ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton
Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne . Kohastumine keskkonnaga · Organismid on kohastunud eluks kindlates tingimustes. Nad on hõivanud teatava nisi ökosüsteemis ja mängivad koosluses oma rolli. · Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e. limiteerivad tegurid takistavad kõige tugevamalt isendite toimetulekut. Erinev liigiti. Leviala · Isendite arvukuse kasvuga kaasneb soov / vajadus oma leviala laiendada. · Osad isendid kohanevad muutuvate tingimustega, suurem osa hukkuvad. · Liikide leviala ei ole enamasti väga lai (takistused konkurents, barjäär vms). · Keskkonnatingimuste muutuste tõttu on paljude liikide leviala kitsenenud, osad liigid on muutunud haruldasemaks, mõned on välja surnud.
õhulämmastikku, kui vees on lämmastikudefitsiit. Tarbitakse ka sinivetikaid zooplanktoni poolt toiduks vähem. 22. Kuna pikoplanktoni väikese kerakujulise raku vajumiskiirus on praktiliselt olematu, on nad planktiliseks eluviisiks hästi kohanenud. Mida väiksem on rakusuurus, seda suurem on raku pindala/ruumala suhe. See võimaldab neil suhteliselt efektiivsemalt toitaineid omastada toitainetevaesest keskkonnast. Sinivetikate kasvu avameres limiteerivad kõige sagedamini lämmastik (N) , fosfor (P) ja nende vahekord (N:P), kuid väga sageli ka raud (Fe) , magneesium (Mg) ja molübdeen (Mo). 23. Trichodesmium on suuteline fikseerima lämmastikku, kuigi tal ei esine heterotsüste. Selle asemel moodustab kolooniaid, mille keskel on niidid nii tihedalt koos, et seal on võimalik tekitada anaeroobne keskkond, mida on vaja N-fikseerimiseks. 24. Lisaks euplanktilistele liikidele esineb mere litoraalis palju pseudoplanktilisi liike, mis
erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on muutused organismi genoomse DNA nukleotiidses järjestuses, mis kinnituvad ja millega võivad kaasneda vaadeldava kogumi tunnuste muutused. Looduses on mikroorganismide kasv limiteeritud, kuna keskkonnatingimused on enamasti ebasoodsad. Põhilised kasvu limiteerivad tegurid on ebasoodne temperatuur, pH ja osmolaarsus. Samuti on piiratud toitainete kättesaadavus. Seega ei saa bakterid looduses pidevalt paljuneda ja on puhkavas seisundis ehk statsionaarses faasis. Sellises olukorras on eelistatud bakterid, kes suudavad piisavalt kiiresti kohaneda olemasolevate keskkonnatingimustega. Mutatsioonide tekkesageduse tõusu põhjustavad näiteks erinevad kemikaalid, kiirgus, oksüdatiivsed kahjustused. Et
Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur. Glükolüütiline fosforüülimine - mehhanismi sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus. Puhversüsteemide ja lihase glükogeenivarude mahtuvus kui limiteerivad tegurid. Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "eba- ökonoomne" viis ATP produtseerimiseks. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskôlastatud toimimine. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse vôrreldes teiste ATP resünteesi teedega. 14. Süsivesikute mobiliseerimine ja kasutamine kehalisel tööl. Keha energeetilised reservid: lipiidid,
Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri. Maismaaökosüsteemid - Elu poolt asustatud atmosfääri maht maismaa kohal (kui vötta tema keskmiseks kõrguseks 50 m) on umbes 7 444 600 km3. Eluks kõlbava maismaa pinnasekihi maht moodustab ligi 100 000 km3. Elu leviku üksikuid elukeskkondades sõltub ümbruskonnategureist ehk miljööfaktoreist (tuletada meelde limiteerivad faktorid autökoloogia loengust), kusjuures viimased on erinevais biotoopides erinevad. Maismaal on olulised niiskus, temperatuur, valgus jne. Maismaal on oleluskeskkonnaks öhk. Eriti oluline on öhk süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi kui taimede fotosünteesi lähteaine ja hingamiseks vajaliku hapniku sisalduse poolest. Viimaste muutused loovad õhkkonna gaasireziimi. Maismaa ökosüsteemid jagatakse bioomideks. Olulisemad neist on: Tundra (arktiline, alpiinne),
ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Üldmõisted: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik käitub vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile). Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on ensüüm täielikult reaktsioonis hõivatud. Kui oleme määranud Km ja Vmax , siis oleme ka määranud ensüümreaktsiooni kiiruse v igal ajahetkel vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile, teades eelnevalt katseks kasutatud substraadi ja ensüümi kontsentratsiooni. Km on ensüümi ja substraadi vahelise reaktsioonivõimelisuse mõõduks.
