parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika-ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid. Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid. Lisaks kõrgemale hinnale, makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele tootmisühistutele lisatulu (premium), mida peab kasutama kogukonna sotsiaalseks arenguks. Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse. Ajalugu Õiglase kaubanduse ajalugu ulatub kuuekümne aasta taha. Mõned allikad väidavad, et ameeriklased panid aluse õiglase kaubanduse liikumisele, kui nad ostsid 1946. aastal otse Puerto Ricost käsitööd
arengumaade väiketootjate huvide eest. · Õiglase kaubanduse eesmärk on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad. Eesmärgid · Vähendada äärmist vaesust arengumaades kaubandussuhete abil · Tagada väiketalunike ja istanduste tööliste kestev areng Põhimõtted · Pikaajalised kauplemissuhted tootjaühistu ja ettevõtte vahel · Maailma turuhinnast kõrgem fikseeritud hind · Lisatulu, mis investeeritakse kogukonna sotsiaalvaldkonda Õiglase kaubanduse märk tagab · Stabiilse hinna talunikule · Katab tootmiskulud · Ettevõtluse · Lisatulu ühistule ( investeeritakse sotsiaalprojektidesse) · Inimväärsed töötingimused · Lapstööjõu keelu Õiglase kaubanduse turud · USAs · Inglismaal · Sveitsis · Eestis on teadlikkus 19% ( 2009. september) · Kasvavad: Rootsis, Norras, Austraalias, Kanadas, Soomes, Saksamaal
Austraalias. Mida garanteerib Fairtrade märk ? Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks. Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. Mida tähendab õiglane hind ? Toote õiglane hind on see, mis katab tootja tootmiskulud järgides säästva tootmise põhimõtteid. Hind on saadud õiglasel ja süsteemsel lähenemisel ning seda uuendatakse regulaarselt, et garanteerida tootmiskulude katmine. Kes saab kasu õiglasest kaubandusest ja kuidas ?
kasutavad oma eluks või majandustegevuseks. näiteks maavarad, mets, õhk ja vesi). 2) Tööjõud (inimressursid on füüsilised ja vaimsed pingutused). 3) Kapital (hooned, tööriistad ja masinad, mida inimene on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid). 5. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Piirikulu on otsusega kaasnev lisakulu. Piiritulu on lisatulu, mis saadakse tootmise suurenemisel läbimüügi suurenemisest. 6. Põhilised majandusotsused: mida? (milliseid tooteid ja teenuseid toota ja millises mahus) kuidas? (neid tooteid ja teenuseid toota) kellele?(lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) Turg on vabatahtlike vahetsutehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid müüvad ning ostvad osapooled. Turumajandus kasutab turge kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Täiendavad kulud -44,000 -44,000 -44,000 Lõpetavad rahavood: Käibevarade vabastamine Alternatiivtulu vabastamine Tootmisseadmete müük CF -464,000 100,000 100,000 100,000 NPV -464,000 86,957 75,614 65,752 Oodatav tulumäär 15% 1.15 Vastus: Projekti oodavatv tulumäär saavutatakse, lisatulu on 1028 ning kuna see on suurem kui 0, s 4 320,000 -176,000 -44,000 64,000 100,000 150,000 414,000 KOKKU 236,706 1,028 on suurem kui 0, siis on see projekt majanduslik tasuv.
maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini) fasistlik ideoloogia (tähtsaim: rahvuse kui terviku heaolu; üksikisikul polnud mingit tähtsust, klassihuvid ja teised
alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid.
t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile. Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole
turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8. Tulud (kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule. 9. Ost ja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust, sellele lisanduvad hiljem tagasi- ja juurdemaksed ning muud omahinna tasemel soodusteenused kui on saadud lisatulu. 10. Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele, seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele. 11. Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahjum kaetakse liikmete osamaksu ulatuses. 12. Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus üks liige, üks hääl. Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule. 13. Võim (strateegia kujundamine, kontroll) kuulub liikmetele, teenuste kasutajatele. 14. Esiplaanil liikmete-kasutajate huvid. 15
raudse eesriide langemine, elamustaseme tõus. 20.Mis on õiglane kaubandus ja miks seda vaja on? Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks. Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest.
Aga ei, minu jaoks on euro tulek suur asi ja minul võtab harjumine siiani aega. Paratamatult arvutan summat ümber ning alles siis saan aru kui palju teatud toode maksab. Teatavasti arvutavad meie naabrid soomlased aga ka sakslased siiamaani eurod vanasse vääringusse ümber. Tegelikult võtab harjumine palju kauem aega. Ümberarvutamine kroonideks annab mulle teada, kas toode, mida osta tahan on kallis või mitte. Siinkohal tooksin näite erasektori kiusatuse eurohindade ümardamisega lisatulu teenida. Arvan, et ,,Euro hinda ei tõsta!" kampaania ei toiminud, sest paljud firmad tõstsid euro tulekust kuuldes kohe hindasid, et katta euro kasutuselevõtmisega seotud kulud. Lisaks sellele on keeruline 15,6466ga tehete tegemine. Poes võib selle tõttu üpriski palju aega kuluda. Julgelt tuleks kasutada eurokalkulaatorit, et kauplustes ostmisel oma rahakulutamist kontrolli all hoida. Arvan, et kalkulaatorit tuleks tõesti kasutada, sest nii on kiirem ja täpsem viis raha ümber arvutada
2. Eesti ühines õiglase kaubandusega 2007. a. 3. Oluline pole toode, vaid inimesed toodete taga. Mida tagab õiglase kaubanduse ehk fairtrade märk toodetel? 1. arengumaade väike talunikud saavad toodete eest väärilist tasu, mis katab tootmiskulud ja edasist arengut. 2. Istanduste töölised saavad väärilist tasu ning töötavad väärilistes tingimustes. 3. Tootmisprotsessis on keelatud orja- ja lapstööjõu kasutamine. 4. ök. lisatulu on kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks 5. Tootmisel lähtutakse keskkonna säästlikust tootmisest. Kriitika: fairtrade ei saa üksikisik vaid kogukond. Arenenud maad toetavad arengumaade põllumajandust, sest muidu me ei saaks tarbida põllumajandustooteid. Mis pärsib õiglase kaubanduse ostmist? 5.Maailmakaubanduse organisatsioon (WTO) *algus 1947 (1948 sõlmiti Tolli- ja Kaubandus kokkulepe) *Miks? 30ndatel kõrged imporditolllid, protektsionistlik poliitika.
välislähetuse kaudu maksimaalselt kolmekümneks järjestikuliseks kalendripäevaks, kui mõlemad osapooled pole omavahel kokku leppinud pikemas tähtajas. Kui Peeter saadab Taavi riigisisese lähetuse korras kaheks nädalaks Tartu linna tööle, siis alates 2009. aasta 1. juulist ei saa enam tööandja töötajale maksta maksuvaba päevaraha. Riigisisese lähetuse ajal töölisele makstud päevaraha on Eesti maksuameti silmis kui töötasu juurde kuuluv lisatulu, mis seega kuulub ka maksustamisele. Juhul, kui tööandja soovib kuludokumentide alusel kinni maksta töötaja lähetuse ajal tekkinud toidlustuskulud, siis sellises olukorras on tegu erisoodustusega, millelt tööandjal tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Lähetamise perioodil töölise majutuskulude maksuvaba alammäär ühe ööpäeva kohta on 77 eurot, mille tasub tööandja. Välislähetuse korral teise riiki kehtivad teistsugused reeglid. Kui ehitustööline Taavi
uuesti.
Mõisted
Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim
alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel.
Alternatiivkulu e. loobumiskulu – saamata
jäänud tulu parimast alternatiivsest
kasutamata jäänud võimalusest
Loobumiskulu hind väljendub nendes
kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada
soovitud kaup.
2.12.15 © Tõnu Erin 19
Mõisted
Piirtulu või –kulu tähendab lihtsalt otsuse
lisatulu või –kulu.
Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi
kahest aspektist lähtudes
a) ajalises muutuvuses, protsessina
b) nn viimase ühiku kontekstis - kogukulu
suurenemine toodangu suurendamisel ühe
ühiku võrra.
Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Õige majanduslik otsus: Piirkulu
kauplemistingimusi maailmaturul. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse eesmärk on muuta maailma kaubandussüsteemi reegleid nii, et kõikide partnerite tehingud oleksid tasuvad ning kõik kaubandusahelas osalejad tunneksid ennast hästi. Üha enam Fair Trade märgistatud tooteid on orgaaniliselt kasvatatud. Need on kaubad, mida leiab nüüd nii mahepoodides kui jaekaubanduskettides 23 arenenud riigis. Esmalt meenuv kasu on loomulikult raha ja lisatulu, aga õiglane kaubandus on midagi enamat kui raha. See on kaubandussüsteem, mis põhineb teatud väärtustel. Rahvusvahelise õiglase kaubanduse standardid on loodud toiduainetele (banaan, hirss, kakao, kohv, kuivatatud puuviljad, mahlad, maitseained, mesi, pähkliõli, riis, suhkur, tee, vein) ja muudele toodetele (sportmängupallid nagu jalgpall ja võrkpall, lõikelilled, puuvill). Iga inimene puutub õiglase kaubandusega kokku iga päev. Pärast seda, kui olen saanud
kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Tootmisvõimaluste kõver – kompromissi ja alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h. Sõites 70-g, jõuaksite varem kohale aga oht on saada trahvi või sattuda õnnetusse 2. Ravimilaos on 6,000 erinevat ravimit. Apteegid vajavad 10,000 erinevat ravimit. Laovaru tõstmisel suureneb kasum, mittetõstmisel võib ettevõte minna pankrotti •.Piirprintsiip on kompromiss, kus tehakse piirtulude ja –kulude vahel kompromiss, mis suurendab meie heaolu •
Missuguseid nõudeid esitatakse selle kauba tootmisel? Missuguseid õiglase kaubanduse kaupu Eestis müüakse? (Fairtrade’i märk kaubal) CD lk.154 www.fairtrade.ee Õiglane kaubandus (ingl fair trade, kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) on 1960. aastatel tagasihoidlikult alustanud liikumine, mis on nüüdseks kujunenud rahvusvaheliseks kokkuleppeks ja sertifitseerimissüsteemiks. See seisab Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna- Ameerika talunike ja tööliste heaolu eest. Saadud lisatulu (Fairtrade Premium) aitab tootjatel arendada oma kogukondi, võimaldada neile majanduslikku sõltumatust ja parandada elutingimusi. Enamikes Eesti poekettides ja ka väikepoodides on saadaval õiglase kaubanduse märgistega tooteid. Fairtrade’i märgisega tooted on Eestis olemas aastast 2007.
Me ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ning vajadusel saame oma sääste alati kasutada. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon korraldas uuringu inimeste säästude kohta. Säästumäär oli aastatega väga palju langenud.Võiks arvata, et seoses viimaste aastakümnete sündimuse vähenemisega rikastes riikides peaks olema kergem rohkem säästa. Vähem lapsi tähendab vähem kulutusi ja seda, et täiskasvanud saavad lisatulu teenimiseks kauem töötada. Kuid olenemata sellest säästmine ikkagi väheneb. Inimesed tarbivad suurema osa oma sissetulekutest kohe. Kulutatakse igapäevastele tööstuskaupadele, toidukaupadele ja eluasemekaupadele. Säästmine on aga Baltiriikide seas iseloomulik eelkõige Eestile. Praegustes majandusoludes eelistatakse pigem laenata ning laenukohustustusi omavate perede arv aina kasvab. Kõige rohkem laenukohustusega peresid on Lätis
Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali Tegutsemine suures ketis Frantsiisiettevõt Laienemine ilma Kontroll tegevuse üle väheneb e frantsiisileanda lisainvesteeringuteta ning on Haavatavus keti nõrgemate seisukohalt kiirem lülide poolt Lisatulu läbi frantsiisi müügi Kulutused kontrolliks, Jooksev tulu vastavalt lepingule komandeeringuteks jms Toote populaarsuse, tuntuse tõus Võimalik krediidiandmine Kulude kokkuhoid läbi frantsiisivõtjale nõuab suuremahuliste ostude lisaressursse
