METABOLISM. AINEVAHETUS (0)

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS
 
1.      Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine).
2.      Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine.
3.      Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni .
4.      Käärimise ( anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas  piimhape  või  etanool .
5.      Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H.
6.       Hingamisahela  reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP.
7.       Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides.
8.      Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad  Calvini tsükli.
9.      Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil.
10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku.
11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites.
12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piimhape (ka etanool).
13. Ühe glükoosi molekuli lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks saadakse ATP molekule maksimaalselt 38.
14. Süsihappegaasi seotakse Calvini tsükli reaktsioonides.
15. Glükoosi lagundamise põhieesmärgiks on APT süntees.
16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides.
17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma.
18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone.
19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena.
20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool.
21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel.
22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid.
23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule.
24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.)
25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku.
26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on  energiakandja .
27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda  aeroobne  glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda.
28.  Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka  lipiide  ning valke.
29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid .
30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle  saadusteks  on kas piimhape või etanool.
31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule.
32.  Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe . Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.
 
 
        ATP – assimilatsioonil kasutatakse, dissimilatsioonis tekib. On energiakandja, talletaja . Mahutab 30 kJ energiat
         Assimilatsioon  – sünteesimine, üks ainevahetuse osadest. Vajab energiat, tekivad vajalikud orgaanilised ained.
         Dissimilatsioon  – lagundamine, üks ainevahetuse osadest. (nt. glc lagundamine). Energia vabaneb ja tekivad jääkained (vesi, süsihappegaas).
         Valgud  tekivad ribosoomides.
        Sünteesime sahhariide (1), lipiide (2), valke (3).
        Energia teke – dissimilatsiooni käigus.
        Jääkained – dissimilatsiooni käigus tekib jääkaineid (süsihappegaas, vesi jne.)
         Autotroof  – taimed, mõned bakterid. Ise toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest ainetest orgaanilise aine.
         Heterotroof – Peavad orgaanilise aine saama väliskeskkonnast.
        C6H12O6 – glükoos, esmane energiaallikas , tekib fotosünteesil, tekib 38 ATP.
        Aeroobne glükolüüs – I etapp, toimub tsütoplasmavõrgustikus, tekib püroviinamarihape, vesinik ja 2 ATP.
        Tsitraaditükkel – II etapp. Tekib süsihappegaas. Toimub mitokondris .
        Hingamisagel – III etapp, tekib vesi + ATP. Toimub mitokondris.
         Mitokonder – energia tootja, glc lagundaja , toimub rakuhingamine , ATP tootmine.
        ATP tootmine – tekib I ja III etapis .
        Püroviinamarihape – aeroobse glükolüüsi saadus .
        NADh2 – Tekib I ja II etapis. Vesinikusiduja, talletaja, glc lagunemisega.
        Hapnik – et siduda vesinikke, eraldub fotosünteesil.
        Süsihappegaas – tekib glc lagunemisel, kasutatakse fotosünteesi lähteainena.
        Vesi – kasutatakse glc lagundamisel, tekib fotosünteesil.
        Klorofüll – ergastub valguse toimel.
         Valgusstaadium – fotosünteesi I etapp.(klorofüll, hapnik..) Toimub vee lagundamine.
        Calvini tsükkel e.  pimedusstaadium  – (süsihappegaas, glc, ATP, NADPH2). Toimub glc süntees.