Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poeetika. Filosoofilised teosed: Eetika, poliitika, metafüüsika. Aristoteles suri 62 aastaselt juues mürki, olles süüdistatud jumalasalgamises. Olümpiamängud Ülekreekalise võistlusena oli neil silmapaistev osa kreeka identiteedi ning linliku tsivilisatsiooni kujunemisel. Olümpia oli üks Kreeka tähtsamaid pühapaiku. Zeusi sünd-Jumalate ja inimeste käskija Kronos kartis ennustust"et ta sureb oma poja käeläbi" ja sõi ära kõik oma lapsed. Tahtes päästa vähemalt üks laps, põgenes jumalanna Re Kreeta saarele ja sünnitas poja-Zeusi. Zeus jagas koos oma vabaks saanud vendade Poseidoni ja Hadesega kogu võimu maaillma üle. Olümpia asus Peloponnesose lääneosas Alpheiose jõe orus, varjurikaste oliivipuusalude keskel,
Sündimus ja suremus madalad, rahvaarv püsib stabiilne 5. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid?(4tk) 1)sündimus 2)suremus 3)sisseränne 4)väljaränne 6. Rahvastikurände põhjused? a) poliitiline tagakiusamine b) religioon c) sõjad d) looduskatastroofid e) üle rahvastikus f) meditsiiniline tase g) hea haridus h) soodne kliima i) parem töökoht/palk 7. Linnastumine? Linnastumine- majanduse ja rahvastiku linnadesse koondumine ja linliku elulaadi levik 8. Etnos? Etnos-ajalooliselt kujunenud püsiv inimrühm, kellel on oma keel ja asuala. 9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine) b) Nende ümbertöötlemisega elektriks c) Kätte toimetamine tarbijale. 10. Energia majandus etapid? 1. Hankimine 2. Ümbertöötlemine 3. Tarbijale kätte toimetamine 11
panid aluse ekspressionismi ,,esimesele lainele" (1905-1914). ,,Brücke" rühma kuulusid Erich Heckel [eerih hekkel] (1883-1970), Ernst Ludwig Kircher [ernst ludvig kirhner] (1880-1983), Karl Schmidt-Rottluff [karl smitt rottluff] (1884-1976). Hiljem liitusid sellega Emil Nolde (1867-1956), Max Pechstein [maks pehstain] (1881-1955), Otto Müller (1874-1930). ,,Brücke" oli radikaalsete poliitiliste ja sotsiaalsete vaadetega, mida nad väljendasid läbi moodsa linliku ainese või maastike ja inimkujude. ,,Brücke" rühmituse meistrid harrastasid innukalt ka puulõiget, mis põhines must-valge pindade rõhutatud ilmekusel ja toetus saksa keskaegse puulõike eeskujudele. ,,Blauer Reiter'i" asutajad olid algul Saksamaal ja hiljem Prantsusmaal tegutsenud vene kunstnik Vassili Kandinsky (1866-1944), Franz Marc [frants mark] (1880-1916), Gabriele Münter (1877-1962). Rühmituse ,,Blauer Reiter" näitustel esinesid veel
jätkusid. 15a-lt astus bolsevike parteisse. Sattus korduvalt poliitilistel põhjustel vanglasse, kus 1909a-l alustas luuletamist. Parteitööst loobumise järel süvenes kunstiõpingutesse. Liitus futuristide kirjandusliku rühmitusega. Futuristid korraldasid 1913 1914 turnee Venemaa suuremates keskustes. Nende esinemised olid skandaalsed. M-le tähendas futurism eelkõige protesti vana ühisk. vastu ning uue vormi otsinguid, kõige linliku, industriaalse ülistamist. Poeem ,,Pilv pükstes" (1915). Maeterlincki elu ja looming. 1862 1949. Sündis Belgias Genti linnas, kus lõpetas ülikoolis 1885 õigusteaduskonna. Alates 1896 elas peamiselt Pr-l. Oma teosed kirjutas pr keeles. Oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911 Nobeli kirjanduspreemia. Avaldas ka filosoofilisi arutlusi, nt ,,Tarkus ja saatus". Tuntumad sümbolistlikud näidendid: ,,Printsess Maleine"
Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku. Selle eelduseks oli talumajanduse üha laienev ümberorienteerumine turutoodangule ja senise valdavalt isevarustava talupoja muutumine industriaalühiskonnale iseloomulikuks tootjaks ja tarbijaks. Üleminek rahvarõivailt uuele moele oli pikaldane ja järk- järguline protsess, mis kulges eri paikkondades, erineva jõukuse, kultuuritaseme ning vanusega inimeste juures erinevalt. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest ka rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel, nn. rahvuslikul ärkamisajal, propageerima rahvarõivaste kandmist pidupuhkudel: rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid.