kohe (lõpp)ladustamisele. Uraani madal hind ei soodusta kasutatud tuumkütuse ümbertöötamist ja nii töödeldakse taaskasutamiseks ainult mõni protsent. Kuna aga lõppladustamist ei praktiseerita, siis saab edasises tuumaenergeetika arengus ka senist kasutatud kütust kiiretes reakrorites veel ära kasutada. Paljud riigid loevadki kasutatud tuumkütust õigustatult oluliseks energiaressursiks. Majanduslikud põhjused on limiteerivad ka kiirete reaktorite vähesel levikul. Ehkki samast uraanikogusest saaks viimastes kätte 50-60 korda rohkem energiat palju väiksema jäätmekogusega, pole praegu soodne umbes kaks korda kallimaid kiireid reaktoreid ehitada. Olukord on küll viimastel aastatel muutumas seoses IV põlvkonna reaktorite ja vastava sümbiootilise tuumkütuse tsükli.arendamisega. Majanduslikud tegurid konkurentsis muude kütustega määravad samuti suuresti asjaolu, et siiani on
GPP - gross primary production e. koguprimaarproduktsioon. NPP - net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP - R(espiratsioon); NPP on kasutatav hetertroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide omast kaks korda suurem. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides. Meres limiteerivad peamiselt toit (st. org. aine) ja mineraalained P ja Fe; maismaal limiteerivad H2O ja N. 31. Energiavoog ökosüsteemides, troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid. Troofiline tase - hôlmab ühe toitumisega liigid. Püramiid: NPP Herbivoorid ( R) Karnivoorid ( R) Karnivoorid ( R) (NPP ) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne.
Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass Liik (Species) Felis lynx Ilves TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM
(kõrvad,saba,jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel; Commoneri "seadused" (aforismidena sõnastatud ökoloogia põhimõtted) : 1.kõik on omavahel (biosfääris) seoses / kõik on kõigega seotud 2.kõik peab kuhugi minema / sattuma 3.midagi ei saa võtta kaotuseta / kunagi ei saa tasuta lõunat 4.loodus teab paremini (st. looduse lahendused on parimad); Thienemanni reegel : liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikud elujärgud ja fenofaasid *kõik- või mittemidagi seadus : neuroni aktsioonipotentsiaal on alati max amplituudiga ( seoses närvikoe talitlusega) Ülesanded : 1.Too eespool loetletud ökoloogia seaduste / reeglite kohta vähemalt üks näide. 2.Millised keemia ja füüsika üldised seaduspärasused sobiksid siia loetellu? Lisa selgitused ja too loodusega seotud näited. 3
5) Esimene mõõtmine võetakse lühimal ajahetkel, mis võimalik. Edasi teostata tagant (alguses tihemini ~2 min. või 5 min, järel, siis 10 min järel, ning mida a ja vmax määramine Lineweaver-Burki vôrrand: atsioon; Km- Michaelis-Menteni konstant; vmax – ]0 = Km, siis v0 = ehk Km on substraadi aksimaalsest. Järeldus: mida väikesem on Km , seda üüm (ferment) efektiivselt. See kirjeldab produkti substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad used). Kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel on s on glükoos ja fruktoos: ioon on tunduvalt suurem sahharoosi nireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga kas mineraalhapete või (antud töös) kse lahust läbiva polariseeritud valguse . Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi
GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e. puhas primaarne produktsioon = GPP R(espiratsioon); NPP on kasutatav heterotroofidel. NPP (gC/m2a) on suurim ekvaatorilähistel (>800); vähim 0-100 pooluste lähedal. Kuiva maa NPP = 120*109 t/a. Ookeanides NPP = 60*109 t/a. e. maismaa NPP on ookeanide omast kaks korda suurem. Ookeanides on suurim mandrite äärealadel (>90) ja väikseim suurte ookeanide keskosas < 35. 30. Primaarproduktsiooni limiteerivad tegurid maismaa ja vee ökosüsteemides. Meres limiteerivad peamiselt toit (st. org. aine) ja mineraalained P ja Fe; maismaal limiteerivad H2O ja N. 31. Energiavoog ökosüsteemides, troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid. Troofiline tase hõlmab ühe toitumisega liigid. Püramiid: NPP Herbivoorid ( R) Karnivoorid ( R) Karnivoorid ( R) (NPP ) surnud orgaaniline materjal Detridivoorid ja mikroorganismid ( R) Karnivoorid ja mikroobivoorid ( R) Karinvoorid ( R) jne.
* Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel. Limiteerib tihti, eriti vees, mullas, setetes
2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad kaasa toitaineid, eemaldavad liigse detriidi, segavad toitaineterikast vett toitainete poolt vaesustunud veega; · 3) haritaval maal kütuste en (masinad), in-te ja loomade töö (toidust saadud en). 51. NPP suuruse muutumine laiuskraaditi maismaa- ja vee-ökosüsteemides. ekvaatoril on NPP e puhastoodang madalam kui 90 laiuskraadidel 52. NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. 53. Liebigi miinimumireegel. 54. Energiavoog põllumajanduses. · Maa harimine (kündmine, äestamine) · Väetamine · Niisutamine/kuivendamine · Sordiaretustöö · Kahjurite tõrje kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid,
2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi maailmaruumi (albeedo). 2
Aga kui me kord näeksime ka elu väljaspool seda, siis me ütleks kõigest sellest võimsast linnusest ära ja läheks selle uue võimaluse juurde. Tõepoolest, meid kõiki ümbritseb mingi müür. Meil on miski mis meid peatab iga asja juures kinni. Näiteks ei saaks me täiesti suvaliselt tööpäeval kell 11 istuda autosse ja sõita Amsterdami. Meid hoiab miski kinni. Mind näiteks hoiaks kinni kool, pere ja raha. Sellised faktorid tekitavad mu ümber müüri ja limiteerivad mu võimalusi. 10) Su südamepuuris (lk 57) Teema: Südame igatsused Põhimõte: Südames on üks osa mis peidab meie salasoove ja igatsusi. Aga tihti me ise nendest ei tea. Sõnum: Meie südames on peidus soovid mida me süda tegelikult igatseb, aga tihti me otseselt neid ei tea. Kui me neid kõiki teaks, langeksime masendusse, sest mõned asjad on arvatavasti utoopilised ja kättesaamatud. Seetõttu ei avalda süda, või siis see 1000 aastane lind, enda salasoove ilma, et me neid
ja paaritumisest lihtsalt seetõttu asja ei saa · Sugurakkude sobimatus (gametic incompatibility) on eriti oluline mereelukatel, kellel toimib väline viljastamine vabalt ujuvate sugurakkude vahel 10. Lävitunnused mõiste Lävitunnused e teatud genotüübilised variandid. Põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis. (N: jänesemokale lisandub osadel lõhe suulaes, osadel aga mitte). Mõju on ka kk. Seos päritavusega. 11. Pärilikkuse limiteerivad faktorid kitsas mõistes II RIDA 1. Geenikonversioon (valikvastusega) Geenikonversiooniks nimetatakse nähtust, kus kahe kõrgelt homoloogse järjestuse vahel toimub geneetilise info vahetamine ühesuunaliselt ilma ristsiirdeta. Geenikonversiooni näol on tegemist olulise faktoriga geeniperekondade ning teiste kõrgelt sarnaste alade evolutsioneerimisel ning homogeniseerimisel. On rekombinatsiooni üks vorme. 1. Geenikonversioon on..
Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3. Milline lause on õige? A. Primaarset produktsiooni troopilistes vihmametsades limiteerivad eelkõige vesi ja temperatuur; B. Maismaa kohal ületab evaporatsioon sademete hulga; C. Raske õppusel, kerge lahingus. Kaks esimest pakkumist (A ja B) on ilmselgelt valed. Vihmametsas on niiskust ja soojust küllaga, limiteerivateks teguriteks on PAR ja mulla mineraalained. Evaporatsioon jääb maismaal sademetele alla sest ookean „toidab” maismaad sademetega. Jääb üle C. 4. Kõrgsoos ehk rabas: A. Seotakse süsinikku rohkem kui hingamisel vabaneb? B
Tavaliselt mõõdetakse puhaskasu, ehk seda, kust on juba maha võetud hingamine netoassimilatsioon. Netoassimilatsioon on pimedas negatiivne ning suureneb kui fotosünteesi aktiveeriva kiirgus suureneb. Kompensatsioonipunkt on fotosünteetilise kiirguse selline aktiivsus, mille juures fotosünteediga saadud kasu on kadudega tasakaalus. Varju eelistavate taimede hingamiskaod on väiksemad, kui päikeselembeliste omad. Millised on asjaolud, mis limiteerivad kiirguse kui ressursi kasutamist: 1) Parasvöötme kliimas enamus aastast ja kuivas kliimas kogu aasta vältel ei kata lehestik kogu maapinda, nii et enamus kiirgust langeb paljastele okstele või paljale maapinnale. 2) Fotosünteesi intensiivsust limiteerivad mitmesugused tingimused, ntks temp, aga samuti teiste ressursside, eriti vee, kättesaadavus. Vastuolu vee taimes konserveerimise ja fotosünteesi
C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP · Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur · madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas · kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas · eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: · niiskus · gaaside lahustuvus veekogudes
Eristatakse: a) keskmine tihedus isendite arv kogu uuritava ruumala kohta; b) ökoloogiline tihedus isendite arv selles ruumis, mis on isendite poolt faktiliselt hõivatud. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaks kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite
· Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: niiskus gaaside lahustuvus veekogudes
• Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 → 6 CO2 + 6 H2O • toimub ühtmoodi nii taime – kui loomarakus Fotosüntees • Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) • 6CO2 + 12 H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2 • toimub ainult rohelistes taimerakkudes • Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks • Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) OLULISED LIMITEERIVAD TEGURID Temperatuur madalaim mõõdetud temperatuur -89,2°C Antarktikas kõrgeim mõõdetud temperatuur on sõltuvalt keskkonnas +80°C suurtes kõrbetes, +100 °C kuumaveeallikates ja kuni +350 °C kõrgete hüdrostaatiliste rõhkude juures ookeani põhjas eluvorme on võimalik leida kogu selle temperatuurivahemiku piires, Mõjutab keskkonna omadusi: niiskus
Paks kutiikula, rulli keerdunud lehed, sügavad õhulõhed, karvased lehed. 27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt?Et vähendada veekadu ja on kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE=Wplant/WH2O , WUE=Ph/Tr 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel?kõrbetes 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed?poolkõrbes 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 8 kättesaadavus? Veetaimedel on vees sisalduvad ained,C4 taimedel põua pikkus,CAM taimedel niiskus öösel? Veetaimede CO2 kättesaadavus sõltub veevoolus, veetaimede paiknemisest, temperatuurist. Veetaimedel kõrge pH!!! (CO2-te vähem) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett??? Kordamisküsimused 5. Loeng 1
25 Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt? osalise õhulõhede avatuse korral on võimalik hoida kõrgemat veekasutuseefektiivsust 26 Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Wplant / WH2O, WUE = Ph/Tr 27 Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? kõrbed 28 Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Kõrbed, troopikad, madal CO2 29 Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 kättesaadavus? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 30 Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus – organismide kooselu vorm Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.
dünaamilises tasakaalus 2) Kahanev ehk regressiivne p. iive on negatiivne. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm. Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik, valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast. Faktoreid, mis kasvavad populatsiooni tiheduse kasvades nimetatakse tihedusest sõltuvad limiteerivad faktorid kisklus, prasitism.. Tihedusest mittesõltuvad limiteerivad faktorid - ilm, füüsilised katkestused (vulkaanid, maavärinad). 8. Loomade geograafiline levik Elupaiku kujundavad tegurid: Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Enamik bioome on nime saanud domineerivate taimede järgi, sest taimedest oleneb millised teised organismid seal esinevad.