hinda. · Teine võimalus on muuta toodete hinda. · Enamasti kehtib seos, et mida kõrgem on hind, seda väiksem on klientide ostetav kogus. · Samas, mida madalam on hind, seda suurem on ostetav kogus. · Kui tõsta toodete müügihinda, siis teatud tasemini müügist saadav jääktulu ja ettevõtte kasum kasvavad, kuid mingist hetkest see kasv peatub. · Kasvu peatumise põhjus on asjaolu, et täiendavast hinnatõusust saadav lisatulu ei ületa enam koguse vähenemisest tingitud efekti. · Seega peab ettevõte leidma oma optimaalse müügihinna ja koguse, mis tagab talle maksimaalse kasumi. · Ettevõtte eesmärgiks on teenida võimalikult suur kasumit. · Koguse kasv peab kompenseerima odavamast hinnast tekkiva negatiivse efekti. · Kui müüdav kogus hinna languse mõjul ei suureneks, väheneksid selle tulemusena ettevõtte tulud. · Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too endaga kaasa koguse kasvu
Jõukamatest ametitest pidasid nad riide-, vääriskivi- ja siidikaupmehe ametit. Vaid üpris vähesed elukutsed olid mõeldud ainuüksi meestele. Naised ei pidanud ameteid, mis nõudsid raskete koormate kandmist või reisimist, samuti ei võinud nad olla juristid ja notarid. Haritud naised kuulusid vaimulikku maailma, olles nunnad, begiinid ja erakud. On välja arvutatud, et tütred teenisid ketrajate ja kudujatena perekonnale suuremat lisatulu kui pojad meeste töödega. Abielu oli võrreldes tänapäevaga tunduvalt populaarsem. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Abielu eesmärgiks oli vältida igasugust laiduväärset käitumist ja järglaste saamine. Seda tingis eriti asjaolu, et 9. sajandil oli Euroopa elanikkond tunduvalt vähenenud kuna 30-40% inimestest oli jäänud vallaliseks. Kuigi kirik eeldas, et abielu on rajatud kummagi poole vabale kokkuleppele, ent väga tihi otsustasid abielu vanemad
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit.
kr., s.t. lisades kokkuleppelise kasumimäära 20% kujuneks ühiku hinnaks vaid 9,6 kr. Tehingu õige maksumus oleks seega 96 000 kr. eelnevalt kokku lepitud 144 000 kr. asemel. Kuna klient ei tea kokkuhoiust kuludes (need ei vähenda brosüüri kvaliteeti), annavad Teie kaastöölised nõu esitada arve kokkulepitud 144 000 kr.- le. Teie teate, et selle kliendiga võivad tulevikus kaasneda ka oluliselt suuremad tehingud ning pidev koostöö. Koheselt saadav lisatulu 48 000 kr. oleks aga suureks abiks firma arendamisel ja leevendaks ka omanike kurtmisi liigväikese käibe üle. Mida Te otsustate? 6. Te olete ajakirja "Eesti mees" reklaamiosakonna juhataja. Teie poole pöördub ühe iiri viskifirma maaletooja esindaja ja tahab, et Teie ajakiri kujundaks ja avaldaks igas viies järjestikuses numbris ühe nende viskimargi üheleheküljelise reklaami. Kohustusliku elemendina nõuab ta reklaamiteate visuaalis "Cameli" sigaretipaki
Gosstandard nõuetele. Fairtrade märk garanteerib tootel: Arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks. Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. FSC -- märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel - viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule. Põhjamaade Sertifitseerimisagentuuri "The Nordic Certification Service - EMKO" nimetuse alla on koondunud Taani, Soome, Norra ja Rootsi rahvuslikud sertifitseerimisbürood (Demko, Fimko, Nemko, Semko)
Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Hinnaliider- Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks. 25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga? 1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse 2) ressursi piirtootlikkusest MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu. 26. Kuidas on seotud omavahel mikro- ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil? Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad... 27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada?
täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle
arvel kasumit ja maksab liikmetele maksimaalselt võimalikku kokkuostuhinda. Kui ühistu kehtestas oma liikmetele liiga madalad kokkuostuhinnad, siis tekib sääst, mis makstakse liikmetele nn vähemmakstu juurdemaksena. Teenindus- ja tarbijate ühistute ülesanne on liikmetele-omanikele minimaalse hinnaga teenuste osutamine või kaupade müümine. Teenindus(tarbijate) ühistud tegutsevad kulude katmise põhimõttel, st ei taotleoma liikmete arvel lisatulu-kasumit. Kui ühistu majandustegevuse tulemusena tekib sääst(kasum), siis on see tekkinud väga hea turukonjunktuuri tõttu või ühistusisese väära hinnakujunduse tulemusena. Seega kasseeriti liikmetelt rohkem raha, kui oli tarvis. Tekkiva säästu puhul on tegemist enammakset summaga, mis tuleb liikmetele tagastada. Üldjuhul tehakse seda enammakstu tagasimaksena. Tagasimakse tehakse liikmetele proportsionaalselt liikme poolt kasutatud teenuste mahule.
hea keskkonnavaliku märki võib kohata 13 tootegrupil ja enam kui tuhandel tootel, sealhulgas pesupulbritel ja vedelikel, erinevatel puhastusvahenditel, sampoonidel ja pabertoodetel Ecogarantie on Belgia ökomärgis, mida leiab erinevatelt toodetelt, näiteks kosmeetikalt ja puhastustarvetelt. Märgist haldab Biogarantie mittetulundusühing Sirje Mets 40 Muud märgid Fairtrade märk tootel tagab arengumaade talunikule väärilise tasu, lisatulu kogukonna arenguks ning garanteerib, et tootmises ei ole kasutatud laps- ja orjatööd ega kurnatud keskkonda. Märgis toodetel, mis viitab, et toote algmaterjal on pärit keskkonnasäästlikult majandatud metsast. Tegu ei ole ökomärgisega, arvesse on võetud vaid metsamajanduse keskkonnaäästlikkus. Toote valmistamisel on kasutatud 100% "rohelist energiat" Sirje Mets 41
juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiiv, millest alternatiivkulu loobutakse valiku tegemisel. Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus Kompromiss ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse Vastused küsimustele MIDA, KUIDAS, KELLELE põhivalikud
Kontrolltöö "Funktsioonid" lahendused Ülesanne 1. Jäätisemüüja on pannud tähele, et päevane temperatuuri tõus 10C võrra annab lisatulu 30 eurot. Kui temperatuur oli 140C, siis päevane läbimüük oli 540 eurot. a) Moodustada avaldis, millega saab iseloomustada läbimüüki y kui temperatuuri tähistada x. b) Kui suur on läbimüük, kui temperatuur on 70C? c) Milline peab olema temperatuur, et läbimüük oleks 800 eurot? d) Valmistada olukorda kirjeldava funktsiooni graafik. Lahendus. a) Rakendame sirge võrrandit tõusu ja ühe punkti kaudu: y y1 k ( x x1 ). 30
kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC kui p>MC siis kasvab kasum iga tooteühiku tootmisel p-MC võrra ühikukasum opt kogusel= p-ATC TR= (p-ATC)*Q Lühiperiood: Lühiperioodi pakkumiskõver- f MC kõvera osa, mis jääb ülespoole MC ja AVC lõikepunkti maj.kasum=TR-TC tootmist laiendatakse kuni MR>MC kasumi max-se kuldreegel- MC=MR AR=TR/TP kahjum kui ATC>p jätkab tootmist kui kaetakse VC ja osa FC-st
D, IT Kolledz Hind 1. Tarbija majanduslik tulu hinnanivool P1 P1 2. Järgmise tarbija majanduslik tulu hinnanivool P2 P2 3. Esimese tarbija majanduslik lisatulu Nõudlus 0 Q1 Q2 Kogus Tarbijate majanduslik tulu hinnanivoodel P1 ja P2. 63 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Tootja tuluefekt Maalrite hinnapakkumised majavärvimiseks Pakkuja Hind 1. maaler 2000 krooni 2
Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri toodetud piirtoodangu suhe kuludesse on võrdne. Kui ettevõte kasutab palju ühte tootmistegurit ja vähe teist hakkab kohe toimima ka kahaneva piirtootlikkuse seadus. 35. Kogutulu, keskmine tulu ja piirtulu Kogutulu on ettevõtte toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine tulu on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ühiku kohta. Piirtulu on lisatulu, mida saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist.
