fluidne mosaiikmudel Membraanvalgud: Integraalsed paiknevad vähemalt osaliselt membraani sees Paljud integraalsed valgud on transmembraansed Perifeersed kinnituvad membraani ühele või teisele küljele Membraanvalgud ja lipiidid võivad olla glükosüleeritud. Suhkruahelad paiknevad ekstratsellulaarselt Membraanid on asümmeetrilised Membraanid on asümmeetrilised Asümmeetria avaldub: 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses 2. Lipiidse kaksikkihi sisemine ja välimine kiht erinevad lipiidse koostise poolest 3. Membraani eri küljed võivad kanda erinevat summaarset laengut Valk/lipiid suhe on membraanides erinev Tüüpiline eukarüootne membraan: ca 50% valk Mitokondri sisemembraan: valklipiid suhe = 3,2 Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud
järgi saab kinimite vanust hinnata. 20. DNA-põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles 8. Geokronoloogiline skaala-on saadud peale seda kui RNA ja valkude baasil oli maailma eripiirk kivitiste järjestuste kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid võrdlemisel. kk isoleeritud lipiidse membraaniga. 9. Võrdlusmeetodid:feneetilised-liikide 21. Ainuraksed-vanimad tuumata anotoomia,eluteg,embrüonaalne elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu sarnasuse alusel algust(käsnad) rühmadese(perek,suguk,klassid) 22
ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides reguleerib biomembraanide tööd.
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon
süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude) Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni Meie kehas on nii müeliiniga kui ka müeliinita närvikiude.
● Elu teke jaguneb kolmeks etapiks: ● Kõigepealt tekkisid orgaanilised lämmastikku sisaldavad ühendid, mis olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks ● Teises etapis org. ühendid liitusid ja tekkisid suured makromolekulid(nukleiinhapped,valgud) ● Valke vajatakse raku ülesehituseks ● Nukleiinhappeid raku elutegevuse juhtimiseks ● Hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt valgud või nukleiinhapped ● Kolmandaks etapiks:koondusid makroelemendid lipiidse membraani sisse ● Tilk ja algeline raku tekke Elu päritolu teooriad ● Aleksander Oparin ja John Haldane ürgsupi hüpotees ● Stanley Miller ja Harold Urey 1953.a ● Mitmeid elu tekkekoha kohta olevaid teooriaid ning hüpoteese Esimesed elusolendid maal ● Puudus osoonikiht ja ultravioletkiirgus oli tugev said algsed organismid ellu jääda vaid sügaval vees ● Vanimad elumärgid on 3,43 miljardit aastat tagasi ja leitud
3. energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4. tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu. · Oletatakse, et DNApõhistele rakkudele eelnes RNA-maailm. Üleminek DNA-maailmale võis toimuda alles pärast seda, kui RNA ja valkude basil olid kujunenud rakutaolised süsteemis, mis olid keskkonnast isoleeritud lipiidse membraaniga. · Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Bakteritaoliste mikroorganismide kindlate kivististe vanus ulatub veidi üle 2 miljardi aasta. · On kindlaks tehtud, et kolm miljardit aastat tagasi olid paleobiosfääris tekkinud bakterid (näiteks Lõuna-Aafrikas leitud Eubacterium isolatum) ja stromatoliitlubjakivides avastatud fotosünteesivad vetikad. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad,
Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega. 21.Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid. 22.– 23.Nimeta erinevaid valgustrukstuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. – 2 järku: tekib polupeptiidi keerdumisel kruvikujulseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltimisel (kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud); 3järku – moodustub molekuli edasisel
asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita. Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi. Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool, mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini. Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest. 1.3
seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1. Kaksikkihi tekitamine - sabad koos, nende ala on hüdrofoobne, väljaspool olevad pead on hüdrofiilsed. See on biomembraanide ehituslik alus. See ei lahustu ei hüdrofoobsetes ega hüdrofiilsetes lahustes. 2. Fosfolipiidid on emulgaatorid - st ühend, mis seob lipiidse ja veefaasi ühtseks tervikuks. 3. Toimivad pesemisvahenditena nt sabaosad seostuvad rasuga, peaosad loputusveega 4. Kopsusompudes on fosfolipiidid pindaktiivsed ained ja nad ei lase kopsusompudel kokku kleepuda. Enneaegselt sündinud lapsed: 7. elukuul sündinud lapsed jäävad enne ellu, kui 8. elukuul sündinud, sest 8. kuul sündinud lapsel on vähem lipiide kopsus, kuna ta kopsus arenevad kiiresti sel hetkel. 5
lipiididest ja 80% valkudest. Sisaldab suures hulgas valkudest suhtes 1:1. Sisaldab mitu poriini molekuli, kardiolipiidi, mis teeb temast üsna läbimatu mis on multimeerne transpordivalk. membraani, lisaks puuduvad selles poriinid. Poriin moodustab veekanaleid läbi lipiidse kaksikkihi Sisemembraan sisaldab transportvalke, mis teevad välismembraanis. Kanal moodustab sõela, mis on selle valikuliselt läbitavaks väikestele molekulidele, läbitav kõigile molekulidele suuruses 5000 daltonit mis metaboliseeritakse mitmete maatriksi, või vähem.
Asümmeetria avaldub: Rakkude ja organellide membraanid koosnevad kahekihilisest lipiidsest 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses struktuurist 2. Lipiidse kaksikkihi erinevas lipiidses koosseisus kihiti Membraanid ei ole staatilised. Sõltuvalt lipiidsest koosseisust iseloomustab membraane suurem või väiksem liikuvus Lipiidide liikumine võib olla Lipiid-valk suhe on membraanides erinev lateraalne
rakuteooria kõik organismid on rakulise ehitusega / iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel (viljastatud munarakust areneb loode) / rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kih...
am happed. V valkude suunamine raku erinevatesse kompartmentidesse ehk osadesse, toimub signaaljärjestuste alusel: rakutuuma NLS signaal, mitokondrisse N-ter 15 30 am happeline järjestus, mis võtab membraanides heeliksi kuju, tsütoplasmasse (ER-i) SRP (signaali äratundmise kompleks). VI valkude splaising ehk lõikamine ja valgu erinevate osade kombineerimine Mõisted 11: Eksosoom - on väikesed, lipiidse kaksikmembraaniga vesiikulid. Rakud sekreteerivad neid väliskeskkonda. Palju eksosoome on veres ja imetajate piimas. Neis sisalduvad miRNA osalevad vastsündinute immuunsuse tekitamisel. Nonsense mediated decay toimub kõikides eukarüootsetes rakkudes. Selle mehhanismi kasutamisega lagundatakse: Enneaegsete stop-koodonitega mRNAd. Upstream ORF asub mRNA 5´UTR (mitte-transleeritavas) regioonis. Liiga pikk 3´UTR (RNA polümeraas on ülesünteesinud mRNA-d)
keskmine · lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g · toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas 3. Struktuurne funktsioon Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset ,,pead" ja hüdrofoobset ,,saba". Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam/tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Fosfolipiidid täidavad struktuurset funktsiooni ka vere lipoproteiinides, moodustades seal hüdrofiilse pinna, aitamaks lipoproteiinidel lahustuda plasmas. Kõikides biomembraanides leidub ka kolesterooli tugevdab ja jäigastab poolvedelat rakumembraani kaksikkihti (oluline membraansete valguliste kandjate, pumpade, retseptorite jne sobivaks fikseerumiseks ja funktsioneerimiseks). 4
prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga. · Metaboolse vee tekitamine toimub lipiidide lõplikul lõhustumisel tekivad süsihappegaas ja vesi. See biofunktsioon on olulisem kõrbetingimustes elavatel loomadel veedefitsiidis; inimesel moodustab metaboolne vesi ~ 0,3 0,35 l ööpäevas. · Asendamatud linool- ja linoleenhappe segu nimetatakse vitamiin F-ks. Linoleenhape
6.) Elu teke on tavaliselt jagatud kolmeks etapiks. Kõigepealt tekkisid anorgaanililised lämmastiku sisaldavad ühendid, mid olid nukleiinhapete ja valkude koostisosadeks. Teises etapis orgaanilised ühendid liitusid ning moodustasid suuri makromolekule: nukleiinhapeid, mida vajatakse raku elutegevuse juhtimiseks, ja valke, mida vajatakse raku ülesehituseks. Erinevate hüpoteeside kohaselt tekkisid kõigepealt kas valgud või nukleiinhapped. Kolmandaks etapis koondusid makromolekulid lipiidse membraani sisse, mis eraldas nad keskonnast. On täheldatud, et suured orgaanilised molekulid jäävad üksteise külge kinni, nii moodustuvad nn tilgad. Tilga välispind on justkui rakumembraan, mis suudab kontrollida ainete liikumist sisse ja välja. Nukleiinhappete ja valkude sattumist tilga sisse võib pidada algelise rakku tekkeks, millest väidetakse, et algas evolutsioon. 7.) Märkimisväarne edasiminek elu arengus toimus u. 3 miljardit aastat tagasi, kui tekkis fotosüntees
kuni 600 rad., ensüümidega või elektrivooluga- külm fermentatsioon (toatemperatuuril 6-36 t), kuum fermentatsioon (30-150 min temperatuuril 50°C), kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Võib põhjustada toote mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus. Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani hävitamine, suureneb membraanide läbilaskevõime ning suureneb mahla väljaminek. Mahla väljutamine- Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pressimist, tsentrifuugimist, ekstraheerimist e. diffusiooni ning nende meetodite kombinatsiooni. Kõik meetodid peavad vastama põhinõuetele: Mahla maksimaalne väljaminek , Minimaalne hägusus, Naturaalsete omaduste säilitamine, Protsessi kiirus ja katkematus, Minimaalsed kulud. Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist:
füüsikokeem. tingimusi naar-ruumiliselt saabumine.2.Aktivatsio rakuvälises kk- korrastatud mitme onienergia vähenemise s,mõjustab peptiidahela saavutab katalüsaator metabolism.Lipiidid komb.Transportvalkug siirdeoleku sihtmärgina:toime a ravimid seostuvad stabiliseerimise põhineb membraani pöörduvalt(polaarsete teel.Ensüüm tagab lipiidse kaksikkihi rav läbi membr rakku optimaalse lõhkumisel.nt. viimiseks)pöördumatul reacts.,keskkonna,pinn amfoteritsiin rajab läbi t,millega tõkestatakse a;viib reageerivad membraani hüdrofiilseid nende looduslikke molekulid tunneleid mille kaudu külalismolekulide kontakti;fikseerib tsütoplasma voolab transport(kokaiin,fluoks reageerivad ained nii,e välja ja rakk etiin)
risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad.(Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ja tagab ujuvuse ning lennuvõime. Samas teeb lipiidse kaitsekihi olemasolu aga ka sulestiku kergesti haavatavaks lipofiilsete saaste-ainete poolt. Veepinnale pindkile moodustavad ained ongi tavaliselt lipofiilsed. Ujuva linnu sulestik absorbeerib kiiresti nende ainete tekitatud pindkilet kuni küllastumiseni. Juba pisikesegi ava tekkimisel veekindlasse väliskihti tungib vesi sulestikku. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma
1. Plasmamembraani valgud – ehitus ja talitlus. Mis on GPI-ankur? ! 1. Transmembranaalsetel valkudel on hüdrofoobsetest aminohapetest koosnev ala, mis võimaldab seostuda lipiidse kaksikkihi hüdrofoobse sisemusega. Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad
pinnale. Lipoproteiinide formeerumine apoB-48 süntees apoB-48 ühinemine teiste komponentidega Golgi kompleksis alg-CM-teke ning pakkimine vesiiklitesse Vesiiklite eksotsütoos mukoosrakkudest lümfi ja sealt verre apoC-2 ja apoE kandumine vesiiklitesse veres CM teke ning transport koekapillaaridesse ning TG lammutamine LPL toimel Ateroskleroos Arteri krooniline haigus, mis väljendub OxLDL ja kolesteriini kuhjumisega intima ja media endoteelis, mis on põhjustatud lipiidse ainevahetuse häiretega. Ateroskleroosi patogenees Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks
· Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist · Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga müeliiniga, muutes närvikiu valgeks valgeaine SÜNAPSID · Neuronitevahelised ühendused · Elektriline sünaps impulsi ülekanne kiire, muutumatu · Keemiline sünaps impulss kantakse keemilise ülekandeaine abil teise rakku. · Puutub kokku ühe pikem ja teise lühem jätke. Antakse info üle. · Inimesel ca 80% Elundkonnad 1. KATTEELUNDKOND Nahk suurim elund
(Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi (esimene, vanem hüpotees).Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).) RNA-elu RNA elu hüpotees 1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2)Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3)Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4)Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5)Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6)DNA evolutsioon RNA-st; 7)Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan? Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad
Elu areng maal Elu tekkis vees umbes 4-3,5 mld. a. tagasi ja arenes seal umbes 2,5 mld. a. enne kui jõudis maale 1. Tekkisid ilma rakutuumata üherakulised organismid - bakterid (eeltuumsed) - Heterotroofsed (tarbivad olemasolevat orgaanilist ainet, mitte ei tooda seda ise) anaeroobsed (ei kasuta hapniku) bakterid (lipiidse rakutuumaga) - Läksid veepõhjast kõrgemale - Autotroofsed (fotosünteesijad ehk tsüanobakteid - ürgbakterid) anaeroobsed bakterid maismaale → - Molekulaarse O2 tekkimine → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine
alaneb üldine vastupanuvõime igasugust haiguste vastu. Lisaks ülekaalulised inimesed tihedam saavad invaliidsust ja suremus nende hulgas on kõrgem. ( .., ..) 2 -- , , . (meduniver.com) 3 , . (meduniver.com) 4 - , 10% . (meduniver.com) 2. Ülekaalulisuse diagnoosimine ja ravimine lastel ja noorukitel Diagnoosimises laboris esialgu uuringud sisaldavad: lipiidse proofiili hindamist, maksa funktsioonide hindamist, glükoosi uuringut, immunorektiivse insuliini ja C-peptiidi 5 kontsentratsiooni määramist, leptiini6 kontsentratsiooni määramist. ( . .) Et II endokriinse ülekaalulisust välja heita on vaja tireotroopse hormooni kontsentratsiooni määrata, naiste suguhormoonide kontsentratsiooni tüdrukutel seletada, kui tekivad probleemid menstruatsiooni tsükliga. Kui on olemas Cushingi sündromi 7 tunnused,
06 Tlog V P RH P0 - küllastav veesisaldus atmosfääris antud temperatuuril P - veesisaldus antud temperatuuril 0 P/ P - relatiivne niiskus (RH) V vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? a) Atmosfääris, kui õhk on küllastunud veega (RH=100%). b) kui tegemist on puhta vee ja normaalrõhuga Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi Kirjutage Van’t Hoffi võrrand Yp = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Põua korral on abiks kuna kui
Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. 6 Termoisolatsioon (nahaalune rasvkude)
rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule. Aktiivne transport Aktiivne transport vajab lisaenergiat. Aktiivselt transporditakse aineid, mis liiguvad suurema kontsentratsiooni suunas ehk siis vastupidiselt difusioonireeglitele. Aktiivne transport toimub ainult transportvalkude vahendusel. Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1
Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid. Lipiidi molekul koosneb enamasti glütseriinist (hüdrofiilsed) ja rasvhappe jääkidest (hüdrofoobsed). Biofukntsioonid: - energeetiline - struktuurne (membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist) - varuaine (varurasv loomadel, õlid seemetes) - bioregulatoorne (avaldub lipiidse ehitusega hormoonides) - kaitse (naha alune rasvkude) - ainevahetuslik (vee varud, kaamel ja koliblikas) - lahusti (a- ja d-vitamiinid, mürkainete lahustamine) Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli nukleotiidi: A (adeiin), C (tsütosiin), G (guaniin) ja T (tümiin)
gradiendi alanemise suunas on ATP sünteesi käimapanevaks jõuks. Enamus elektronide ülekandeahela komponente on integraalsed mitokondri sisemembraani valgud, ent lisaks on olulised järgmised redoksreaktsioonides osalevad molekulid: -NADH ja suktsinaat on lahustunud kujul mitokondri maatriksis. -CoQ on väike mobiilne elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete dehüdrogenaaside ja kompleksi III tsütokroomi b vahel. CoQ on seotud membraani lipiidse faasiga tänu hüdrofoobsele molekuli iseloomule. -Tsütokroom c on perifeerne membraanivalk, mis on seotud mitokondri sisemembraaniga tsütosooli poolel. ATP kui makroergilise ühendi süntees toimub NADH ja FADH2 energia arvel. Selgitada on seda kõige lihtsam vaadeldes mainitud ühendite redokspotentsiaale. Redokspotentsiaalide abil on võimalik iseloomustada elektronide liikumist kahe ühendi segust koosnevas süsteemis.
Ürgrakk. Ehk protobiont - abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) RNA-elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad.
isegi väiksem. Dissotsieerumata molekulide arv kasvab pidevalt. Rektaalsel imendumisel on olukord keerulisem. Selleks, et raviaine imenduma hakkaks peab algul dissotsieerumata molekulide hulk olema vähemalt 5%. 9. Jaotuskoefitsient (mida näitab, milliseid vedelikke kasutatakse jaotuskoefitsiendi määramisel, polaarsuse muutumise mõju ainete rasvlahustuvusele ja vesilahustuvusele ning imendumisele). Iseloomustab jaotust lipiidse- ja vesifaasi vahel. Jaotuskoefitsient näitab jaotust kahe keskkonna vahel. Kui koefitsient kasvab näitab see antud aine lipiidlahustuvuse kasvu, s.t selle aine difusioon läbi rakumembraani paraneb. Ravimite väljatöötamisel on jaotuskoefitsiendi väljaselgitamine üks esimesi eelkatseid. Uue raviaine sünteesil ennustatakse tema jaotuskoefitsiendi alusel raviaine võimaliku imendumise ja organismis jaotumise üle(Valik tehakse paljude raviainederivaatide vahel).
hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides (vedelam või tahkem) reguleerib biomembraanide tööd. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Ka pikaajalisel nälgimisel kaotab mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest)
RNA mitte valk!. NB! Erinevalt DNAst, on RNA-l ka fenotüüp. Ta moodustab järjestusest sõltuvalt Mikrobioloogia sekundaarstruktuure I 2017 (linge jne). Selline ruumiline (3D) molekul saab spetsiifiliselt seostuda teiste RNA elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud DNA RNA katalüüsivad enamuse reaktsioone. valk https://www.youtube.com/watch?v=VYQQD0KNOis
· liitlipiidid glütserofosfolipiidid ja sfingolipiidid · tsüklilised lipiidid kolesteriidid Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · termoregulatsioon nahaalune rasvkude tagas termoisolatsiooni · mehaaniline kaitse rasvkude siseorganite ümbruses, amortiseeriv kiht · lahusti toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid · struktuurne roll fosfolipiidid moodustavad rakumembraanide lipiidse kaksikkihi ja vere lipoproteiinides fosfolipiidse kihi, ka kolesterool on rakumembraanide struktuurielement · transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide ja kolesterooli transport tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt, sapi väljutajad · elektriline isolatsioon müeliiniga närvikiud on kaetud lipiidse müeliintupega · metaboolse vee tekitamine Lipiidide metabolism: · lipiidide katabolism (oksüdatsioon) e lipolüüs I
rasvkude, rasvik. • inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine • lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g • toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% 3. Struktuurne funktsioon. Lipiidid on rakumembraanide struktuurseteks komponentideks. Fosfolipiidid on amfipaatilised molekulid, mis omavad hüdrofiilset „pead“ ja hüdrofoobset „saba“. Seetõttu moodustavad nad mitselle ja biomembraanide lipiidse kaksikkihi. LIPIIDIDE BIOFUNKTSIOONID 4. Kaitsefunktsioon • termoregulatsioon - nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) kaitseb organismi jahtumise eest tänu väikesele soojusjuhtivusele. • siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks - hoiavad siseelundeid põrutuste eest. 5. Transpordifunktsioon. Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad. 6. Lahusti
Renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuride taastumine Valkude hüdrolüüs- peptiidsidemete lõhkumine e primaarstr. Lagunemine (hapetes keetmisel) LIPIIDID Ülesanded: Energeetiline fun. energia varuaine, lagundamine võta kauem aega Ehituslik fun. rakumembraani fosfolipiidses kaksikkihis, närvikiudude isolatsioon Kaitsefun. kaitse põrutuste eest, liigse kuumuse/külma eest, vahakiht taimi haigustekitajate eest Bioregulatoorne- testosteroon on nt lipiidse eshitusega Hoiab temperatuuri Küllastunud rasvhapped sisaldvad ainult molekulis ainult üksiksidemeid. Küllastumata rasvhapped-molekulides esinevad kaksiksidemed. Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid, vahad Fosfolipiidid sisaldavad fosfaatrühma, moodustavad kahekihilise struktuuri-rakumembraani. Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, adrenaliin) Hüdrofiilsus- lahustub vees, moodustab vesiniksidemeid
mootorvalgud, mis transpordivad vesiikulid piki mikrotorukesi või mikrofilamente märklaudmembraaninimembraani. (lisa!) 15.)Millistesse membraanidesse võib sekretoorne rada vesiikuleid toimetada? Vesiikulite liikumine on täpselt organiseeritud, see toimub ER-st Golgi suunas ja sealt edasi raku välispinnale. (i sure hope so) 16.)Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipiidse kestaga viiruste (gripiviirus, HIV) sisenemine inimese rakkudesse tagatakse SNARE ja Rab valkude sarnaste ühildumisvalkude (ingl. fusion)olemasoluga viiruses. Need valgud on viiruse kesta integraalsed valgud, mis sisenevad märklaudmembraani lipiidsesse kaksikkihti, mis põhjustab viiruse ja rakumembraani lipiidse kihi lähenemist ja kokkusulamist. Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein) lipoproteiinseid
tekkis maakoor ümbritsetuna gaaside segust - CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid (nukleiinhapped ja valgud) 3) Makromolekulid koondusid lipiidse membraani sisse = tekkisid esimesed rakud = algas evolutsioon Elu päritolu teooriad - anorgaanilistest ainetest tekkisid orgaanilised iseennast tootvad orgaanilised ühendid - biomolekulid või mikroobid sattusid Maale meteoriitidega kosmosest - ürgsupi hüpotees maakeral valitsenud tingimustes toimunud reaktsioonide käigus ühinesid lihtsad anorgaanilised molekulid = tekkisid orgaanilised molekulid (tänapäeval võimatu) Elu tekkekoht
58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3
vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 15 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed- membraan kontrollib läbilaskvust). 2
pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse membraani olemasolu (envelope viruses) või selle puudumine (nonenvelope viruses). Selline vahe kajastab erinevusi viiruste interaktsioonidel peremeesrakuga (seondumisel rakuga ja eraldumisega rakust). Virioni struktuuri kajastavad põhimõisted Subühiku- üks kindlat ruumilist struktuuri omav polüpeptiidahel. Kapsiid- valguline struktuur, mis ümbritseb viiruse genoomi. Nukleokapsiid- täielik valk-nukleiinhappe kompleks.
juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 53. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal. Biomembraanide üldomadusi: 1. Asümmeetrilisus (sise- ja välispind pole identsed). 2. Voolavus (membraanid on dünaamilised struktuurid, st kaksikkihi stabiilsuse juures võivad üksiklipiidid ja valgud membraanis migreeruda). 3
Gly) kaksikmembraani (võileivastruktuuri) Peptiidse membraaniga nanokera võis jagunedes endasse peita mõne läheduses asuva RNA või valgu moodustades ürgraku! 6. RNA elu hüpotees: I. Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu kivid
Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Ainete transport läbi membraanide. 1.1. Plasmamembraani ehitus. Põhikomponendid on lipiidid, valgud, süsivesikud ja vesi (15-23%). Biomembraanide üldehitus on sarnane, kuid teatud erinevused on tingitud erifunktsioonidest – erinevus seisneb peamiste ehituskomponentide (fosfolipiidid, valgud jne) hulga ja vahekorra varieerumises. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidides on üks rasvhappejääk küllastunud, teine küllastumata. Küllastumata ahel on kaksiksideme kohalt käändunud, mis on oluline, et fosfolipiidid ei paikneks liiga tihedalt teineteise kõrval (soodustab membraani plastilisust ja voolavust). Membraanis on küllastatud (tahkem) ja küllastamata (vedelam) rasvhappeid lipiidides võrdselt → nende vahekorra muutus mõjutab membraani olekut tahkema ja vedelama oleku vahel. Membraaniolek aga
· heterotrimeersed ehk nn suured - valke aktiveerivad GPCR-id ja need koosnevad alfa (), beeta () ja gamma () alaühikutest. · monomeersed ehk nn väiksed - kuuluvad väikeste GTP-aaside alla kuuluvasse Ras superperekonda. On homoloogiline heterotrimeerse G-valgu alfa alaühikuga. Seostuvad ka GTP ja GDP-ga ning osalevad signaaliülekandes. G-valgud on rakumembraanile seestpoolt kinnituvad valgud, kusjuures nad kinnituvad rakumembraanile lipiidse ankru abil, mis seotakse G-valgu külge vastava ensüümi poolt kovalentselt. · Aktiivne tähendab seda, et valguga on seotud GTP ja valk käivitab rakus mitmeid sündmusi. · Inaktiivne tähendab seda, et G-valguga on seotud GDP. Kui ligand seostub retseptoriga, siis selle tulemusel muutub retseptori konformatsioon, GDP tuleb G-valgu küljest lahti ning sinna asemele läheb GTP, mis aktiveerib G-valgu
Kasutatava fermenti inaktiveerimiseks protsessi lõpus viljameskit kuumutatakse 80-85 °C-ni. Töötlemisel ensüümpreparaatidega mahla valjatulek kasvab 5-20 %. Ensüümidega töötlemise peamiseks puuduseks on pikaajaline kokkupuude viljameskiga, mis võib põhjustada toote mikrobioloogilist saastumist. Samuti tõuseb ka metanooli sisaldus. o Elektrivooluga Elektrivoolu (25-70 A) mõjul toimub valgu-lipiidse membraani hävitamine, suureneb membraanide läbilaskevõime ning suureneb mahla väljaminek · Mahla väljutamine Mahla kättesaamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: o pressimist, Põhitegurid, mis mõjutavad pressimist: Rõhk (optimaalne rõhk on 0,5- 2MPa) Viljameski struktuur Peenestusaste Viljameski kihi paksus
o Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid o Savi alternatiivina on pakutud orgaanilise sünteesi pinnaks püriiti Ürgrakk ehk protobiont võisid olla membraaniga (kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi/võis koosneda ka peptiididest) ümbritsetud kerakesed RNA elu o Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid o Isereplitseeruv RNA o Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes o Lihtsad rakud kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks o Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle o DNA evolutsioon RNAst o Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahetab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad
annaabi.ee 