27. Miks on enamasti lehe õhulõhed lahti vaid osaliselt? Et vähendada veekadu ja et oleks kõrgem veekasutusaktiivsus. 28. Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Ph/Tr WUE = Wplant / WH2O 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? Kuivas keskkonnas, näiteks kõrbes. 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Atmosfääris oli madal süsihappegaasi tase. 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel/C4 taimedel/CAM taimedel? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.
keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus kogu elukeskkonna rikkus. Liigirikkus näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab, kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, st siis, kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. 2) ökoloogiline e realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Immigratsioon isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Suremus ajaühikus hukkunud isendite arv. Sõltub liigist, isendite vanusest, populatsiooni seisundist, keskkonnategureist jms. Võib väljendada absoluutarvudes või suhtarvuna ühe isendi kohta
69. Teatud aja jooksul saavutab populatsioon teatud arvukuse, millest kaugemale ei saa tingimuste tõttu areneda. Piiri saavutamine · 70. [1 p.] Mida kirjeldab ,,Tolerantsuse seadus"? · 70. *Shelfordi ehk tolerantsuse reegel kirjeldab isendite leviku piire mingi ühe teguri suhtes. Igal liigil on keskkonnatingimuste suhtes tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi isendid elada. · 71. Nimeta abiootilisi faktoreid, millised piiravad (limiteerivad) organismide kasvu ja paljunemist · 71. Kliima, geoloogia, vesi või selle puudumine, atmosfäär ja selle koostis, päikesevalguse hulk IX Inimpopulatsioon e. rahvastik · 72. [1 p.] Mille poolest erineb inimpopulatsiooni arvukuse kasv loomapopulatsioonide arvukuse kasvust? · 72. Inimpopulatsiooni kasv on tugevalt mõjutatud kunstlikest teguritest, populatsioon ise on võimeline oma kasvu reguleerima; loomapopulatsioon on peamiselt mõjutatud keskkonna poolt
3. Raskesti lahustuvate sooladena. 4. Mulla kolloididele seotud (omastatavad taime poolt, kaitstud mullast väljauhtumise eest). 5. Mullavees lahustuvad (taimedele kergesti omastatavad, kergesti välja uhtuvad). Muld kui elusorganism Omab iseregulatsiooni võimet, toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Toiteainete sisaldust märgitakse mullas %. Omastatavad toiteained mg/kg või varasem mg/100g mullas. 1mg/100g = 10mg/kg Saaki limiteerivad faktorid Eesti muldades. N, P, K. Liikuvate toitainete (kasvusubstraatide) sisaldus mg/l. Taimede toitumise seisukohalt on eriti oluline, mullalahuselt saavad lisaks ka veel teisi aineid. Taimed omastavad mineraale lahustunult. Väetatud muld suudab paremini vett ära kasutada. Milliseid 1. vee reziim. 2. lahuse reaktsioon (enamik kultuurtaimi eelistab neutraalset või nõrgalt happelist keskkonda pHKCl 5,6...7,2. 3
gruppidena läbi rahvusvaheliste institutsioonide” Keohane. Keskmise võimu küsimused: kas unipolaarne/multipolaarne maailm, kumb annab rohkem paindlikust keskmistele võimudele. Sõltuvus suurvõimudest. Austraalia kui keskmine võim: Liberaalne maailma kord (Austraalia mõju reformidele on olnud limiteeritud). Olukorra muutumine: Võimu ideid? Julgeoleku mure Austraaliale, sisepiirangud limiteerivad tegusid (Abot seadustab süsihappegaasi legaalseks. USA-Hiina teatavad et vähendavad süsihappegaasi tootmist, peale seda, kui Austraali tegi just vastupidist.) Kokkuvõte: Austraalia välispoliitika 21s sajandil: rohkem Jakartat vähem Genevat? Säilitada liitlus USAga. Siduda end rohkem Aasiaga. Milliseid poliitilisi muutusi peaks Austraalia tegema? Kas ta peab valima USA ja Hiina vahel? Kes on tema põhilised liitlased? Mis on oluliseimad eesmärgid? INDONEESIA VÄLISPOLIITIKA
hoolimata valguse lisamisest. P ja e suhet tähistatakse alfaga. Ek- alfa ja P maksimumi vahelisest kiirgusest, e. küllastunud valgus. Netofotosüntees fotosünteesist hingamine maha, bruto kõik kokku... Valgusega kohanemine (Aklimatsioon) Maismaa ja kõik veetaimed omavad võimet valgusega kohaneda. Neil on võime raku sees olevate klorofüllide ja lisapigmentide hulka muuta. Protsessi tuntakse kui fotokohanemine. Fosfor ja raskemetallid on limiteerivad faktorid. Kloroplastid on rakus nii, et saaks toimuda võimalikult efektiivne valguse absorbeerumine. Intensiivse valguse korral kogunevad nad tuuma ümber,arvatakse, et toimub selleks, et kaitsta rakuorganelle valguskiirte eest. Vees täheldatud vähem. Kompensatsioonisügavus (Dc) on sügavushorsiont, kus fütoplanktoni respiratsioon ja fotosüntees on tasakaalus. Midagi juurde ei kasva. Netofotosüntees võrdne nulliga. Ülemine veekiht ühtlase temp - segunenud vesi.
sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Sümbioos kahe eri liiki organismi (sümbiondi) mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis. kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Immigratsioon st. isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Sünergism (ökoloogias) keskkonnatingimuste koosmõju. Sünökoloogia populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid uuriv ökoloogia haru. Süsteem (kr
Taim võib jõuda õite avanemiseni mõne päeva jooksul. On täheldatud isegi õitsema puhkemist lumes (Novosieversia glacialis arktilistel saartel), kui hange pinnal kujuneb koorik, mille all temperatuur tõuseb kõrgemale kui õhus selle kohal. Taimede väikese kõrgusega võrreldes on õied suhteliselt suured. Nende nõgus pind koondab soojust ja meelitab sellega ligi tolmeldajaid. Liblikõielisi - olulisi mulla rikastajaid lämmastikuga - on suhteliselt vähe. ende levikut põhja limiteerivad tolmeldajad - kimalased, kes suudavad lendu tõusta alles siis, kui nende suur tume karvane keha on küllaldaselt soojenenud. Üldse takistab edukat õitsemist tugevasti ilmastik. Seemned igal aastal valmida ei jõua, nad on enamasti väikesed (750/0 liikidel alla 1 mg), ei nõua valmimisel rohkete varuainete koondamist, levivad peamiselt tuulega. Kõige selle tõttu on ülivaldav vegetatiivne paljunemine maa-alustest lühivõsudest. Jämeda risoomiga või sibulaga geofüüte on
Eihaliinsed (30-40) Hüperhaliinsed (rohkem kui 40) Läänemere soolsus on keskm 6-7 promilli. Soolataluvusest lähtudes rühmitatakse organismid soolalembesteks e halofiilseteks ja soolapõlgavateks e halofoobseteks. Halofiilsed jagunevad püsi-ja kõigusoolalisteks organismideks. Mineraalained on tavalistes vetes vähem kui mullalahustes. Soolad satuvad vette taimejäänuste lagundamisel ja koos vooluvetega. Meie looduslikes mageveekogudes limiteerivad biogeenidest planktonivetikate arengut eelkõige fosfori- ja lämmastikuühendid. Kohastumusena mineraalainete, gaaside, valguse vastuvõtuks on kujunenud suur lehepind. Vees lahustunud ainetest on magevetes ülekaalus karbonaadid (Ca-karbonaat), merevees kloriid. Magevetes võib esineda looduslikke orgaanilisi aineid (huumus), ka saastaineid. Ka merevees on orgaanilisi laguaineid ja saastaineid. Vastavalt soolsusele on erinev ka taimede rakumahla soolade kontsentratsioon, mis peab
4. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust mõjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja fosfokreatiini kontsentratsioon, kreatiini kinaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus: 5. Kreatiinfosfaadi hulk lihases kui limiteeriv tegur: 6. Glükolüütiline fosforüülimine - mehhanismi sisselülitumise kiirus ja efektiivse toimimise kestus: 7. Puhversüsteemide ja lihase glükogeenivarude mahtuvus kui limiteerivad tegurid: 8. Müokinaasi (adenülaadi kinaasi) funktsioon, müokinaasne reaktsioon kui "avariisüsteem" ja "ebaökonoomne" viis ATP produtseerimiseks: 9. Oksüdatiivne fosforüülimine - oksüdeerimise ja fosforüülimise protsesside kooskõlastatud toimimine: 10. Tegurid, mis tagavad selle mehhanismi väga suure mahtuvuse võrreldes teiste ATP resünteesi teedega: 37
mineraalaineid. Veepuudusel paneb taim õhulõhed kinni ja ei saa end jahutada ning fotosüntees ei saa toimuda. Kontrollib ka temperatuur. Liiga kuum (valgud muunduvad) või külm temperatuur – eluprotsessid aeglustuvad või peatuvad. NPP sõltuvus vegetatsiooniperioodi pikkusest (talvel taim ei sünteesi). NPP ja mineraalsete toitainete kättesaadavus. Vee-ökosüsteemides määrab NPP väärtuse päikesevalguse intensiivsus koos taimede toitainete kättesaadavusega. 17.NPP limiteerivad faktorid vee-ökosüsteemides. - Mageveekogudes on NPP-d limiterivaks teguriks sageli fosfor P, mereökosüsteemides lämmastik N. Kui maismaa-ökosüsteemides vähendab N ja P puudus NPP-d sageli 1,2 ... 1,4 korda, siis vee- ökosüsteemides võib N puudus vähendada NPP-d 10 korda ja P puudus 20 korda. Maismaal võtab taim N ja P mullast. Veetaimed võtavad veest. Kui N ja P tase on 0, siis on tase ka veetaimede jaoks kohe 0
degradatsioon). Muld kogub või akumuleerib saasteaineid. Muldi kahjustab enam: 1. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. 2. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. 3. Aridifikatsioonkõrbestumine. 4. Soostumineliigveest tingitud. 5. Sooldumineülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Biosfäär ja maastikusfäär 1.Biosfääri mõiste, iseärasused ja suhe teiste geosfääridega. 2.Biosfääri piirid (seda limiteerivad tegurid) ja maht. 3.Biosfääri produktiivsus ja biomass. 4.Elutekketeooria Maal. Inimene ja biosfäär. 5.Maastikusfääri mõiste ja selle terviklikus. 6.Maastiku mõiste, geograafiline maastik. 7.Tsonaalsus ja atsonaalsus.
elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). -Ökosüsteem on mingil territooriumil või ruumiosas elusorganismide funktsioneerimise kaudu moodustuv eluslooduse süsteem. Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga. 2. Biosfääri piirid (seda limiteerivad tegurid) ja maht. Biosfääri ülemiseks piiriks loetakse ligikaudu 7 km, sest nii kõrgel võib veel leida autotroofseid taimi ning lendavad mitmed linnuliigid. Biosfääri levikut kõrgemale piiravad madal temp., O 2 vähesus ning kõrge radiatsioon. *Biosfääri alumine piir veekogudes ning maismaal on eri sügavusel. Ookeani süvaosades ulatub elustik tavaliselt ca 0,5 km kaugusele põhjast. Sügavamale tungimiseks on takistuseks mürgised lagugaasid (H 2S).