eest merel. Vanimad asulad on pärit 7000 eKr, ning elanikkond koondus suurematesse asulatesse 3500 a eKr. Asulad olid korrapäraste tänavatega, keskse väljakuga ja mõne tähtsa hoonega selle ääres. Kreeka saare suurim linn oli Knossos, linn purustati mitmel korral, lõplikult hävitati alles 1400 eKr. Peamised keskused-loosid olid Phaistoses, Mallias ja Zakroses. Linnade alged 2000 a eKr paiku algas kesk-Kreetas minose kultuuri esimene õitseaeg. Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid
Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat Arhitektuur: Prantsusmaal, paksud müürid(kaitseks), ümarkaared, kitsad-väiksed aknad-uksed, massiivsed tornid, sakraal(kiriku)arhitekt. domineeris ilmaliku üle, põhitüübiks oli basiilika; portaal (tähtsad fassadi juures)läänes; portaali palestikus(külgedel) püstloodis süvendid (vahel skulptuurid), kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks
kodukihelkonna riideid, tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. Samuti, rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest ka rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist pidupuhkudel: rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid.
Popkunsti sünnimaa on Ameerika Ühendriigid ning seal tekkis ta peamiselt vastukaaluks Jackson Pollocki (3.) laadis töötavate abstraktsionistide loomingule. Seda viimast iseloomustas teatavasti täielik sideme puudumine millegi looduses nähtavaga. Abstraktsionismi hakati süüdistama selles, et ta muutub kõrgklassi meelelahutuseks, millel puudub side tegeliku eluga. Omalt poolt pakkusid nad välja inimest iga päev ümbritsevate tööstuslike tarbeesemete ja kaasaegse linliku elukeskkonna kujutamise, lootes nii kunsti lähendada laiale vaatajaskonnale, teha teda populaarsemaks. Popkunstnike töödes on sageli kadunud piir maali ja skulptuuri vahelt, tihti on teosed kolmemõõtmelised või on siis ühe tervikuna kujundatud kogu näituseruum. Popkunstnike suhe oma ainesse on enamasti objektiivne ja jahe ning jätab teose tähenduse sellega avatuks. Publik on sellistest teostest vahel
välimuse kui käitumisega. 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud, eeskätt RAPP-i ebakorrektsed poleemilised rünnakud, ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku. Ta lõpetas elu enesetapuga. Majakovski on suuresti mõjutanud nõukogude rahvaste arengut. Vladimir Majakovski loomingu ülevaade. Majakovskit sidus futurismiga ja akmeismiga polemiseerimine, klassikalise kultuuripärandi hülgamine, huvi linliku elulaadi vastu, utoopiline püüe maailma kunstivormide uuendamise kaudu ümber kujundada. Samas avaldub ta luules rahulolematus ühiskonnaga ,,Linnapõrgu" 1913 a, kodanluse vastane mässuvaim- ,,Võtke" 1913. Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine,
veekogude lähedus;3)Majanduslikud kaubandus-ja suhtlemisvõimalus,veekogude lähedus. Hiina 1,3 mlrd in, 9572395 km2, 135,8 in/km2. India 1 mlrd 800 tuh in, 3287263 km2, 304,4 in/km2. USA 273,1 mln in, 9518898 km2, 28,7 in/km2. Indoneesia,Brasiilia,Venemaa,Pakistan,Bangladesh,Jaapan,Nigeeria. Eesti 1,439 mln in, 45227 km2, 31,8 in/km2. Linnastumine in elama asumine maalt linna ja linliku elulaadi levik. 1)El arv; 2)Tööstus ja teenindus;3)Infrastruktuuri olemasolu (teed,valgustus,poed,majad..);4)administratiivne piir. Linnarahvastiku osa 47%. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, tempo on aeglustunud.Arengumaades on linnastumise tase madal,kuid tempo kõrge. Põhjused:1)maj;2)ajaloolised;3)looduslikud. Vastulinnastumine- minnakse linnast maale elama,linna lähedale. Slum,agul,geto-piiramatu linnade kasv arengumaades
Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam). [entsyklopeedia...2012] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma linnastumise uuringu kohaselt on see kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et
sisserännukvoodid, mis lähtusid nende suhtarvust Ameerika rahvastikus 1890. Aastal, enne viimase immigratsioonilaine algust. See sisuliselt peatas sisserände Ameerika Ühendriikidesse kuni 1960ndateni. 1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud pealesuruva linliku ja ilmaliku elukorralduse ning vanade, talupoeglike traditsiooniliste tõekspidamiste vahel. Seepärast loodi vanameelsete akstsioon, mis oli vastu evolutsiooniteooria õppimisele. Nende hulka kuulus ka palju mõjuvõimsaid poliitikuid kes üritasid selles osas ka seadust muuta, kuid lõpuks ei läinud see neil läbi. Teine probleem, mis lõppkokkuvõttes osutus vist ka suurimaks, oli1919. aastal kehtestatud reegel mis keelas alkoholi valmistamise, müümise ja transpordi.
rõhutades asjaolu, et pidades silmas meie vanalinna unikaalsust ja väikest pindala, peaks iga ruutmeeter teenima eelkõige ajaloo huve. Sellest järelduvalt on eriti oluline Harju tänavale planeeritavate hoonete puhul järgima ajaloolise tänavajoone ja ehitusmahtu, seda enam, et tegemist on UNESCO kaitse alla kuuluva piirkonnaga (Berg 2006). Arhitekt Mart Port seletab pikemalt ära, miks sobitub ala just taashoonestatuna vanalinna tiheasustuse miljööga: "Linliku ruumi seisukohalt oleks Harju tänava teise külje hoonestamine hädavajalik. Väidetakse, et kinnihoonestamisega kaotab Niguliste kirik oma mõju. Vaidleksin vastu: keskaegsetes linnades paistis siluett kaugele. Ligemal kadusid tornid hoonestuse vahele, külje alla jõudes nägid neid lähidistantsilt ja mõju oli vägev. Sama on ka raekojaga Viru tänavat pidi lähenedes - ja siis ootamatult suurena mõjuv plats.
talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel. Ulatuslikum rahvarõivaste taaselustamine rahvusliku peorõivana sai alguse 20. sajandi algupoolel. Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid.
seda oma elanike hulgas ja võimaldab neile emotsionaalselt rahuldust pakkuvaid kohti ning elamusi [kogu linna haarav ökosüsteem, kus linna ruum ja märgisüsteem, sotsiaalsed võrgustikud ja väärtushoiakud mõjutavad inimesi ja nende iseorganiseeruvat tegevust läbi tagasisidestatud signaalide; tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis, linnad on mitmete oluliste valdkondade (nt linliku kultuuri, meedia, spordi) keskusteks] ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- · Teema 8: Stratifikatsioon Sotsiaalne stratifikatsioon - struktureeritud ebavõrdsuse olemasolu ühiskonnas, seostub erineva ligipääsuga materiaalsetele või sümboolsetele hüvedele (jõukus, võim, tunnustus); inimeste jaotumine kihtidesse "sotsiaalses hierarhias"
Ränne ehk migratsioon inimeste, loomade või muude organismide rändamine ühest kohast teise ; rahvastikurände puhul eristatakse sise- ja välisrännet Vähemusrahvas ühe riigi territooriumil elav rahvus, mis on riigi põhielanikega võrreldes tunduvalt vähemuses. Nt. Eestis soomlased või ukrainlased Linnastumine ehk urbaniseerumine ; linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale Arenenud maad tööstusriigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest kõrgem ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut (RKT) USA dollarites elaniku kohta, tööhõive struktuuri, tööviljakust, energia tarbimist inimese kohta aastas, elukvaliteeti jm Arengumaad vähearenenud riigid, mille sotsiaal-majandusliku arengu tase on maailma keskmisest tasemest madalam ; näitajatena kasutatakse rahvamajanduse kogutoodangut
aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel. Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk-Aasia steppidest pärit
Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32 5) Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis... I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)
Rände tõuke- ja tõmbepõhjused: Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale: 6. Rahvastikupoliitika Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine
allakäigu üheks põhjuseks. Umbes samal ajal näitas Nazca (100 eKr 700 pKr) märkimisväärset leidlikkust oma tekstiilides ja keraamikas. Arvatakse, et Nazcad on kõrbejooniste, mida tuntakse ka kui Nazca joonised, toimepanijad ning et nad ehitasid ka Cahuachi, templi ja matmiskompleksi, mis muutus selle piirkonna peamiseks palverändurite keskuseks umbes aastal 100 pKr. Kaugemal sisemaal, Titicaca järve lähedal ehitas Tiahuanaco kultuur (200 pKr 1000 pKr) Tiahuanaco, linliku ning tseremoniaalse keskuse, mis õitses umbes ühe aastatuhande ning oli koduks umbes 40 000 inimesele. Tiahuanaco'd arendasid välja spetsialiseerunud põlluharimise süsteemi, mis tähendas, et nad said vilja kasvatada Altiplano jäistele temperatuuridele vaatamata. Wari'd (600 pKr 1100 pKr) ehitasid linna Ayacucho lähedale, mis oli edukas umbes 300 aastat ning mille elanikkond koosnes arvatavasti 70 000 inimesest. Aastaks 650 pKr olid nii Wari kui ka Tiahuanaco
Suremus aasta jooksul surnud inimeste arv 1000 elaniku kohta. Iive sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta. Rahvastikupoliitika riigi tegevus rahvaaru, selle gemograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga. Migratsioon - majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik. Eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse. Ülelinnastumine Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade ülikiire kasv, mis on tingitus demograafilisest plahvatusest ja sisserände kontrollimatusest. Ei suudeta tagada linna kiiresti kasvavale elanikkonnale töö- ega elukohti, tekivad agulid e. Slummid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus.
Iive- sündmuste ja suremuste vahe 1000 elaniku kohta, märgitakse promillides Rahvastikupoliitika- riigi sihikindel tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mjõutamise sooviga Migratsioon ehk ränne- nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elama asumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- on olukord, kus tööealistele inimestele pole piisavalt töökohti Usund- usk üleloomulikesse olendidesse või jõududesse, millele lisandub usutunnistus. Usundiga on seotud kindlad moraalinormid, tavad ja institutsioonid. On olemas
ressursid, mis on paremad kui konkurendi omad ja mida on raske jäljendada. • Ressursid: unikaalne loodus või kultuuripärand, kultuuritraditsioonid jms. • Kompetentsid: turistide kohale meelitamise oskused, teenindamise tase, tsiviilelu korraldamine, tööeetika, teadmised ja teadmiste kasutamise kogemus mingis valdkonnas (suurte ürituste, festivalide, näituste ja konveretside korraldamine) jms. Loovlinn - Linnad on mitmete oluliste valdkondade, nt linliku kultuuri, meedia, spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000) 8. Sotsiaalne muutus ja selle mõjutegurid - Sotsiaalne muutus – sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning sotsiaalse käitumise muutumine - Arengutee – katkestused ja jätkuvused (minevik-olevik-tulevik); unikaalsused ja sarnasused; Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju;
Stepp- Kuivalembeliste kõrrelistega parasvöötme rohtla (Euraasia) Oaas- Ala kõrbes, kus põhjavesi on maapinna lähedal Alepõllundus- Algeline maaharimisviis, mis põhineb maa väetamisel põletatud puude tuhaga Rahvastiku tihedus- Keskmine elanike arv Ränne- Rahvastiku rändamine ühest kohast teise Vähemusrahvas- Riigis lisaks põhirahvusele elavad teised rahvused Linnastumine- Linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale. Plaan- Väikese maa-ala vähendatud kujutis pealtvaates Kaart- Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates Legend- Joonise või kaardi seletuskiri Asimuut- Nurk, mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekti suuna vahele Poolus- Punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga Paralleel- Kujutletav ringjoon maakera pinnal Ekvaator- Kujutletav ringjoon ümber maakera 0- laiuskraadil Meridiaan- Kujutletav joon maakera pinnal
Küllastunud rasvad kahjustavad südant ning viivad rasvumise ning diabeedini. Lisaks mitmekesise tervisliku, vähese rasvasisaldusega, aed- ja teraviljadega tasakaalustatud toidu söömisele peab A-tüüp esile tõstma teatud toiduaineid nende kasulike või tõkestavade mõjude pärast, näiteks sojatoidud ning palju puuvilju. (99-101) A-veregrupp oli algselt kohanenud toime tulema tihedama rahvastiku ja stressiga, mis tekkis väheliikuvama, kuid ka mitte eriti pingelise linliku elulaadiga ühiskonnas. Inimestes, kes peavad taluma rahvarohke keskkonna nõudeid, arenevad välja teatud psühholoogilised tunnused, nt koostööaldis iseloom, tark, tundlik, kirglik ja väga osav, samuti on kõrge pingetaluvus. (lk 136) B-tüüp: nomaad B-tüüpi võiks kõige paremini kirjeldada idiosünkraatilisena ülimalt ainulaadsete ja vahetevahel kameeleonlike omadustega. Üldiselt suudab visa ja ergas B-tüüp vastu panna
käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887). Seega moodustus kujunev Eesti juutkond eriilmelistest solsiaalsetest ja etnokultuurilistest gruppidest (litvakid ja kuramaalased). Juudi asustus juurdus vanades linnalistes asulates, andes lisa sealsele keskklassile. Valdavalt linliku elulaadi on juudid Eestis säilitanud tänini (1989. aastal elas maal vaid 67 juuti). Siin ei tekkinud Ida-Euroopas laialt levinud stetleid. Pideva sisserände tõttu (loomulik iive oli teisejärgulise tähtsusega) kasvas Eesti juutkond ajavahemikul 1867-1897 ligikaudu 6 korda, kuid jäi ka edaspidi Balti regioonis kõige väiksemaks (vrd: 1934. aastal Eestis 4400, Lätis 95 000 ja Leedus 150 000 juuti). Eesti iseseisvumine (1918) eraldas siinsed juudid Venemaal ja Lätis asuvaist keskustest
Ametlikel andmetel on tema sünniaastaks 1908, nagu on kirjas ka Eesti Entsüklopeedias. Seega peaks sel aastal tähistama tema sajandat sünniaastapäeva. Nüüd on aga selgunud, et ta tegelik sünniaasta on hoopis 1906 ta olevat ennast kaks aastat nooremaks valetanud. 8.Pop-kunst Tekkis 1950. Aastatel , läbimurre oli 1964 Veneetsia Piennal. Sünnimaaks on USA. Tekkepõhjuseks on abstraktsionismi süüdistamine peenutsemises. Vastukaaluks pakuti igapäevaste tarbeesemete ja linliku elulaadi kujutamine. Ameerika popi motiivideks on suurlinna miljöö, massikultuuri nähud, neoonreklaam, koomiksid, pop- iidolid. Taheti kunsti teha populaarseks laiadele rahvahulkadele. Tihti puudub piir maali ja skulptuuri vahel. Tööd tehti kas väga lohakalt või tohutult fotograafilise täpsusega. Kasutati siiditrükke. Tihti kasutatakse ka kollaazi. Andy Warhol (1928- 1987) oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid
(seotud peamiselt Dreverki tühiste seiklustega). Roht esineb siin ladusa, rahvaliku jutustajana, kuid ta nõrkuseks on kompositsioon; kirjanik kaldub sageli kordamisse ja teoste põhisüzee seisukohalt tarbetuisse episoodidesse. Maaelukujutus on realistlik, aga kohati koormatud keerukate ning otsitult traagiliste sündmustega. Nii nagu romaanisarjal on kaks teineteisega võrgalt seotud süzeeliini, esineb ka kahesugust stiili. Linliku kultuuri esindajaid iseloomustab lamedavõitu, kohati koguni maotu kõnepruuk, maainimesed kõnelevad aha ehtsas võru murrakus. Viimane on omakorda kirjaniku sulge inspireerinud looma ehtrahvalikke tüüpe. Aga kui Roht sarja viimases romaanis ,,Aeg" loobub murde kasutamisest dialoogides, kahvatavad samas ka karakterid, minetades oma senise ilmekuse ning koduse maahõngu. Tuulemäe sarja töötas Roht hiljem ümber. Ta jättis välja linnakultuuri esindajatega seotud
pirukaid peeti ikkagi paremaks. Täiesti uudne argitoit oli vorsti-, liha-, juustu-, jm kattega võileib. [] Oma majapidamise saadustest olid esikohal sealiha, piim, kartulid, aed- ja juurviljad. Kanu peeti rohkem munade kui linnuliha pärast. Laual kasvas värske liha osatähtsus. Poest sai ka hakkliha, vorsti ja kotlette. Koort ja kohupiima osteti ka poest. Hoidiseid tehti nüüd ka marjadest ja seentest. [] 20. sajandi lõpuks omandas eesti talurahva toit linliku, rahvusvahelisest toidukultuurist mõjustatud laadi. Vanast ajast on säilinud: rohke sealiha söömine, vähene vürtside kasutamine, suurem kartulite ja vähene aedviljade tarvitamine. Rahvapärased toidud nagu verivorstid, hautatud-, hapu- ja mulgikapsad ning kama jm, nüüd tööstuslikult toodetuna. [] 21 ODAV JA TERVISLIK TOIT Odava ning tervisliku toitumise küsimus on inimkonda alati huvitanud, juba vanal ajal
Kalmistu kui ohvririituste paik Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu: Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul Risti haual ei uuendata puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud, võib samale kohale uuesti matta seetõttu ei laiene kalmistu territoorium Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata Komme kääpal koos lahkunutega süüa Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete/uskumuste konflikt Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav 6. Müütilised laulud (nt. regilaulud Eestis) ja usundiline muistend - antakse edasi arusaamu sellest, kuidas on tekkinud see ilm, kus me elame Pühad kohad/ristid rahvapärane arusaam vajalikkusest käia 'pühades kohtades', palvetuskohtades ja viia sinna ande (süüa, juua, münte jms.)
n Suurenev spetsialiseerumine ja tööjaotus n Teadusliku mõtlemisviisi tõus ning kasvav rakendamine algul tööstuslikustatud tootmisele ja hiljem ühiskonnale laiemalt n Mõistuslikkuse e ratsionaalsuse käsitluste teisenemine, sotsiaalse ja füüsilise maailma tajumine plastilisena n Kommunikatsiooniviiside teisenemine nii isikute, kaupade kui teabe osas n Linnastumine: suurlinnad, linna ja maa suhete muutus, linliku eluviisi muutus n Standardhariduse ja kirjaoskuse levik n Kultuuritööstuse teke: kunstitooteid valmistatakse ja tähendusi luuakse kasumisoovist lähtudes n Demokratiseerumine: poliitilise osaluse laienemine, uued poliitilised institutsioonid ja legitimeerimisviisid Postmodernsuse põhiarengud n Kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, tarbijalikkus, meediaküllastus, keskklassi uued ametid, isikliku ja kollektiivse
linnaregiooni sees toimuvale konkurentsile ettevõtete vahel. Linnad kui loovuse keskused Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis. Linnad on mitmete oluliste valdkondade, nt linliku kultuuri, meedia, spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000). Loovlinn. Loomemajandus The Rise of the Creative Class (Florida 2002). Florida järgi toimub majanduse kasv loovates linnaregioonides. Loovad inimesed tahavad elada linnaregioonides, mida iseloomustavad talent (innovaatiline mõtlemine), tehnoloogia (kasvav moodne äritegevus) ja tolerantsus (multikultuuriline aktiivne kooselu).
tõlgendamine. Keskaegse hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see, mis puutus taevasse ilma. Ajaliselt võime me keskaja kasvatuse ja hariduse ajaloo perioodid jagada järgmiselt: · IX-XI saj. toimib ülekaalukalt kloostrikasvatus · XI-XIII saj. keskpaigani kestab rüütlikasvatuse õitseaeg · XIII saj. keskpaigast kuni XVI sajandini on tegemist juba linliku kodaniku kasvatusega. Üks suuremaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas on see Jumala kõikenägev silm. Keskaeg väärtustas tööd. Töö on vahend, mis viib lunastuseni ja annab pääsemise. Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli imel. Kindel osa tema käitumisest ja kasvatusest oli püüda leida võimalus Jumalaga kokku leppida. Kasvatus oli perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema
suremus surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta või 100 elaniku kohta iive rahvastikuteadus sündide, surmade, sisserände ja väljarände vahe rahvastikupoliitika majanduslikud, poliitilised, juriidilised, meditsiinilised jm meetmed rahvastiku arengus soovitud suuna saavutamiseks migratsioon ränne; inimeste rändamine ühest kohast teise linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon; inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. ülelinnastumine linnade ülekiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. tööhõive struktuur inimeste kooses, kes osalevad majandustegevuses
Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M
Selles ei tehtud ühtegi tööd, keegi isegi ei maganud seal kunagi. See ruum järgis arhailist sisustust, kus laud koos kahe pika pingiga on asetatud ahju vastas olevasse nurka. Tuba oli rikkalikult kaunistatud nikerdatud ja maalitud mööbliga, seinal rippusid glasuurkeraamika (veinikannud ja taldrikud), kodukootud ja tikitud seinakatted ning voodid olid kaunistatud sulgtekkide ja paljude patjadega. Riidekapid ilmusid üldiselt hiljem linliku sisustuse osana. Pehmest puidust valmistatud maalitud lillemotiividega mööbli hulka kuulusid ka veimevakk - ,,tulbikirst" (tulipánláda), seinakapid ja pingid. Hiljem kadus rikkalikult kaunistatud värvikas talupojavarustus, majapidamissisustus võttis lihtsama ja linlikuma väljanägemise. Suurim klassikalise ungari rahvakunsti kollektsioon asub Budapesti Etnograafiamuuseumis. Vabaõhumuuseumid tuletavad meelde traditsioonilist talupoegade elu
vahetusel. Ainult G. Suits, avaldanud 1922. a. erakordselt sisuka värsiraamatu "Kõik on kokku unenägu", loobus esialgu uusloomingust. A. Haava, K. E. Sööt, V. Ridala ja 91 E. Enno taandusid samuti. Luuleprotsessi kandsid eelkõige M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, J. Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja
ja kus on kujunenud ka siis Eesti kultuur, oma tõekspidamistega, kommete, ja tabudega ja arusaamadega õigest ja ilusast. Talurahva kõrvale hakkavad 19. sajandi keskpaigast alates olulise jõuna kerkima aga ka linnaeestlased, kes sageli asustasid ja ehitasid just eeslinnade puitmaju. Nii on puitasumitel oluline osa meie kultuuriruumi ja kaasaegse eestikeelse linnaühiskonna kujunemisel. Korterelamu on omal moel kujunenud linliku elulaadi sümboliks. Korterelamud hakkasid Euroopas hoonetüübina välja kujunema 18. sajandil, Eesti linnades saavad need seoses rahvastiku kiire juurdekasvuga üldlevinuks 19. sajandi keskpaigas, mil ka mitmed varasemad peremajad jagatakse mitme korteriga elamuks. Eestis, kus on põline puitehituse traditsioon, ehitati linnades massiliselt puitelamuid, mis jäid meie linnade ruumilise identiteedi üheks peamiseks kujundajaks kuni 20. sajandi keskpaigani. 1.4
annaabi.ee 
