Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus maateadusesse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Sissejuhatus maateadusesse
Uurimismeetodid geograafias
  • Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine , teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt)
  • GPS
  • Vaatlemine
  • Mõõdistamine, kaardistamine
  • Testimine, küsitlemine

Kaart – Maa tasapinnaline vähendatud mudel
  • üldistatud
  • mõõtkavaline
  • leppemärkidega

Kaardid jaotuvad sisu järgi
  • üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart ( veestik , reljeef, olulisemad linnad)
  • temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik )

Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel
  • suuremõõtkavalised kaardid; kuni 1:200 000 (200 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike
  • väikesemõõtkavalised kaardid: üle 1: 1 000 000 (1 000 000 ja rohkem kordi vähendatud) kujutatud maa-ala suur
  • keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal
  • võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid.

Trükitud kaadid
  • lihtne tasku panna
  • igal ajal ja igas kohas

Arvutikaardid
  • suhtlus – saab teha päringuid
  • suumida - huvipakkuvat osa
  • operatiivsus – kiiresti andmeid uuendada
  • animeeritav – mandrijää liikumine
  • individuaalsus – trüki endale valiku infoga kaart
  • kopeeritavus – pilt ei halvene
  • reaalaegilmakaart

Geoinfosüsteem (GIS)
  • infosüsteem, mis sisaldab arvutikaarte (geo) ja neil kajastatud nähtuste omadusi sisaldavad andmebaase (info).
  • Näiteks: Eesti jõgede kaart. Klikates vastavale jõele saame andmeid jõe kohta (pikkus, vooluhulk )

Geoinfosüsteemide rakendamine
  • maamõõtmine, topograafia ja kartograafia ( kaartide koostamine)
  • kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine )
  • navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine)
  • linnaplaneerimine (keerukas, muutuv)
  • loodusvarade kasutamine ja kaitse
  • kohateabe analüüs (kuhu rajada, prügilad)

Maa kui süsteem
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum
  • maa süsteemides toimub aine- ja energiaringe. Süsteemide vahel on kindlad seoses – loodusseadused .

Süsteemid võib jaotada
  • Avatud süsteemis – toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga.
  • Suletud süsteemid – aine ja energiavahetus ümbritseva koskkonnaga puudub.
  • Dünaamiline süsteem – ajas muutuvad süsteemid
  • Staatiline süsteem – ajas muutumatud süsteemid.

Maa sfäärid
  • litosfäär
  • atmosfäär
  • pedosfäär
  • hüdrosfäär
  • biosfäär

Sfääride kujunemine:
  • litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – pedosfäär - biosfäär
  • esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht.

Litosfäär
  • maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa
  • paksus 50-200km
  • tihedus küllalt tihe
  • muutused väga aeglased
  • maakoor tekib ja hävib – toimub kivimite ringe .

Inimtegevuse mõju sfääridele:
Metsatulekahjud
  • Otsene mõju atmosfäärile suits ja tahm
  • Pedosfäärile – hävib mullaelustik
  • Hüdrosfäärile – saaste
  • Biosfäär – hukkuvad taimed ja loomad

Maavarade kaevandamine
  • Otsene mõju pedosfäärile – mulla hävimine.
  • Litosfäärile – kivimite kaevandamine, kasutamine.
  • Hüdrosfäärile – põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht.
  • Biosfäärile – taimekoosluse hävimine.
  • Atmosfäärile – karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku.

Fossiilsete kütuste põletamine
  • Otsene mõju atmosfäärile – saasteained õhku
  • Hüdrosfäärile - saasteained veekogudesse
  • Bisofäärile - happevihmad
Energiabilanss
Maale saabuva ja Maalt lahkuva energiavoo vahe.
Maale saabuva ja maalt lahkuvad energiavood:
  • 0 – tasakaalus
    *Ei toimu soojenemist ega jahtumist
    * Loodusprotsessid ei muutu
    b) + maale saabub rohkem kiirgust
    *Toimub soojenemine
    *Loodusprotsessid intensiivistuvad
  • – maa kulutab rohkem energiat kui saab
    *Toimub jahtumine
    *Loodusprotsessid aeglustuvad
    Maa energiabilansis on oluline koht...
    • Päikeseenergial
    • Maa siseenergial
    • Gravitatsioonienergial

    Päikeseenergia
    • Põhiline energia pärineb Päikeselt (99%) osa peegeldub (30%) osa neeldub (50%)
    • Käivitab loodusprotsessid
    • Kasutamine: inimene salvestab päikesepatareides
    • Salvestatud kujul fossiilsetes kütustes

    Maa siseenergia
    • Keemilistel reaktsioonidel vabanev energia Maa sisemuses
    • Vabanemisel: vulkaanid , maavärinad, kivimite teke ja moondumine, mäestike teke, laamade liikumine, kuumaveeallikad
    • Kasutamine soojusenergia saamiseks

    Kineetiline energia
    • Liikumisenergia – tuule, vee, liustiku liikumisega tekkiv energia
    • Põhjusta ka suurt kahju - tormid
    • Kasutamine: tuule- ja vee-energia

    Gravitatisoonienergia
    • Gravitatsioonijõu mõjul kehad tõmbuvad
    • Määrab sfääride tiheduse. Hoiab kinni õhku ja vett
    • Tekitab tõuse ja mõõnu
    • Laamtektoonika (koos siseenergiaga)
    • Kasutamine: loodete energia

  • Sissejuhatus maateadusesse #1 Sissejuhatus maateadusesse #2 Sissejuhatus maateadusesse #3 Sissejuhatus maateadusesse #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alluuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ÜLDMAATEADUS 11 KL
    30
    doc

    ÜLDMAATEADUS 11.KL.

    KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjalid
    29
    doc

    Geograafia eksamimaterjalid

    1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjal
    23
    doc

    Geograafia eksamimaterjal

    1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) ­ infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k

    Geograafia
    Geograafia-kordamine eksamiks
    14
    odt

    Geograafia, kordamine eksamiks

    Litosfäär Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku ­ koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma ­ tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore Kuni 70 km Kuni 20 km paksus Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) tihedus Kivimikihid Settekivimid, graniit,

    Geograafia
    Geograafia - üldmaateadus
    12
    rtf

    Geograafia - üldmaateadus

    Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). 2) MILLINE? - Vasta

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal
    37
    doc

    Geograafia riigieksami materjal

    NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

    Geograafia
    Geo konspekt
    23
    doc

    Geo konspekt

    Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veerezii

    Geograafia
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    35
    doc

    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

    ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun