Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus. Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus. Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2 Rahvastik ei paikne riigis ühtlaselt. Eestis jaotatakse asulad : ®Linnad- linnaline, Eestis 47 ®Alevid- linnaline, 9 ®Alevikud- linnaline, 173 ®Külad maaline Linnastumise tase linnaelanike osatähtsus kogu riigi rahvastikust(73.9%). Külade tüübid: Hajaküla maastikul hajutatult paiknevad külad Ahelküla paikneb külatänava ääres, hõredalt Ridaküla paikneb külatänava ääres, tihedalt Sumbküla teeristmike ümber kobarana elamud Linnad(vanad) on tekkinud keskaegsete kindluste ja kirikute ümber, mere või jõgede äärde,
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast
Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: Madala sünd. põhjused: · Südame- ja veresoonkonna haigused · Vananev elanikkond · Auto- ja tööõnnetused · Naiste kõrge tööhõive · Tervistkahjustav käitumine · Linnaline eluviis · Imikusuremus · Perekondade lagunemine 0-14 lapsed, 14-64 tööealised, 64-... - vanurid Rahvastikupürdamiidi võrdlemine: Eluiga, lapsed/vanurid/tööealised, sündimus, sooline võrdlus Rahvastiku paiknemist mõjutavad: 1) Kõrged ja liigestatud alad (hõredalt asustatud) 2) Rannikud (tihedalt asustatud alad) 3) Kliimavööde 4) Maavarade leiukohad 5) Saared (hõredalt asustatud)
3. Milline on tänapäeva üle 60-aastaste soolise koosseisu eripära? Nais pesinäre on rohkem, kui mees pensinäre. 4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome:
sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata
pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
haridusinvesteeringuid. Negatiivne mõju sihtriigile: suureneb tööpuudus, kasvab kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus. Arenenud riikides kolitakse järjest enam linnast välja, aga arenguriikides vastupidi. Hiidlinn ehk megalopolis on suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Aglomeratsioon on inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Linnastu ehk aglomeratsioon on funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad või asulad.
Deindustrialiseerimine hõive põllumajanduses väheneb ning peamiseks hõivealaks saab teeninus ja teabetöötlus. Struktuurne tööpuudus töökohti on, kuid töötutel pole haridust. Varjatud tööpuudus töökoht on, kuid see ei taga kindlat sissetulekut ja pidevat tööd. Marginaalne rahvastik osa inimesi on leidnud mõistliku rakenduse linnades või on välja rännanud Põhja riikidesse, ülejäänud aga moodustavad alarakendatud linlaste massi. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastiku suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades.
Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade kogum. Megapolis ehk hiidlinn on linnastute kokkukasvamisel tekkinud suur linnaline ala nt. Boshwash, Tokaido Rahvastiku paiknemist mõj. tegurid: loodustingimused (pinnamood, kliima), teedevõrk, ligipääsetavus, maavarad, mullad, ajalooline tegur, majanduslik arengutase.
KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation- kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala)
rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13. Globaalne võrk - moodustub üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest /New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva jt./ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk Kitoon kreeklaste riietus napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus Koloonia kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula Oraakel ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele Polis Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Strateeg Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
vaimnepool(haridus; suurt rõhku pandi poiste sõjalisele välja suurt rõhku pandi haridusele, kaunitele kultuur) õppele. Kultuurile ei jäänud aega. Vaimse kunstidele. Sõjaline pool oli palju vähem tele erioludele ei pööratud eriti täheöepanu. tähtsam, kui Spartas. 4.Kreeka eluolu ja perekond. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline. Kuigi enamik rahvas elas maal, täitsid linnad ühiskonna majanduslikku, poliitilise ja usukeskuse rolli ning määrasid seega ühtlasi tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse jalamile. Linnasüda oli koosoleku ja turuplats. Tänavad olid kitsad ja käänulised. Linnamajad olid kivivundamendile rajatud ühe või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Tavaliselt oli neil ka väike nelinurkne siseõu. Linnamüüridest väljapoole jäid
inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus.
aastat Valdemari ajal. Olulisim osa Erik Adraraha privileegist on lause, kus mainitakse Tallinna raehärrasid: "Lisaks soovime, et kui keegi teist linna piirides haavab, hüvitataks seda vastavalt linna raehärrade ja meie meeste nõule." Seega mainitakse võimu esindajaid, kes ei ole linnuse ega garnisoni võimu kandjad ning kelle olemasolu viitab vähemalt juriidilises mõttes linnale. Kui nende näidete põhjal oletada, et 1248. aastaks oli Tallinns tekkinud linnaline, käsitöölistest ja kaupmeestest elanikega, asula, pole siiski ühtegi allikateadet, mis võimaldaks kindlalt väita, et see asula oli all-linnas. Umbes 1250. või 1274. aastal avaldavad Taani asehaldur Tallinnas ja Tallinna linn Lübeckile kaastunnet Lübecki kaupmeestele Novgorodis osaks saanud kahjude pärast: "Ago poeg Saxo, vagas mälestuses isand kuninga asehaldur Talllinnas, foogt ja raehärrad ning kõik siinse linnuse jalami
Seleukiidide riik Gülgame Assüürias esimene raamatukogu Hammurapi vana-babüloonia Hetiitide saavutus: võtsid kasutusele raua Kiri ja teadus. Kiilkiri (arenenud piltkirjast) Kirjutamine levinud Hästi arenenud astronoomia ja matemaatika (positsiooniline arvsüsteem) 2 Ühiskond: Kuningavõim oli piiramatu (kuningavõim oli jumalate kaitse all) Assüürlassed kõige sõjakamad Linnaline tsivilisatsioon Asevalitsejate ül hoida võimualune maa sõnakuulmises. (usulise, poliitilise, majanduskeskuse) Õiguskorra alguseks Hammurapi seadustekogu. Teadlase poolt parim allikas (silm silma-hammas hamba vastu) Primaarsed ja sekundaarsed tsivilisatsioonid (eeldused ja tunnused) KT'S! Kaananimaa: Vanim põllumajanduse piirkond Foiniikia: Kuulsad kaupmehed ja meresõitjad Linnad olid kaubalinnad/vahekaubandus (linnriik)
16. eluolu ja perekond Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid.
· Demograafiline kriis - · Assimilatsioon sarnastumine · Pagulus · Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. · Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? Euroopasse jõudis nüüdisaja inimene umbes 40000 aastat tagasi, eestisse umbes 11000 2. Kus asusid esimesed inimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? Pulli külas Pärnumaal ja Kunda Lammasmäel 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil Pärast 1. maailmasõda tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemisel palju uusi riike. Iseseisvusid Balti riigid. Teise maailmasõja ajal tekkisid uued suurriigid. Eriti Ida-Euroopas, pärast sõda lõhestus Saksamaa kaheks riigiks. 1989. aastal lagunes NSVL ja ühinesid Saksamaa DV ja Saksamaa liitvabariik 4. Millised riigid kuuluvad Euroopasse poliitiliselt ja majanduslikult, kuid mitte geograafiliselt? Taga-Kaukaasia riigid nagu Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan 5. Millistest rahvastikuprotsessidest oleneb riigi rahvaarv Suremine ja sündimus ning ka migratsioon 6. Kuidas on aja joo...
Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk.
enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine linnastumine maailmas on 47%
ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga.
Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. · Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Mõisted: Asula - kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht Linnastu e aglomeratsioon gripp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud Hiidlinn - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades Linnastumine - linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga Eeslinnastumine - toimub nii rahvastiku kui ka majanduse areng ja kasv linnakeskusest kaugemal eeslinnas või keskuse lähedal olevas tagamaas. Vastulinnastumine - linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel (tagamaal) kaugel keskusest.
Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse
Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. Kreeklastel oli huvi võõraste maade vastu ,sest neil kodumaal oli vähe metalli ja eriti rauda ning seetõttu olid esimesed kolooniad just Itaalia maagirikaste piirkonade naabruses. Paljudest kolooniatest said peagi rahvarohked ja jõukad linnad.Kolonisatsioon omakorda edendas kaubabahetust välismaaga kui ka Vahemere eri piirkondades elevate kreekaste endi vahel.
ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale. Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna intensiivne elanike igapäevane põhja-lõuna suunaline liikumine. Peamisteks liikumistelgedeks on Kangelaste ja Kreenholmi prospektid, mis ühendavad elu- ja tööstusrajoone. Vastupidise, loodest põhja suunduva telje moodustab Tallinna maantee, mis on ka linna läbivaks transiitteeks
Kogu kultuur ja kirjasõna baseerus alfabeetale nagu nimetati Kreeka tähestikku. Esimesena maailmas võimaldas see üles kirjutada enam-vähem kõik häälikud täpselt sellises järjekorras, nagu nad kõnes ette tulid.Seetõttu sai seda hõlpsasti kohandada ka teistele keeltele. Koolihariduse eest hoolitsesid enamasti Kreeka linnriigid. Hariduse hulka kuulus peale kirjatarkuse ka lugemist, muusika algeid ningkatkeid tähtsamates kreeka luuleteostes. Muistne Kreeka oli oma iseloomult linnaline. Tüüpiline oli polis ehk kreeka linnriik. Kreeka elu ja kultuuri peetakse kõrgelt arenenuks, sest: 1. 2. 3. 4.
