Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LINNAD JA LINLASED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linlased, pisikesed, suurlinn, kaubateed, kihile, hooneid, haiglad, varauusajal, teravam, müürid, kitsas, kanalisatsioon, algeline, erinesid, tegevusala, aadlikud, õppinud, juristid, vaimulikkond, kodanikele, privileegid, raadRiigi juht oli Kiievi suurvürstil, aga reaalselt tal eriti võimu polnud. Vürsti roll oli sõjaväge juhtida. Druzinnik oli vürsti sõjaväelane, kaaskondlane ja nõuandja. 9. Araablased ja islam Araablaste peamine elupaik oli Araabia poolsaar ning kuna see oli suures osas kõrb, tegeleti rändkarjakasvatusega - kaamel (beduiinid - rändkarjakasvatajad) ja oaasides põlluharimisega datlipalm (fellah). Läänepoolsed alad Punase mere ääres olid kaubateed, mis viisid põhjast lõunasse. Kaubateedele oli tekkinud kaks olulisemat linna: Meka ja Medina. VI sajandil haarasid sugukondade juhid endale võimud. Algselt olid araablased polüteistid, kus kummardati paljusid jumalaid. Esialgu oli Allah ainult üks jumal paljudest. Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket
Madalmaades kohtusid Ida Euroopa vili, karusnahad ja vaha mujalt tulnud soolaga. Inglismaa villa väljaveo piirkond, sellega tegelesid mitte inglased vaid võõrkaupmehed. Kogedes (mahukas ent aeglane) transporditi soola ja vilja. Keskaja majandusel keskuseks Itaalia (Rooma pärandus, osa Itaaliast Bütsantsi võimu all, mis andis sidemeid) ja Põhja Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne Euroopaga. Nende vahel põhja lõuna suunalised kaubateed. Champagne`i laadad, mil oli üle Lääne Euroopaline tähtsus 11. - 13. sajandil. Perioodiline kaupmeeste kokkutulek. Kaubeldakse hulgi, mitte jae. Iga laat kestab umbes kuus nädalat. 14. sajandi laadad kaotasid oma tähtsuse. 1296. aastal oli uue laada tuluks 8380 liivrit. Miks käis alla: 1. Champagne`i läks krahvide mõju alt kuninga mõju alla, üleminek oli valuline. 2. Kaubad läksid piirkonnast mööda. 3. Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja
võõra võimu alla. Hiliskeskajaks XIV. XV. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud talupojad olid ennast feodaalide võimu alt vabaks ostnud
Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784.aasta suvel algasid pearaharahutused, eelkõige Liivimaa kubermangus. Puudutas üle 60 mõisat Lõuna-Eestis, Läti alal oli veelgi suurem. Olid põhjustatud sellest, kuidas talupojad tõlgendasid seda –
Veel saadi pärisorju orjade seast. Neile andi tükk maad, mille eest nad pidid hakkama tasuma. Mõisnik · Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus pärisorja karistada. · Aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori · Pärisori sõltus mõisnikust. Ta ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. · Kasutas mõisniku maad ja maksis selle eest renti. · Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Olid laod, töökojad, kultusepaigad. Lossi eesotsas 2 kõrget võimukandjat valitseja ja sõjapealik. Neile alluvad ametnikud ja kirjutajad korraldasid ja kontrollisid rahva majandustegevust. Talupojad sõltlased osa saagist anti lossi salvedesse. Lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Lossid olid üksteisest sõltumatute riikide keskused, sõdisid omavahel. Sõjateema losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest kükloopilised müürid nende ehitamisega said hakkama vaid kükloobid. Sõjalised kaaskondlased lossi põhiline relvajõud. 1200 eKr tabasid Kreekat vapustused paljud keskused purustati rahvasteliikumine. Tsiv. langes uue sissetungi tagajärjel. 8.Kreeka: ajaloo põhietapid Tume ajajärk 1100-800 eKr Kreeta-Mükeene häving täielik, losse ei ehitatud üles, kiri unustati, rahvaarv kahanes, väga vähe teada. Osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, Egeuse meri Kreeka sisemeri;
kiirendamine lepitamise kaudu. Mõlemaid pooli üritati lepitada. Pearaharahutused: 1783, Kõige olulisem riiklik koormus. Varem olulisemad riiklikud maksud: ratsateenistusmaks (sõnateenistusmaks), tollivili Eestimaal (Tuli tasuda viljaga), statsioon Liivimaal (Sama, mis tollivili maks). Pearahamaksu pidid maksma meessoost isikud, kes olid maksukohustlased. Vabastatud olid aadli seisus, vaimulik seisus, sõjaväelased, riigiametnikud, õpetlased. Varem linlased ei pidanud otseseid riigimakse maksma. 1782 hingeloendus toimus, et teada saada kui palju on maksukohustlasi. Pearaharahutused- Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned talupojad said aru nii, et kui makstakse riigile uut pearahamaksu siis mõisnikule ei pea teotööd ega koormisi tegema
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Kõige varem, X sajandil e. Kr., tekkis asula Palatiumi künkale. Seejärel asustati ka ülejäänud kõrgendikud. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogiliste tulemuste järgi otsustades oli umbes 600 a. e. Kr. kujunenud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats – foorum –, järsunõlvalisest Capitoliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid. Müüridega piirati lann alles IV sajandil. Roomlased uskusid, et Rooma rajati 21. aprillil 753 a. e. Kr. See daatum on antiikautorite poolt sootuks hiljem tagantjärgi välja arvestatud ja tal puudub usaldusväärne ajalooline põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina kasutatakse seda tänapäevani. Legendaarse pärimuse järgi Rooma linna rajamisest oli linna rajaja Romulus roomlaste sõjajumala Marsi ja tema noore preestrinna Rhea Silvia poeg
(Näitavad midagi majanduse kohta, millega tegelevad numismaatikud), mütoloogia, arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus. Stockholmi viidi oluliste ürikute nimekirja, dokumente ise pole. Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel. Kogu keskaja dokumentide keskuseks on Vaticani
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: mõisahärruse sünd - Esialgu olulised andamid (maksud): Pärast Jüriöö ülestõusu 1343 hakkas teokohustus juurduma ja kujunes abiteost nädalateoks - 15.saj II poolel hakkasid hollandlased vahendama Vana-Liivimaa vilja Lääne-Euroopasse: umbes 1450-1550 hoogne mõisate asutamine - Tänapäeva seisukoht (Ligi, Tarvel, Kahk): Tegelikule mõisamajandusele üleminek toimus Põhja- Baltikumis alles varauusajal umbes 1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama Läänt ja Ida: kui Läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida- Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, liiklemisolude kehvuse ja väiksema maakasutuse intensiivsuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui sotsiaalselt vähemarenenumaks. Juba varauusajal hakati kõnelema ühistest euroopalikest väärtustest ning kutsuti Euroopa rahvaid ühinema nende väärtuste kaitseks. Eriti hoogustusid taolised üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud
Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem. Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti provintsiaalõgusega ei tegelenud ei rootsi ega saksa ülikoolid, niiet kui 18 saj keegi isik sai kohtunikuks, siis oma vajalikud oskused pidi ta omandama töö käigus. 18. sajandil kohtus töötamine ei eeldanud eriharidust (olid kas linlased või rüütelkonna liikmed jne), ei pidanud olema õigusteaduslikku haridust. 19. saj see olukord muutus, Tartu Ülikooli taasavamisega 1802 aastal. TÜ õigusteaduskond on kõige suurema tähtsusega. Freidrich Georg von Bunge- Balti proviintsiaalõiguse õigusteaduse haru rajaja pmst. Töötats TÜ õigusteaduskonnas 1822-1842
Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed. Vaid Tallinnas ja Tartus elas ajuti mitu tuhat inimest, teiste linnade elanikkonda mõõdeti sadadega. Tallinnas elas 14. saj. teisel poolel umbes 4000 inimest. Keskaegne linn oli peamiselt kaupmeeste ja käsitööliste elupaik. Seal elasid ka võimu esindajad ja sõjamehed, samuti vähesed tollased haritlased. Muidugi oli linnades ka teenuste pakkujaid (ehitusmeistrid). Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti. Põldu harisid linlased harva, küll aga oli paljudel aedu linnas või linna lähedal. Kaitseks olid linnal harilikult müürid ümber ja seda silmatorkavat iseärasust peetigi linna tunnuseks. Maalisteks asulateks olid tollal külad ja mõisad, üksiktalusid leidus harva. Mõisad tekkisid Eesti aladele pärast Eesti alade vallutamist 13. sajandil. Kiiremini hakkas mõisate arv kasvama alates 15. sajandist
Peale peavägede lahkumist löödi nad sealt eestlaste poolt tagasi. 1220 - Algas võidu ristimine. Taanlsed tulid põhjapoolt, sakslased lõunapoolt. Saksalased poosid üles Pudi- Viru vanema, sest viimane oli usu Taanlastelt vastu võtnud. 1221 - Saarlased harju- ja virulaste abiga üritasid vallutada Tallinnat, kuid see ei õnnestunud. 1222-1223 - Saaremaa piiramine. 1222 - Taani kuningas lasi Saaremaale kivilinnuse ehitada. Kui välis müürid olid püsti aetud, läksid põhiväed Saaremaalt minema. Saarlased tungisid allesjäänutele kallale ja ajasid nad saarelt minema ning lõhkusid ka pooleli oleva kindluse müürid. Selle lahinguga õppisid saarlased tundma kiviheite masina ehitust. õppisid neid ka ise tegema ja õppetasid selleks ka eestlasi. 1223 algus - Algas eestlaste pealetung mandril. Saarema oli juba vaba. Vabastati kogu mandrieesti välja arvatud Tallinn. Sakslased kogusid jõudu ja hakkasid Eestit tagasi vallutama
tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis kulges läbi Euroopa kagust loodesse, eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa
) * Pangandus sai alguse Firenzes, Medicite suguvõsast. Seal kujunes välja ka varakapitalistlik tootmine. (Kujunesid välja tööjaotusega suured ettevõtted ehk manifuktuurid) * Kujunes välja universaal inimene, kes on pädev nii kunstis kui ka teaduses. * Avastati uuesti kreeka keel ja antiik mütoloogia. * 1450 juba teati Maa kerakujulisusest. Maad kujutati 28000 suuruse ümbermõõduga tuntud oli Euroopa, Aasia ja Aafrika. * Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
Lisaks olid pr pärisorjad sunnismaised . Senjööridel oli kohtu ja karistusõigus oma maal elavate pärisorjade üle. Pr puhul tuleb regionaalset diferentseeritus rõhutada. Reeglina igas provintsis omad õigused ja normid. Pärisorjusest vabaks saamine regiooniti pr erinevad. 12-13 saj pr pärisorjuse kõrgaeg, 14 saj talurahvas üha enam hakkas ennast vabaks ostma 14 saj Must surm , paljud talukohad jäid tühjaks. Pr kogu varauusajal põhiliseks võimaluseks talu rahirda oli rendivorm. Lõuna-pr oli vabadusaste suurem kui kui ida ja põhja pool, kus oli piirkonniti mõnes kohas ärisorje rohkem. Veider piirond Normandia, mille puhul vaieldakse, kas seal pärisorjust üldse eksisteeris. Pr rev puhkemisel kriiku halduses elas 150 000 pärisorja. Pärisorjus kuni 1789 suuremal või vähemal määral pärisorjus eksisteeris. · Pärisorjus Inglismaal: Samuti klassikaline lääne-euroopa pärisorjuse baasiks.
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
annaabi.ee 
