õiglane kaubandus (1)

ÕIGLANE KAUBANDUS 1
Mis see on?
Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair Trade (kaubamärgina kokkukirjutatud Fairtrade ). See on rahvusvaheline kodanikuliikumine, mis võtab aktiivselt osa poliitilistest aruteludest rahvusvaheliste kaubandusreeglite õiglasemaks muutmiseks ning toetab aktiivselt sotsiaalset ettevõtlust ja solidaarsust arengumaade väiketootjatega. Õiglane kaubandus ei ole heategevus , vaid äripartnerlus arengumaade tootjate ja nende ühistutega, et parandada nende kauplemistingimusi maailmaturul. Üle miljoni väiketaluniku ja töölise arengumaades on ühinenud 3000 organisatsiooni või ühistusse 58 arenguriigis. Kuigi kohv on siiani tuntuim õiglase kaubanduse toode, on nüüd õiglase kaubanduse kriteeriumitele vastavate toiduanete nimekiri pikk: tee, kakao , suhkur, vein, puuviljad, riis , jms. Üha enam Fairtrade märgistatud tooteid on orgaaniliselt kasvatud. Need on kaubad , mida leiab nüüd nii mahepoodides kui jaekaubanduskettides 23 arenenud riigis.
Õiglane kaubandus on ka sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse idee on tagada arengumaade väiketalunike toodetele õiglane hind ja parandada suurtootmises osalevate töötajate töötingimusi. Selleks sõlmitakse pika- ajalised partnerlussuhted arengumaade tootmisühistutega, makstakse maailmaturu kokkuostuhinnast veidi kõrgemat hinda ja välditakse toodete turustamisel arvukaid vahendajaid. Samuti jälgitakse, et tootmises ei ole kasutatud lapstööjõudu ega raisatud loodusvarasid. Lisaks kõrgemale hinnale, makstakse õiglase kaubanduse süsteemis osalevatele tootmisühistutele lisatulu ( premium ), mida peab kasutama kogukonna sotsiaalseks arenguks. Õiglase kaubanduse süsteemis tegutsevad tootjaühistute liikmed teevad otsuseid demokraatlikult ja investeerivad saadud kasumi kogukonna arengusse .
Ajalugu
Õiglase kaubanduse ajalugu ulatub kuuekümne aasta taha. Mõned allikad väidavad, et ameeriklased panid aluse õiglase kaubanduse liikumisele, kui nad ostsid 1946. aastal otse Puerto Ricost käsitööd. Esimeseks õiglase kaubanduse tegevuseks Euroopas peetakse Hiina pagulaste käsitöömüüki Briti heategevusliku organisatsiooni Oxfami poolt 1950. aastate lõpus. 1960. aastatest alates tegutsevad Euroopas paljudes riikides spetsiaalselt arengumaade tooteid müüvad nn. "maailmapoed". 1964. aastal loodi Hollandis esimene õiglase kaubanduse organisatsioon ja roosuhkru müüki alustasid kolmanda maailma toetusrühmad.
Maailmapoodidel ehk õiglase kaubanduse poodidel on olnud oluline roll õiglase kaubanduse liikumise käimalükkamises. Lisaks arengumaade toodete müügile, osalevad nad aktiivselt ka teavitustegevuses ja kampaaniate korraldamises. 1960. ja 1970. aastatel loodi mitmed Õõglase kaubanduse organisatsioonid Aasias, Ladina Ameerikas ja Aafrikas, kes arendasid sidemeid arenenud riikide organisatsioonidega.
Õiglase kaubanduse organisatsioonid kauplesid alguses vaid käsitööga, mida vahendasid maailmapoodidesse lääneriikide misjonärid. 1973. aastal toodi esmakordselt Euroopasse Guatemala väiketalunike ühistu toodetud kohvi. Holland oli esimene riik, kes alustas toodete sertifitseeritud märgistust - Max Havelaar. 1997. aastast alates sätestab standardid tootmisele ja kauplemisele Fairtrade Labellling Organization Internatonal, - FLO mis on katuseks õiglase kaubanduse assotsiatsioonidele tarbijaühiskondades ja tootjavõrgustikele arengumaades.
