LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määr
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
analüüs · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele · eri huvide väljaselgitamine 3. 4. Majanduslikud, pluralistlikud, traditsioonilised, marksistlikud argumendid. 5. - 6. 7. 1) kohalik tasand üldP ja detail, 2) riiklik tasand maakonnaP ja üleriigiline, kehtestatakse riigikogus. 8. Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu..........................................................................
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna k
ole aga võimalik täita kahte olulist ülesannet: kõrvaldada nälg ja rahuldada aina rikastuva ühiskonna toidu nõudlust. KASUTATUD KIRJANUDS 1. Ash, Robert 2012. Feeding Billions: Food Security in China. [WWW] http://www.isn.ethz.ch/isn/Digital-Library/ISN Insights/Detail? lng=en&id=128073&contextid734=128073&contextid735=127105&tabid=1450 691584 2. Liu, Y.S; Wang, J.Y; Long, H.L 2009. Analysis of arable land loss and its impact on rural sustainability in Southern Jiangsu Province of China.- Journal of Environmental Management 91, 646-653. 3. OECD.2010. Trends in Urbanisation and Urban Policies in OECD Countries: What Lessons forChina? 4. Shangguang, Yang; Wang, Mark; Wang , Chunlan 2012. Revisiting and Rethinking Regional Urbanization in Changjiang River Delta, China.- Journal of Applied Sciences 22, 5, 617- 625. 5
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
2008. Tartu Kultuurivaldkondade kaardistamine ja loomemajanduse strateegia. Geenhuizen van M, Nijkamp P, 2012. Can Creative Knowledge Cities be created? http://www.europeanfinancialreview.com/?p=5408 Gertler S. Meric. 2004. Creative cities: What are they for, how do they work and how do we build them? http://www.oldvancouver.com/pdfs/creative_cities_gertler.pdf Lorenzen M, Andersen V, Kristina. 2009. Centrality and Creativity: Does Richard Florida's Cretive Class Offer New Insighsts into Urban Hierarchy? http://content.ebscohost.com.ezproxy.utlib.ee/pdf23_24/pdf/2009/EGE/01Oct09/44237404.pd f? T=P&P=AN&K=44237404&S=R&D=a9h&EbscoContent=dGJyMMvl7ESep7Q40dvuOLC mr0uep7JSrqm4SbWWxWXS&ContentCustomer=dGJyMPfi54Pt5epT69fnhrnb5ofx6gAA Scott J, A., 2010. Creative field of the city http://mpra.ub.uni-muenchen.de/32108/1/MPRA_paper_32108.pdf Suciu, M-C. 2009. Creative economy and creative cities. http://www.rrsa.ro/rjrs/V314.SUCIU.PDF
Konseptsioon, millel tavapärane linnade veevarustamine põhineb, suudab saavutada küll oma peamise eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga ei ole see jätkusuutlik. Lisad Lisa 1. Vihmavee imbumine pinnasesse ja taimkatte roll selle efektiivsuses. Lisa 2. Jõekallaste filtratsioonil põhinev põhjavee taaste. Lisa 3. Veepuuduse all kannatavad riigid. Kasutatud kirjandus Biswas, A.K., Juha I. Uitto, J.I., 2002. Water for Urban Areas: Challenges and Perspectives. Engel, K., Jokiel, D., Kraljevic, A., Geiger, M ., Smith, K., 2011. Big cities, big water, big challenges: water in an urbanizing world. Fisher, M., 2008. Urban Trees enchance water filtration Hashemi, H., Berndtsson, R., Persson, M., 2014. Artificial recharge by floodwater spreading estimated by water balances and groundwater modeling. Helweg, J., Smith, G., 1978. Appropriate technology for artificial aquifers. Herrera, C., 2009
avalikkuse poolt vaadatuna, kui planeerija esindab avalikku sektorit, töötades mingi haldusaparaadi koosseisus. Samas kui planeerija esineb mingi kitsama huvigrupi "advokaadina", on tegemist nn innovatiivse planeerija rolliga. Tarbija peab otseses mõttes elama selles keskkonnas (ja võib olla, et terve elu), mida haldusaparaat haldab vastavalt poliitikute poolt kehtestatud, kuid planeerijate väljatöötatud ja soovitatud planeeringute järgi. Tarbija peab oma soovid, vajadused ja argumendid poliitikutele, haldajatele ja planeerijatele teatavaks tegema, selleks et need saaksid neid soove, vajadusi ja argumente planeerimisprotsessis arvestada. Selleks on vaja aga ressursse (aega ja raha), initsiatiivi ja teatud aktiivsust ning häid kanaleid teiste planeeringu osapooltega suhtlemiseks. Tarbijate aktiviseerimiseks on mitmeid võimalusi, alates üldisest
