arengus ja enda sügavamas tundmaõppimises. Uues Seinaga ümbritsetud maailmas selline tõke aga kaob, sest pole enam inimesi, kellega ta pidevalt oma tühisust tunneks- selle asemel on ainult armastavad loomad, kes pelgalt inimese kohaloleku tõttu õnnelikud on. P hakkab ennast vähehaaval aina paremini tundma, sest ta hakkab süütunde ja ängistuse asemel tundma kontrolli oma elu üle, mis linnaelus oli olnud olematu. Lisaks loomade armastusele, tundis p ka, et teda on loomadel vaja ja et tema tegutsemisest ei sõltu ainult tema enda, vaid ka loomade elu (''Ei tea, kuidas suutsin selle aja üldse üle elada. Ma ei tea seda tõesti mitte; tõenäoliselt õnnestus mul toime tulla ainult seetõttu, et olin nii otsustanud ja pidin hoolitsema kolme looma eest''). Inimesel on lisaks armastusele vaja
Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel olid linnaelus omas funktsioonid, mis leiavad järgnevalt käsitlemist. Segaduse vältimiseks on kasutatud mõistet maarahvas
töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.konaliisatsioon 5.arenes kiire linnastumine 9)Uued ühiskonnaklassid 1.konservatism 2.liberealism 3.sotsalism 10)Üks riik arenes teistest maadest kiiremini ja hakkas riigi üle valitsema 11)Konservatism-alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpetus 12)Liberealism-vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus 13)Sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna ssotsaalset
Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad tekkisid peamiselt mere äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal paiknes raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole
toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud: 1) keskaegne linnavalitsus- raad 2) keskaegne kaupmeeste ühendus- gild 3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse
Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Kaubanduse elavnemine tingis ka uute kaubanduspiirkondade tekke. Põhja- Euroopa olulisimaks turupiirkonnaks kujunes Lääne- ja Põhjamere ümbrus. Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele
28. oktoobril 2010. aastal käisin Salme kultuurimajas vaatamas etendust ,,Kartulimoos ehk Chelsea win". Tegemist oli draamaga, mille autor on Tim Janson. Näidend räägib elust tänasel Eestimaal, tegelased elavad talus ning neil on halb rahaline seis. Loo peategelane Martin (Sulev Teppart) on keskeas mees, kelle elu Tallinnas ei kujunenud sobivaks. Pealinnas ei olnud ta enam keegi ja üritab alustada uuesti ühes maa-alevikus. Martin leiab armastatu Alli (Piret Rauk) ja palju muud, mida tal linnaelus polnud. Siiski ei rahulda lihtne maaelu Martinit. Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on Jaak Allik, kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku "Tapatöö jumal" kindlasti edukam, sest ei olnud nii lihtsameelne.
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada
Elasin ja õppisin varasemalt Põlvas, kus oli üldnormiks lõpetada gümnaasium kohalikus koolis ning peale seda minna kas tööturule või Tartu Ülikooli. Oli vähe neid, kes nägid ennast tulevikus kuskil seitsme maa ja mere taga. Tartus, Miina Härma Gümnaasiumis on aga väga oluliseks kriteeriumiks välismaal õppimine. Jah, tõsi, mõlemas linnas ei pruugi inimesed kindlad olla, kes nad tahavad tulevikus olla, kuid Tartus tunduvad inimestel palju suuremad unistused olevat. Ka linnaelus kaasarääkimine on väga erinev nende kahe linna vahel. Viibides Tartus, kuulen tihti oma kaasõpilasi arutamas hetkel aktuaalsetest uudistest või linnas toimuvast. Põlvas ma seda kahjuks nii suurel määral ei täheldanud. Ükskõik, kust keegi tuleb, peaks igaühel siiski oma nägemus asjadest olema. Ei saa jätta oma arvamust ütlemata vaid seetõttu, et puudub julgus. Samuti ei saa ka oma ühiskonnas
mitte lahustuvat), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Peale selle ka sinki, salaamivorsti dzemmi. Keskhommiku ajal armastavad sakslased midagi näksida, et vastu pidada senikaua, kuni algab lõuna. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Tavaliselt võib see olla supp, liha- või kalaroog koos aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Kõiki lõunasööke saadab tüüpiliselt õlu või vein nii restoranides, kohvikutes kui ka töökohtade kohvikutes. Peale alkohoolsete jookide on saada ka mineraalvett (gaseeritud või ilma) ning mahlu või karastusjooke. Keset õhtupoolikut tekib vajadus asjatoimetused pooleli jätta ja minna ,,kohvi ja
soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega. Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli suurenenud orjapidamine. Linnades kehtis linnriiklik poliitiline korraldus - linnanõukogud, iga-aasaste ametnike valimine ning rahvakoosolekud. Nende võim piirdus aga ainult kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõik linnad pidid alluma valitseja tahtele.
Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust, jogurt, kuivad helbed, võib-olla ka marineeritud köögiviljad või kala. Samas ka sinki, salaamivorsti ja mingit dzemmi magusaarmastajatele. Lõuna on traditsiooniliselt päeva kõige tähtsam söögikord ning isegi tänapäevases kiires linnaelus leitakse aega lõunasöögi jaoks. Lõunat serveeritakse tavaliselt kella 12-13ni. Õhtusööki kutsutakse Abendbrotiks (see tähendab ,,õhtuleib"). Tavaline õhtusöögiaeg on 19-20.30ni. Pidulikud õhtusöögid algavad tavaliselt kella 20.00 ajal. Õhtusöök võib sarnaneda lõunasöögiga, kus võib pakkuda liharoogasid, kala, aedvilju ja desserte. Kindlasti kuulub sinna juurde ka leib. Saksa köögil on üldiselt vilets maine, kuna leitakse, et nende toidud
Kuna linn ja linnakultuur etendasid feodaaltsivilisatsiooni arengus väga olulist rolli, siis võib ka linnade tekkimist nimetada üheks oluliseks etapiks keskajal. Linnad keskajal tekkisid peamiselt merede äärde. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna. Nendeks on: käsitöö, kaubandus, turvalisus ning soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Turuplatsi lähedal painkes ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus suurt rolli, kuna just turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keksaegne linn koosnes kitsate tänavate, läbikäikude ja siseõude võrgustikust, mis meenutas osaliselt labürinti. Tänavaid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed, mis olid värvitud erksamate värvidega olid tänava poole
Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja suudmetes , sildade juures, randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasemed. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti- katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat rolli. Turust sai alguse linnade ja linlikkuse kiire areng. Linnaturu nõudmisele tekkis spetsialiseerunud käsitööliste kiht, millega tegevus pani aluse kaubatootmisele. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilisatsiooni aladel esmalt Itaalias ja Lõuna-Prantsusmaal. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli selleks ajaks samuti 100 000 elaniku joone ületanud
linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam-vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam- Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja
Karli pojajpojad jagasid riigi pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks;Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja lääne-frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-frangi riik aga lagunes sootuks; Kunigad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks; välisvaenlased ründavad(araablased); viikingite rüüsteretked 2.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond Linnaelus ja kaubanduse allakäik. Naturaalmajandus Linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik; Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega; Linnaelu soikus; Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid; veevärk jäeti hooletusse , paljud avalikud hooned hüljati ja näiteks Rooma linn foorumil karjatati loomi; Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik; Majanduslikud sidemed Euroopa eri
mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima. Tema eluteed on pideval kiusandu erinevad haigused nt 1911. a haigestus tuberkuloosi, millest paranemine võttis palju aega. Looming: Kirjutab nii novelle, romaane kui näidendeid.Ta tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust. 1907. aastal läheneb ta looming Noor-eestile. Ta kirjutab nüüd maaelu asemel rohkem linnaelus ja üliõpilastest ning vanemate-nooremate suhete asemel hingeelust ja mehe-naise vahelistest suhetest. Hilisemas perioodis keskendub rohkem inimeste vahelistele suhetele ja inimeste hingeelule. Tuntumad teosed: ,,Kõrboja peremees";näidend ,,Juudit"; ,,Mäetaguse vanad"; romaan ,,õde ja Õigus 1-5"; ,,Elu ja armastus"; ,,Ma armastan sakslast"; ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"; Tõde ja õigus-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-
Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut
Võib arvata, et laps ei ole seotud temaga, nad ei ole omavahel sugulased. Kunagi, oma nooruses, on olnud see eideke ilus ja kütkestav, võimalik, et tal oli palju austajaid. Nüüd, aga, on ta üksi: ei suuda ta enam võluda mehi oma väljanägemisega, ja ei ole tal ka kaaslast, kedagi kes armastaks teda tingimusteta, nagu seda teevad tavaliselt pereliikmed, lapsed. Maal elades on perekond, tugevate laste sünnitamine tähtis: keegi peab tööd tegema. Linnaelus, aga, on inimesed juba võõrdunud vanadest tavadest, mentaliteet on teine. Lisaks sellele, kui noor naine tuleb maalt linna elama, on tal tegemist küllalt, et ennast ära elatada, ja pere/lapsed ei ole enam prioritediks. Kindlasti võib iga lugeja leida sellest poeemist veel sümboleid: Baudelaire'i poolt taotluslikke või siis taotlemata tähendusi. Terve see poeem on metafoor, kurbuse üksinduse ja eemaletõugatuse ja võõrdumkise kohta. Iga inimene mingil hetkel suudab sellega samastuda
võimaldas kontrollida laevasõitu piki Eesti põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil. XIII sajandil räägiti juba linnade hansast - tekkis Hansa liit. See liit ühendas eri aegadel rohkem kui 160 Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna. Moskva tugevnemine ja Novgorodi hõivamine XV sajandi 70. aastatel andis tugeva vastulöögi hansakaubandusele. 1492. a
kogu selleheaks kuulutas, sai temast sell. Sellid pidid rändama kaugetes maades, et endale ka teiste meistrite kogemusi koguda. Kui ta 3-4 aasta pärast tagasi tuli ja oma meistritöö ära tegi sai temast meister. Meister pidi aga tegema kogu tsunftile peo, kus pidi pakkuma täpselt nii palju liha või veini nagu oli tsunfti põhikirjas kirjas. Keskaja linna elanikud olid enamasti teenijad, kaubakandjad või päevatöölised. Naised ei tohtinud sel ajal linnaelus kaasa rääkida ning tegid tubaseid töid olid teenijannad, peunaised, õmblejad või niisama perenaised. Keskaegne linn polnud aga väga puhas ning seda ähvardasid sellised ohud nagu katk, epideemia puhkemine, vargad ja vaenlase rüünak. Mõisted: raad linnavalitsus keskajal raehärra linnavalitsuse liige keskajal tsunft käsitööliste ühendus 13. EESTLASED JA RISTIUSK. USUPUHASTUS Ristiusk jäi rahvale kauaks võõraks ning ei tahetud oma vana haldjate usku unustada
Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres Keskaegsetel linnadel oli kaks keskpunkti katedraal turuplats Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda Kauplemine etendas linnaelus jumalateenimise kõrval sama tähtsat kui mitte tähtsamatki rolli Turgudest sai alguse linnade ja linluse kiire areng tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud kästööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud Linnastumise kasv jätkus 14
järel vaid rusuhunnik. Algas kõige masendavam periood Viljandi jaoks. Viljandi linnaõigusi enam ei taastatud, samuti ei kandnud Rootsi võimud Viljandit enam kindluslinnade nimekirja. Linnaõiguste puudumisega muutus linn väheatraktiivseks nii käsitöölistele kui ka kaupmeestele, kes ei tahtnud oma saatust siduda pisikese alevikuga, kus valitses lossivalitsejate omavoli. 1710. aastal läks Viljandi Vene tsaaririigi koosseisu. Suuri muutusi see kaasa ei toonud. Uued tuuled linnaelus hakkasid puhuma 1783. aastal, mil Viljandist sai kreisilinn samal aastal taastati ka linnaõigused. 19. sajand tõi Viljandile arengu nii linna välisilmes kui ka majanduses. Hoogustus seltskondlik tegevus, mis oli seotud eelkõige rahvusliku liikumise perioodiga Eestis. Viljandi oli Tartu ja Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a
Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 v6tmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodneasukoht. Meile tingimustele vastav paik ei langenud alati kokku varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike sõjaliste kiriklike või haldusüksuste ymber msi suutsid kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda.kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele. Keskaegne linn algas eeslinnast ; linna südame ümber oli all linn seda ümbritsesid eeslinnad mis sulasid kokku lähedal olevate kyladega. Ühe v teise staatus s6ltus selles kummal pool myyri ta asus kas seal mida kaitsti v seal mis piiramise ajal ohviriks toodi
gildidesse, nad kontrollisid tootmist, kehtestasid kvaliteedireeglid, määrasid hinnad. · Skraa on tsunfti põhikiri, mis määras ära linnasisesed tootmis- ning kaubandusreeglid. · Sell oli meistri alltööline, kellel olid omandatud vajalikud ametioskused, kuid puudus sobiv "tehnika." · Õpipoiss oli meistri õpilane, kelle eesmärgiks oli ametioskuste omandamine. Linna eesotsas linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed e. patriitsid. Tsunftide roll linnaelus: · paljudes kohtades moodustasid nad linna kodanikkonna · tsunftiväline tootmine oli teistele keelatud Senjööri võimu alt vabanemiseks kasutati järgmiseid meetmeid: · Lombaria ja Toscana püüdsid oma õiguste kaitseks moodustada linnade liidu. Paavasti kaitse ning abi tulemusel õnnestus võit keisri väe üle. · Sveitsis sõlmiti õiguste kaitseks liit kohalike mägilastega, kes kogusid Alpi mägedes liikuvatelt kaubavedajatelt tollimaksu
aksessuaaride kasutamisele arvatavasti suuremat rõhku, kuna see tähendab moodsa välimuse saavutamist. 3.25 Söögikorrad ja tüüpilised toidud Isegi kiire hommikueine suuremas Belgia linnas tähendab tavaliselt enamat kui vaid tass kohvi ja saiake. Hommikusöök sarnaneb prantsuse või saksa hommikusöögiga. Belgias serveeritakse hommikusöök tavaliselt kella 7-9ni. Lõunasöök oli traditsiooniliselt päeva peamine söögikord, kuid tänapäeva kiires linnaelus võib see olla kas kiire võileib või ka tõhusam liha- või kalaroog aedviljade ja kartulite või nuudlitega. Lõuna serveeritakse harilikult kella 1-2 paiku päeval. Tüüpiliselt kaasneb kõigi lõunasöökidega õlu või vein, olgu siis tegemist äri- või seltskondlike lõunatega restoranides, kohvikutes või töökohtade kohvikutes; saada võib ka mineraalvett kas gaseeritult või ilma ning mahla / karastusjooke. Pühapäeviti,
Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele. Tuntum neist oli Philippos II poeg Aleksander Suur, kes vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Pärast Aleksandri surma (323.a. eKr) lagunes tema maa- ilmariik kolmeks osaks, millest üks oli Makedoonia koos Kreekaga. Hellenistlikku Kreekat valitses kree- ka-makedoonia päritolu ainuvalitseja monarh. Linnaelus suuri muudatusi ei toimunud, kuid ametnike ja rahvakoosolekute võim oli tugevalt piiratud ning piirdus nüüd vaid igapäevaelu puudutavate küsimustega. Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme: kreeklased olid sealse elanikkonna seas juhtpositsioonil, kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, levis kreeka arhitektuur jne
asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed: Ühiskonna ümberkihistumine- kapitalistid, keskklass, töölisklass ja töölis aristokraatia. Muutused linnaelus- uued inimesed, uued elamud, uued korda tehtud linnad ja ülesehitatud tänavad/majad, alkoholism ja prostitutsioon, heakord muutus kehvemaks, elektritrammi tulek, mõjutas inimestevahelisi suhteid, arenes seltsielu. Teaduse ja tehnika areng: · Füüsikas teaduses- tuli elekter, elektripatarei, magnetinism, elektrigeneraator, elektrimootor, teooria elektromagnetismist. · Bioloogia teaduses- Uuriti täpselt ja üksikasjalikult loomariigi arengut, avastati väljasurnud
EHK piiri tõmbamine linna ja mitte-linna vahel keeruline. Mitte ühegi keskaegse liivimaa linna puhul pole kontinuiteeti keskaegse ja uusaegse linna vahel. Ainuke erand eestis Tartu, tõendatud nii kirjalike kui arheoloogiliste materjalidega linna olemasolu 11. sajandil. Jurjevi periood 30ndatel- 1060-61, kuni see kellegi poolt tagasivallutati. Aga mis oli Tartus 12 sajanil, on kahtlane. Suures osas linnaline elu imporditud vallutusperioodil ja pärast seda. Mitte et kohalikud poleks varases linnaelus osalenud. Esindatud nii eestipärane kui saksapärane ehitustraditsioon. Liivimaa linnad tänap mõistes väikesed: kolm suurt Tallinn(7-8), Tartu (tõenäoliselt pisem kui tallinn), Riia (10-12t). Lübeck (30-40t). Suurem osa pisemad, enamus mõnesaja elanikuga. Tartus linn ning toomemäe samuti tallinnas all-linn ning toompea (kõik iseseisvad administratiivsed üksused). Lisaks linnadele veel Alevid, mida arvukalt, kuid mõndades mainitud neis ka
Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645)
Igatahes hakkas kujunema keskklass, kuhu muuhulgas kuulusid ka ärimehed ja spetsialistid, näiteks arstid, juristid, õpetajad jt. Isegi mõned aadlikud pidid tollases muutuvas majanduskeskkonnas leidma uusi viise kuidas toime tulla. Kõige nähtavam ja paljude jaoks muret tekitavam märk Venemaa industrialisatsioonist ja linnastumisest alates 19.saj lõpust oli nähtavalt suur töörahva hulk, mis oli maalt linna läinud ja seal sunnitud endaga karmis linnaelus ise toime tulema. Üha enam hakati rääkima uutest ühiskonnaklassidest kapitalistidest ja proletariaadist. Siiski oli tegelikkuses raske rääkida niivõrd selgelt piiritletud klassidest, sest ei oldud enam jagunetud nii nagu varem seda oldi, vaid piirid hägustusid veelgi eri klasside segunedes ning uute kogukondade tekkides, näiteks töölis-intellektuaalid, ümberasunud talupojad jt. Proletariaat
Eelistatud linn puudub. HEPHAISTOS VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA VESTA Üks kolmest neitsijumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. 2. pilet ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost
Ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu on Hera või Apollon. Eelistatud linn puudub. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. 1. müüt: H viskas lapse Olümposelt alla, kui nägi, et laps on lonkur (Ilias). 2. müüt: Zeus viskas Heph. alla kui viimane Herat kaitses. (Miltoni värsid). Arvati, et Heph. sepatööd põhjustavad vulkaanipurskeid. Iliases on Heph naine üks graatsia, Odüsseias Aphrodite. Oli tähtis jumal linnaelus, sepatöö patroon. Kui oli laste vastuvõtmise tseremoonia linnakodanike hulka, siis oli Heph jumal. HESTIA – VESTA Üks kolmest neitsi-jumalannadest. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Eine algas ja lõppes ohvrianniga talle. Avalik kolle igas linnas. (6 Vesta neitsit Roomas) Vesta ei etenda müütides mingit osa. ALLMAAILM Hades ja tema naine Persephone valitsejad. Ilias: Allilm on maa salapaikades, Odüsseia: tee sinna üle maa serva teisel pool Okeanost. Allilma osad Tartaros ja Erebos
erinevad? 21) Linna-, eeslinna- ja maaelu - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 21 21.1. Millised erinevused domineerivad diskusiooni linna ja maaelu vooruste üle? 1. loomulikkus vs kunstlikkus - maaelu on looduslik ja rahu, vaikus; linnaelu on justkui patusem ja kunstlikum 2. tuttavlikkus vs võõrapärasus - linna seostatakse uue, erineva ja ootamatuga, maaelu aga tuttavate inimeste ja asjadega 3. kogukondlikud suhted maal vs linnaelus domineerivad umbisikulised ühiskondiku iseloomuga sotsiaalsed suhted. 4. traditsioon vs muutus - maa on traditsiooniliste väärtuste kants ning linn koht, kus traditsioonid purunevad ja arenevad uued normid. Maal tehakse nii nagu on alati tehtud, linnas on rohkem kokkupuuteid välismaaga/võõraste ja teisiti elavate inimestega, kellelt õpitakse uut ja sellega viiakse ka oma elus läbi muutuseid. 21.2. Millele viitab sotsioloogias omadussõna «linlikkus»?
kuuluvaile käsitöölistele vähenes eestlastest käsitööliste osa Oleviste gild suleti (1675), see oli koondanud paljusid eestlastest käsitöölisi, aga saksa meistrid keeldusid neid Kanuti gildi võtmast ja nii arvati suur osa endisi tsunftide liikmeid nüüd linna lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi, selline sakslastepoolne jäik suhtumine oli reaktsioon eestlaste hulga ja rolli tõusule linnaelus tekkisid manufaktuurid, tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil suurem osa Narvas, Hiiumaal (klaasimanufaktuur) ja Tallinnas (paberimanufaktuur) LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa ka suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti näiteks laevaehitusmaterjalide järele, neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu; osalt veeti neist välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut; välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt
Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed. Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud. Kümneedid- paljad, kes olid ilma kaitserelvastuseja ja olid lihtsalt vibuga, odade jne, aga nad ei osalenud täieväärtuslikult. Nende õigusi võis piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama kogunikkonna, sest see nõuab teatud treeningut ja ühtsust. Agoraa koondas kõiki kodanikke. Kodakondsuse andmine/omamine erines linnriigiti
olevat olnud väga palju sisemisi tülisid. 18. sajandil tuleb üks täiesti uus nähtus, mis linna elanikkonnale tooni andma hakkab, on venelaste saabumine. Tekitavad probleeme, kuna leiti, et nad ei ole õigeusklikena väärikad inimesed. Vene riigile aga selle argumendiga vastu ei saanud. Tulevad vene käsitöölised. Olid igati põlatud, teisalt oodatud, kuna nad tõid teistsugust kaupa ja käsitööd, mida inimesed tahtsid. Tallinnas ja mõningates teistes linnades hakkasid sõjaväelased linnaelus tooni andma. 23 Kadriorg hakkab 18. sajandi alguses nooblimat jumet võtma, algavad Kadrioru lossi ehitustööd, aeda pidi pidevalt harima. Tallinnasse tuuakse Venemaalt 2000 aiatöölist. Kadrioru aednikud on linnale ka probleeme tekitanud tulid inimesed, kes olid teistsuguse kultuuriga. Neid ei tahetud sellisena vastu võtta.
annaabi.ee 