Standardid
Selleks, et müüa oma tooteid õiglase kaubanduse süsteemis, peavad tootjad saama vajaliku sertifikaadi ning maaletoojad/müüjad omama vastavat müügilitsentsi. Alates 1997. aastast määrab ühtsed sertifitseerimiskriteeriumid rahvusvaheline organisatsioon FLO (Fairtrade Labelling Organizations International), mis on katus organisatsiooniks 21 rahvuslikule organisatsioonile tarbijaühiskondes sh.Euroopas, USAs, Kanadas, Jaapanis ja Uus- Meremaal .
Fairtrade sertifikaadiga tootjate tegevust ja selle pidevat vastavust standarditele kontrollib FLO koosseisu kuuluv sõltumatu sertifitseerimisorganisatsioon FLO- Cert . Sõltumatud FLO-Cert töötajad külastavad iga aasta tootjaid, et kontrollida tootmis- ja töötingimusi ning õiglase kaubanduse lisatulu kasutamist. Tootjad on kohustatud esitama statistika kogu õiglase kaubanduse raames tehtud müügi kohta, mida võrreldakse importijate esitatud Fairtrade märgiga toodete ostu ja edasimüügi statistikaga.
ÕIHLANE KAUBANDUS 2
Mida tähendab õiglane kaubandus (Fair Trade)? Õiglane kaubandus on eestikeelne vaste mõistele Fair Trade (märgina kokkukirjutatult Fairtrade). Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike toodetele (kohv, tee, riis, banaanid, suhkur, kakao jms.) õiglane hind ning parandada istandustes töötavate tööliste töö- ja elutingimusi.
Õiglase kaubanduse (Fair Trade) mõiste võtsid kasutusele neli õiglase kaubanduse võrgustikku: Rahvusvaheline õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon (Fairtrade Labelling Organizations International) , Rahvusvaheline õiglase kaubanduse assotsatsioon (International Fair Trade Association ), Euroopa maailmapoodide võrgustik (Network of European Worldshops ) ja Euroopa õiglase kaubanduse assotsiatsioon (European Fair Trade Association ).
Mis vahe on inglise keelsetel mõistetel Fair Trade ja Fairtrade? Fairtrade kokkukirjutatuna viitab Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsiooni (FLO International) poolt juhitava sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemile, mille eesmärgiks on aidata tarbijatel kergemini leida tooteid, mis on toodetud vastavaid töötingimusi ja keskkonna standardeid järgides.
Eraldi kirjutatuna viitab mõiste Fair Trade rahvusvahelisele kodanikuliikumisele, mis võtab aktiivselt osa poliitilistest aruteludest rahvusvaheliste kaubandusreeglite õiglasemaks muutmiseks ning toetab aktiivselt sotsiaalset ettevõtlust ja solidaarsust arengumaade väiketootjatega. Laiemas mõistes kasutatakse mõistet ka üldisemalt rahvusvahelises kaubanduses, rääkides õiglastest kauplemistingimustest, toetustest, kaubandusõigusest, tööliste õigustest, tariifidest jms.
Eesti keeles kasutatakse mõistet õiglane kaubandus ja sellega viidatakse nii sertifitseeritud toodetele, õiglase kaubanduse liikumisele kui antud teemale üldisemalt. Märgile viidates võib kasutada ka mõistet Fairtrade.
Mida garanteerib Fairtrade märk? Õiglase kaubanduse sertifikaat garanteerib paremad tingimused tootjatele ning töölistele erinevates arengumaades. Selleks et toode saaks kanda Fairtrade märgist, peab see olema kooskõlas Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsiooni (FLO International ) poolt paika pandud erinevate standarditega.
Fairtrade märk tootel garanteerib, et

• arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestva arengu;
  
• istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes;
  
• õiglase kaubanduse lisatulu kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks;
  
• tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu
  
• tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest
  

Kes tagab õiglase kaubanduse usaldusväärsuse? Õiglase kaubanduse süsteemis müümiseks peavad tootjad saama vajaliku sertifikaadi ning maaletoojad/müüjad omama vastavat müügilitsentsi. Alates 1997. aastast määrab ühtsed sertifitseerimiskriteeriumid rahvusvaheline organisatsioon FLO (Fairtrade Labelling Organizations International), mis on katusorganisatsiooniks 21-le rahvuslikule organisatsioonile Euroopas, USAs, Kanadas, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Fairtrade sertifikaadiga tootjate tegevust ja selle pidevat vastavust standarditele kontrollib FLO koosseisu kuuluv sõltumatu sertifitseerimisorganisatsioon FLO-Cert. Sertifitseerimisprotsess saab alguse neis maades, kust tooted ja tooraine pärinevad. Kõik õiglase kaubanduse tooted pärinevad FLO-Cert poolt inspekteeritud ja sertifitseeritud tootjatelt. Tooraine peab olema kasvatatud ja saak koristatud vastavavuses FLO standarditele. Vaatluse all on kogu toote tarneahel , et tagada märgistatud toodete terviklikkus . Kontrollitakse tootmis- ja töötingimusi ning õiglase kaubanduse lisatulu kasutamist.
Kes saab kasu õiglasest kaubandusest? Õiglase kaubanduse süsteem toob otsest kasu väiketalunikele ja töölistele arengumaades, kõigile tarbijatele ning keskkonnale.
Väiketalunikud ning istanduste töölised. 2007. aastal said õiglase kaubanduse süsteemist kasu ligikaudu 1,5 miljon töölist ja talupidajat 60 arenguriigis Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Võttes arvesse ka nende ülalpeetavaid, mõjutas õiglane kaubandus ühtekokku 7,5 miljonit inimest. Õiglase kaubanduse süsteem võimaldab tootjatele majanduslikku sõltumatust ning parandab nende elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi.
Lisatulu võimaldab alljärgnevat:

• parema juurdepääsu intressideta või madalate intressiga laenudele
  
• tehnilist abi infrastruktuuri ülesehitamisel ning tootmise parandamisel
  
• kommunikatsioonivahendeid ning ühisomandisse kuuluvaid transpordi- ning töötlusmasinaid
  
• hariduse ja paremad tervishoiutingimused
  
• koolitust ja oskuste arendamist tootmisühistute liikmetele ning nende peredele
  
• kõikvõimalikke investeeringuid kogukonna arendamiseks
  

Tarbijad saavad õiglasest kaubandusest kasu, sest:

• õiglane kaubandus annab neile võimalus teha oma sisseostud vastavalt oma põhimõtetele ja väärtustele
  
• võimaldab tarbijatel anda oma panuse maailma kaubanduse ebavõrduse vähendamisse
  
• annab neile kvaliteetse toote
  
• kindlustab ostetud toodete eetilisuse 
  

Keskkond. Õiglane kaubandus premeerib ja julgustab keskkonda säästvat põllumajandust ja tootmist järgmiselt:

• propageerib integreeritud põllumajanduspraktikad, mis vähendavad reostusaineid ning putukatõrjete ja taimemürkide kasutamise
  
• toetab ökoloogilist põllumajandust
  

Mille järgi otsustatakse kaupade õiglane hind? Toote õiglane hind on see, mis katab tootja tootmiskulud järgides säästva tootmise põhimõtteid. Tootmiskuludele lisaks on Õiglase kaubanduse märgistamise organisatsioon (FLO) sisse seadnud õiglase kaubanduse lisatulu (Fairtrade Premium), mis investeeritakse edasi kas sotsiaalsete, majanduslike või keskkonnaprojektide arendamisse. Antud projektide vajaduse otsustavad demokraatlikult tootmisühistusse kuuluvad tootjad või istandustes töötavad töölised ise.
Seega ei ole õiglase kaubanduse toodete miinimumhinnad paika pandud kauplemise tulemusena, tootjatele pealesurutud taktikaga või ülemaailmsete kauplejate poolt. Hind on saadud õiglasel ja süsteemsel lähenemisel ning seda uuendatakse regulaarselt, et garanteerida tootmiskulude katmine.
Kui suur on õiglase kaubanduse turg maailmas? 2007. aastal ulatus õiglase kaubandus müük maailmas ligikaudu 2,3 miljardi euroni kasvades aastaga 47%. Tänaseks on maailmas sertifitseeritud üle 600 tootjaühistu enam kui 60 erinevas arengumaas. See esindab ligi 1,5 miljonit tootjat ning 7 miljonit inimest, kes saavad otsest kasu õiglasest kaubandusest.