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (2005) ttp://www.slideshare.net/pihlakas/rnnat
Oleme harjunud endist mõtlema kui väikesest Eestist. See oleks täiesti õige, kui me mõõdaksime riigi suurust rahvaarvuga. On küll olemas Eestist veel väiksema rahvaarvuga riike ja riigitaolisi moodustisi, kuid neid peetakse juba miniriikideks. Pindalalt aga me nii väikesed ei olegi. Maailmas on mitmeidkümneid riike, mis pindalalt Eestist maha jäävad. Euroopa 49 riigi hulgas on meist väiksema pindalaga tervelt 19, sealhulgas nii tuntud maad, nagu Taani, Holland, Belgia, Sveits, Sloveenia, Moldova. Eesti läbimõõt läänest itta on 380 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni saab Eesti piirides sõita tervelt 391 km. Päikeselgi kulub aega meie maast üle käimiseks: Eesti idapiiril tõuseb ja loojub päike enam kui 25 minutit varem kui läänepiiril. Ühe elaniku kohta tuleb Eestis üle 3 ha kuiva maad, millest omakorda üle 90% on majanduslikult mingil viisil kasutatav, päriselt kõlbmatut maad on meil üpris vähe
kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine. Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck. Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia. 20. sajandi I pool Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kät
aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust, hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks. Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja energeetikatööstuse eriti kiire väljaarendamisega. Jätkus ka linnastu areng. Pärast taasiseseisvumist on Tallinna piirkonna osatähtsus Eesti majanduselus jälle oluliselt tõusnud. Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist. Praegusel ajal langebki Tallinna regioon enamvähem kokku Tallinna linnastuga. Välisringi piires on küll veel
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat aines transpordigeograafia Rippsild Kaiti Vasiljeva Juhendaja: Tiia Rõivas Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Rippsild................................................................................................................ 4 1.1 Akashi Kaikyo rippsild.........................................................
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sots
Sellist ekstreemset arhitektuuri, mille loomine eeldab tohutu majandusliku kapitali olemasolu, on hakatud nimetama 'eelarveta arhitektuuriks' (budgetless architecture). Läbivad teoreetilised lähenemised: · P. Bourdieu teooria praktikast (habituse kontseptsioon) Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: A. Giddens (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 5. peatükk. Environment (lk 153-203) · 6. peatükk. Cities and Urban Life (lk 205-245) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on omavahel seotud füüsiline linn (ehk linna ruumipraktikad), linna esitlused (ehk representatsioonid) ja igapäevane linnaelu kogemus; mille poolest erinevad 'kujutletud' ja 'reaalne' linn? Allikas: M. Jayne (2007), Cities and Consumption. London ja New York: Routledge; peatükk "Consuming the city", lk 152-182 Lisamaterjali võib leida ka muudest allikatest: · Gottdiener, M., Budd, L. (2005)
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 2 SISSEJUHATUS Re
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
Teiseks kuritegevuse uus tõus, sest jõukamad majapidamised võivad saada naabruses asuvate alade kurjategijate sihtmärgiks. Gentrifikatsioonil on loomulikult hulgaliselt positiivseid külgi, näiteks siselinna alade kvalitatiivne tõus, uuendamine, suuremad maksutulud, paremad kohalikud teenused,kõrgemad kinnisvara hinnad, vaesuse hajumine. VIITED 1.Atkinson, R. ja Bridge, G. toim-d 2005.Gentrification in a Global Context: The New Urban Colonialism.London: Routledge. 2.Buzar, S. jt. 2007 Splintering Urban Populations: Emergent Landscapes of Reurbanisation in Four Europen Cities. Urben Studies, 44(4) , lk.651-657. 3.Smith, N. , 1987 Gentrification and the Rent Gap.Annals of the Association of American Geographers, 77(3) : 462-465. 4.Smith, N., 1992.Blind Mans Buff, or Hamnetts Philosophical Individualism inSearh of Gentrification. Transations of Institute of British Geographers, 17(1) : 110-115.