eestimaist. Estonian Air on ennast tõestanud vaid sooduskampaaniatega pommitamine. turvalise lennufirmana, kes tagab kvaliteetse Eesti väiksus väikene rahvaarv = vähem teenuse. Eestil on hea geograafiline asend, reisijaid. Ei lähe muutustega nii kiiresti kaasa, mis soodustab kaubavedu, lennuki tundub vanamoodne. Sügav kahjum ja pagasiruumi maksimaalne kasutamine on probleemid seoses juhtidega on inimestes Estonian Airile oluline lisatulu allikas. süvendanud skeptilisust Estonian Airi Estonian Air-i ajakiri, mis koos välisturistiga ellujäämise suhtes. Vähene tuntus rändab Eestist kaugemale. välismaalaste seas. Võimalused Ohud Kinnistada Eesti tarbijas mõtet, et ta eelistab Konkurentidele allajäämine hinna poolest. Eestimast, valides lendamiseks Estonian Airi. Liigne ambitsioonikus, mis võib soovitud
on strateegia osa strateegia väljatöötamisest ja muutumisest. Populaarne on Alex Osterwalderi mudel. Keskel asetseb ärimudeli struktuuris väärtuspakkumine, kus küsitakse et mida pakutakse ja kuidas on see kasulik kliendile. Sellel on erinevad väärtused näiteks toote või teenuse madalam hind, mis on säästlik kliendile, oluline on toote või teenuse kasutamise tõhusus, mis hoiab kulusi kokku. Kliendile on tähtis ajavõit, mida saab toodet või teenust kasutades ning samuti ka lisatulu kasutamisest. Oluliseks peetakse kasutusmugavust, toote individuaalsust, personaalset sobivust, head disaini, bränd mängib suur rolli ja ka positiivne imago. Ülejäänud struktuuris olevad detailid on sekundaarsed. Näiteks sihtklient ehk kellele on pakkumine suunatud, kanalid ehk kuidas jõuab toode või teenus inimeseni, kliendisuhe ehk kuidas töötajad ning tööandjad ja ka kliendid suhtlevad. Võtmeressurid on samuti määrava tähtsusega, samuti ka võtmetegevused
Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nim. Muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis kui toodetakse 0 toodet nim. Püsikuluks. Piirkulu on ühe tooteühiku juurdetootmisellisandunud kulu rahaühikutes. Keskmine kulu- näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega- nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa. Kasum- tulu ja kulu vahe. Kasum on maksimaalne kui viimase toodanguühiku müügist saadud lisatulu ja selle tootmiseks tehtud lisakulu ehk piirtulu ja piirkulu on võrdsed. Fikseeritud müügihinna korral osutub kasumi maksimeerimine tingimuseks hinna ja piirkulu võrdus p= MC. Kui hind langeb madalamale on ettevõttel mõttekas tootmine lõpetada. Seega kattub lühiperioodi pakkumiskõver piirkulukõveraga juhul kui hind ületab keskmist muutuvkulu. Turupakkumisfunktsioon- leitakse kõigi vastavat hüvist tootvate ettevõtete pakkumisfunktsioonide liitmisel. Selle funktsiooni graafikut nim
37 Väiksem kapitalivajadus 38 Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmise 2) Puudused frantsiisivõtja seisukohalt: 39 Sõltuvus frantsiisiandjast 40 Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle 41 Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle 42 Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge 43 Sundostud frantsiisiandjalt 3) Eelised frantsiisiandja seisukohalt: 44 Lisatulu frantsiisilepingutasudest 45 Perioodilised tulud vastavalt lepingule 46 Laienemine lisainvesteeringuteta 47 Toote populaarsuse, tuntuse tõus 48 Kulude kokkuhoid tänu suuremahulistele ostudele 49 Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele 50 Turundus- sh reklaamikulud jäävad osaliselt farntsiisivõtja kanda 51 Säilib kontroll kvaliteedi üle 52 Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib tekitada kasumit