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k
linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsamaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga
üheks tähiseks on kindlasti praeguse Jordaania territooriumil asuv Jeeriko. 1950ndatel tehti kindlaks, et see linn oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse et umbes 10 aastatuhandel eKr oli see paik nomaadidest küttidele ööbimispaigaks, hiljem ka elupaigaks. See 4 m kõrguse ja 800 m pikkuse linnamüüriga ümbritsetud linn, kuhu kuulus ka 9 m läbimõõduga kivitorn, on vanim kaitsemüüridega ümritsetud linnaline asula. Torni peaaegu 9 m kõrgused varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] On üsna kindel, et Eufrati ja Tigrise jõe ümbruses eksisteerisid linnad 2500 kuni 3000 eKr. Urukis elas sel ajal 50 000 inimest. Esimesed suuremad linnad tekkisid tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad
soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse
kasutas aristotelese loogikat Ketserlus ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku ületunnustatud õpetustega tekkisid koos kristliku kiriku tekkega nende karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj, mil tekkis mitu uut ketserlikku liikumist alguse said need enamik linnadest eriliselt vahemere piirkonnas, kus linnaline areng oli kiirem ning kristlikest ideaalidest kaugenemine seoses jõukusega suurem Eriti tuntud on Lõuna-Prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon
Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse.
mitmekülgsemad võimalused ennast teostada ja vaba aega veeta. 37. Miks on linnade piiritlemine tinglik? V: Sest raske on määratleda piiri linna ja mitte linna vahel, kui inimesed on asunud elama suurtesse rajoonidesse linna ümber. Eri riikides määratletakse linnu ja iseäranis linnastuis eri põhimõttel. 38. Millised probleemid kaasnevad intensiivse linnastumisega? V: Teede ülekoormus, elamispinna nappus, reostused, töökohtade puudus. 39. Mille poolest erinevad linnaline ja maaline elulaad? V: Maal on inimestel võimalik endale ise süüa kasvatada, aga linnas mitte. Linnas on võimalik tarbida rohkem teenuseid.
Paul Johanseni poolt idee, et tallinna kohal võis al 11 saj olla vene ja skandinaavia kaubahoovid, kolmanda asustuskeskusena rajati sinna saksa linn, tallinn kujunes siis nendest kolmest kokku. Süvalepa ja Johanseni ideed täiesti pädevad, kuigi vähematki allikalist tõestust pole. 40ndatel hakati toonitama, et on alandav väita, et linnad tekkisid alles sakslaste ja skandinaavlaste osalusel. 1952-53 korraldati väljakaveamised, kõigepealt toompeal siis raekoja platsil: 11 sajandil linnaline asula, millel tihedad sidemed vana- venemaaga. Tees, et tallinna kohal on olnud asula on 50ndatest aktsepteeritud. Kaevamistulemusi tegelikult võltsitud. Enne 13 sajandit eksisteerivat linna kohta materjali ei leitud. "kuidas otsiti kalevipoja parteipiletit" Tallinna puhul seisukoht, et vanalinna kohta pole leitud arheoloogilist tõestust, et enne 13. sajandit olemas linnaline asutus. Nipet-näpet leitud, aga mitte midagi tähtsat.
Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
b. Mcdonaldization c. Cocacolonization d. Walmarting Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub a. Tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. b. Laiemalt: globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest väärtuse tootmisele; sageli kasutatakse sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. c. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. d. Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi. e. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest
mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas
mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiili kujunemine- kujuneb elustiilivalikute käigus. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Globaalmajandus on ümberkujunemasmateriaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" tootmisele; sageli kasutataksegisellise muutusekirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus- ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Avaldub- kunsti, toidu, moe, muusika ja turismi tarbimine ja nendega seotud valdkonnad. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast: Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukusenäitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid). Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes
Kristlased üldiselt tunnistavad riiki. Kui riik ei ole saatanast, siis las ta olla kristlased ei ole riigi vastased. See muudab valitsejatele kristluse vähem vastumeelseks. Samas ei tunnista kristlased valitsejat kui jumalat. Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine.
Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidne tarbimine, kauplemine, perfomatiivne tööjõud McDonaldiseerumine – efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll Walmarting • Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Globaalmajandus on ümberkujunemas materjaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi. Kultuur meelitab ligi äritegevusi, tugevdab linna kuvandit kui innovatsioonikeskust, suudab luua unikaalset kuvandit. Linnad vajavad, kuna see kindlustab nende poliitilist ja majanduslikku jõudu
Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