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning H
kolmandal kohal. Kui aastatel 1922-1925 moodustas läbi Valga tollipunkti liikunud kaupade koguväärtuse osakaal alla 3% kogu Eesti väliskaubandusest, siis 1928. aastal oli see juba 4,9%. Seega edestati tol aastal isegi Pärnut, mille osakaaluks jäi 4,5%.88 Kaupade liikumine läbi Valga tollipunkti kasvaski kuni ülemaailmse majanduskriisini üpris jõudsalt. Aastatel 19231926 suurenes igal järgneval aastal kaubaveo maht tonnides peaaegu kahekordseks. Arvestatav kasv jätkus kuni 1928. aastani, mil kaubaveo kogumaht ulatus 58 778 tonnini. Aastaks 1930 langes see küll 29 505 tonnini kuid jäi siiski pea kaheksa korda suuremaks kui 1922. aastal.89 Endisest ajast pärandiks jäänud raudteesõlm ning tollipunkti tegutsemine eristas Valgat teistest Eesti väikelinnadest elanike jagunemisega erinevate tööharude vahel. Liiklemise ja transpordi vallas oli Valgas tööga hõivatud 18,5% töötavatest elanikest, mis oli keskmiselt
varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades. Metsanduse areng on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu. Tabel metsanduse kohta Türgis: Area (1000 hectares) FRA 2005 categories 1990 2000 2005 Forest 9,680 10,052 10,175 Other wooded land 10,905 10,728 10,689 Forest and other wooded land 20,585 20,780 20,864 Other land 56,378 56,183 56,099 ...of which with tree cover - - - Total land area 76,963 76,963 76,963 Inland water bodies 519 519 519 Total area of country 77,482 77,482 77,482 Area (1000 hectares) FRA 2005 categories
alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Euroopa Liit (liige alates 1986.) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse
Saart läbib mediaan. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja- Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Naaberriikideks on Prantsusmaa, Iirimaa ja Holland. Ülevaade looduslikest tingimustest: · Reljeef: Mägiseid alasid on Põhja-Sotis , Wales'is ja Põhja-Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Mõnel pool (näiteks Pennin'i mägedes ja Darkmoor'is) 2 on väga ohtlik liikuda soode tõttu, eriti sademerohketel aegadel. Rannikut
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Su
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koor räägib kiindumusest kõige hi
Kui mässulised jõudsid linna lähistele, põgenes president Jean-Bertrand Aristide 29. veebruaril. Linnas tekkis kaos. 12. jaanuaril 2010 leidis aset 2010. aasta Haiti maavärin, mis purustas suure osa hoonetest ning nõudis kümneid tuhandeid ohvreid. Port-au-Prince'is on sündinud filmirezissöör ja -stsenarist Raoul Peck. Port-au-Prince'ist on juttu Graham Greene'i raamatus "Komödiantide tund" (1966). Teos on ekraniseeritud; filmis mängisid Liz Taylor ja Richard Burton. Riigikord Haiti on presidentaalne vabariik valitava presidendi ja Rahvuskoguga. Mõned väidavad, et praktikas on tegemist autoritaarse reziimiga. 29. veebruaril 2004 lõppes mäss president Jean- Bertrand Aristide'i tagasiastumisega. Pole teada, kas praegune riigikord jääb püsima. Konstitutsioon kehtestati 1987. See järgib USA ja Prantsusmaa eeskuju. Konstitutsiooni kehtivus taastati 1994 pärast seda, kui see oli mõned aastad täielikult või osaliselt peatatud. Poliitika
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