Karusloomakasvatus Karusloomakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb karusloomade kasvatusega. Eestis algas karusloomakasvatus 1920. aastatel, mil Kanadast toodi kohalikesse kasvandustesse esimesed hõberebased. Tegevuse tüüp: Hetkel kõrvale jäänud tegevusala, mis pakub alternatiive traditsioonilisele loomakasvatusele ja jahipidamisele ning annab võimaluse lisatulu saamiseks. Praeguse seisuga tegelevad karusloomakasvatusega valdavalt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (aktsiaseltsid ja osaühingud). Maht: Sobib igat tüüpi taludele, k.a. metsataludele ja väiketaludele üle kogu Eesti. Piiranguks ei ole ka väheviljakad maad. Turg: Kvaliteetsete karusnahkade realiseerimine on võimalik igasuguses turusituatsioonis ja valdavalt toimub eksportimine. Karusloomakasvatajatel on võimalik sõlmida müügilepinguid
Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid P.Burns (2001) -Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja
Iga firma jõuab mingis arengujärgus stabiilse kasvu faasi kasvades võrdselt või vähem kui majandus üldiselt Kiire kasvu periood viitab perioodile mille jooksul firma kasvab kiiremini kui nn. stabiilse kasvu määr. Kui firma suudab teiste faktorite samaks jäämisel pikendada kiire kasvu perioodi suureneb firmaväärtus. 35 Selleks, et firmad suudaksid hoida kiiret kasvu peavad nad teenima lisatulu (excess returns). Selline kõrgem tulu meelitab kohale konkurente kes ajapikku need tulud tasandavad. Kui firma tahab tagada kiire kasvu ja lisakasumi jätkusuutlikkust peab ta looma turule sisenemist takistavaid barjääre 36 Investeeritud kapitali tootlikkus (ROIC e. return on invested capital) ROIC=ärikasum/investeeritud kapital, kus investeeritud kapital=käibekapital+ materiaalne
Kvaliteet omakorda määrab komposti kasutusalad. Kodukomposti on ammustest aegadest kasutatud huumusrikka lisandina aiamullale. Komposti saab kasutada haljasaladel, maaparanduses, teenõlvadel jne. Madala kvaliteediga komposti saab kasutada näiteks prügilate katmiseks. Jäätmete laiaulatusliku kompostimise juurutamisel tekib suur hulk komposti, millest osa on kvaliteetne, osa aga suuremal või vähemal määral reostunud. Kvaliteetkomposti müügist saab lisatulu teenida, seega on kompostimisega tegeleva ettevõtja huvi selle hulka tõsta. Kvaliteetkomposti on võimalik saada kvaliteetsest, puhtast toorainest (st. jäätmetest). Kvaliteedi järgi võiks komposti jagada klassidesse, kuid see on EL tasemel veel tegemata. Kuniks kehtestatakse EL ühtsed nõuded kompostimissaaduste kvaliteedile, tasub kehtestada Eesti oma nõuded, olgu nad siis kasvõi soovituslikud. Kompostile kvaliteedinõuete seadmine
9 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised kulud ja võimaldab kestvat arengut. Istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. Tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu. Õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks. Tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest. TUNNUSTATUD MAITSE E. RISTIKUMÄRK Kvaliteedimärgi eesmärgiks on väärtustada kvaliteetset toodet Eesti turul ja pakkuda eeliseid konkurentsis. Seda märki väljastatakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, kusjuures toote valmistamisel kasutatud tooraine
odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 48. Efektiivne turg: Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit. Omadused: võrdse riski korral ei saa ükski investor teenida lisatulu hinnad väljendavad alati finantsvara õiget väärtust hinnad peegeldavad alati olemasolevat infot, hinnamuutus vaid peale uusi uudiseid. Eeldused: Piisavalt suur hulk spekulatiivseid investoreid ja kõigil on eesmärgiks teenida spekulatiivset ekstrakasumit Piisavalt suur käive Informatsioon liigub kindlaid kanaleid pidi Investorid on ratsionaalsed Täieliku konkurentsi eeldus. 49
kaupmeestega lepingud nende kaupade müügiks. Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid, aga ka suurte ehitusprojektide (lossid, kirikud) juhte. Nad juhtisid tööde teostamist, kuid ei riskinud seejuures isiklikult millegagi. 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja.
vastutab stabiilse turu olemuse eest. 6.Tagab oma liikmetel tooraine kokkuostu. 7.Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda. 8.Tulud(Kasum) jaotatakse proportsionaalselt liikmete vahel, vastavalt liikmete poolt osutatud teenuste mahule 9.Ostja müük on osa liikmetele suunatud äritehingust ,sellele lisanduvad hiljem tagasi ja juurdemaksed ning muud oma hinna tasemel soodusteenused, kui on saadud lisatulu. 10.Äritegevus on suunatud esmalt liikmetele,seejärel vastavalt kokkulepetele teistele klientidele. 11.Investeeringud tehakse liikmete poolt ja kahju kaetakse,liikmete osamaksu ulatuses. 12.Kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus, üks liige, üks hääl.Volinikel proportsionaalselt teda volitanud liikmete arvule. 13.Võim(strateegia kujundamine,kontroll) kuulub liikmetele,teenuste kasutajatele. 14.Esiplaani liikmete-kasutajate huvid. 15
turukeskseks; Loob eeldused ääremaade arenguks; Suurendab sisemajanduse kogutoodangut; Tasakaalustab maksebilanssi; Suurendab riigi tulusid; Tasakaalustab sissetulekute regionaalset jaotumist; Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta; Piirkondlik tasand: Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust; On seotud paljude majandusharudega ja loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele; Suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol; Soodustab teenindussektori arengut ja võimaldab seeläbi ka kohalikele elanikele vastavaid teenuseid; Suurendab ettevõtlusaktiivsust ja mõjutab positiivselt majanduslikku struktuuri; Süvendab paikkonna identiteeti; Võimaldab kohalikku toodangut - toiduained, käsitöö otse kohapeal turustada;
läheb muutuvkulude alla. Muutuvkulude näide oleks näiteks sinu paarimees, kes sind koristusteenuse osutamisel mõnikord aitab ja mõnikord mitte. Temale sa pead palka maksma, siis kui abistab. Endale tahad püsivalt töötasu saada, seega püsikulu. 38. Mis on piirkulu? Mis on piirtulu? Piirkulu on otsusega kaasnev lisakulu, kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra Piirtulu on lisatulu, kogutulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra 39. Milline on peamine põhjus eelarve koostamiseks? Eelarve on tulude-kulude planeerimise vahend Eelarve peamine koostamise põhjus on see, et tahetakse saada ülevaadet oma kuludest, tuludest ning säästa raha. 40. Mis on täiendkaup ehk siduskaup? Täiendkaup on kaup, mida sageli koos kasutatakse 41. Mis on käibemaks? Kuidas seda kasutatakse ja miks?
Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. EELISED Frantsiisivõtja seisukohalt: Madalam läbikukkumise protsent, tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini, nõuab vähem kogemusi, tuntud kaubamärk toetab müüki, tegevusalane väljaõpe, jooksev abi on käepärast, stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali, Frantsiisiandja seisukohalt: laienemine ilma lisainvesteeringuta ja kiiremini, lisatulu läbi frantsiisi müügi, toote populaarsuse tõus, turunduskulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda. PUUDUSED Frantsiisivõtja seisukohalt: Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline, iseseisvuse puudumine, frantsiisiandja kehtestab reeglid, võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga, kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge, sundostud frantsiisiandjalt.
Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata võimalus ehk parim alternatiiv teiste seast, millest sa valikut tehes loobud. · Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on olemasoleva põhjalik võimalik toota · Piirprintsiip kompromissi otsimist piirkulude ja piirtulude vahel, et tulemus oleks parim · Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes,
täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru toodangu müügist saadud ülejääk 1
annaabi.ee 