Nt Hollandis toituvad rasvatihased peamiselt lehistel ja kaskedel, mille lehtede areng pole eriti muutunud, samas tamme puhul on see oluliselt muutnud tamm on põhiline röövikpuu Sigimise algus piiravad ka füsioloogilised protsessid -lind peab pesitsuse alguses olema piisavas konditsioonis (hormoonid, küpsus jne) o Munemise alustamist limiteerivad faktorid ei pruugi olla muutunud sama moodi kui toidurohkuseperiood Rasvatihased hakkavad munema siis, kui röövikute areng on algfaasis Kui järgnevad temperatuurid on kõrged, siis arenevad röövikud suhteliselt kiiresti ja poegade toitmise ajaks on maksimaalne toidurohkus juba möödas rasvatihased jäävad sellest arengust maha Tõusnud on just temperatuurid peale 15
varjepaigana; · VII klassi maade kasutuspiirangud on väga ranged, need muudavad nad viljelemiseks ebasobivaks, mistõttu võib neid peamiselt kasutada üksnes karjamaana, metsamaana või metsloomade asualana; · VIII klassi maade ja mitmesuguste alade kasutuspiirangud välistavad nende kasutamise taimekasvatuseks müügi eesmärgil, mistõttu võib neid kasutada üksnes puhkealana, metsloomade asualana, veevarustuse otstarbel või esteetilistel eesmärkidel. Muldade puudused, mis limiteerivad kasutussobivust: · veereziimi ebasobivus. Põuakartlikel muldadel avaldub veepuudus, liigniiskete muldade kasutamine on võimatu või raskendatud; · mullapeenese (mullaosakesed läbimõõduga alla 2 mm) vähesus, mis halvendab oluliselt mulla füüsikalis-keemilisi omadusi (veehoiuvõime, neelamismahutavus jne); · õhuke mullaprofiil, mis on tingitud muldade väljaarenematusest ja mille tagajärjeks on sageli suur koreselisus; · turvastumine, mille tagajärjel toimub orgaanilise aine
Liimkilp mööblitööstusele Liimitud torikud mööblitööstusele Liimpuidust talad ehitusele Liimitud pooltooted. Massiivpuidust lamellidest kokku liimitud materjalid : Liimkilp mööblitööstusele Liimitud toorikud mööblitööstusele Liimpuidust talad ehitusele Lamell – hööveldatud liist või laud, millest liimistakse kokku kilp ja tala . Liimkilbi kvaliteedinõuded Kvaliteedinõuded limiteerivad puidurikked kilbi välispinnal Terved oksad : suurus ja tükiarv pinna ühiku kohta Mustad oksad : suurus ja tükiarv pinnaühiku kohta Lõhed Kvaliteedinõuded kehtestatakse mõlema välispinna kohta eraldi Näide : A/B ; A/C ; B/C Ristkihtpuitplaat Ristkihtpuitplaat on ristvineeriga sarnanev materjal, mille kihtideks on massiivpuidust liimkilp; lamellid võivad olla ka omavahel kokku liimimata
Ühe faktori ekstreemum ei pruugi liigi levikut mõjutada, kuid kahe faktori ekstreemumite koosmõju juba mõjutab ◦ Vesi-temperatuur vastasmõju ◦ M.R. Warburgi preferendumi katse Liikide omavaheline vastasmõju võib oluliselt soosida või piirata liikide levikut ◦ Toituvussõltuvus ◦ Tolmendamissõltuvus ◦ Sümbioosne sõltuvus ◦ Konkurentsivõime/-võimetus ◦ Tõruvähkide kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks:
kaudu pinnasesse toitaineid lisatakse, vivad ummistuda mikroorganismide intensiivse kasvu tagajrjel Selleks, et vtta kasutusele bioremediatsioon on vaja esmalt nidata, et 1) keemiline hend vi hendite segu on biodegrateeritav 2) bioremediatsioonil ei ole keskkonnale kahjulikke krvalmjusid 3) on odavam vrreldes teiste meetoditega In situ bioremediatsiooni efektiivsust Biodegradatsiooni soodustavad ja aeglustavad tegurid limiteerivad tegurid: 1. Madal temperatuur: sltuvalt geograafilisest piirkonnast vib muld/pinnas olla enamiku aastast liiga madala temperatuuriga saasteaine efektiivseks lagundamiseks. 2. Anaeroobsed tingimused: biodegradatsioon on anaeroobsetes tingimustes aeglane, osasid hendeid ei lagundata ldse, osade lagundamisel vivad tekkida toksilised produktid. Soodustavad tegurid Mittesoodsad tegurid Erinevate saasteainete vike arv Palju erinevaid saasteaineid
Riskipopulatsioon: lapsed – asümptomaatiline haigus või kerged sümptomid; teismelised ja täiskasvanud – tõsine risk; immuunkompromiteeritud – kõrgeima riskiga eluohtliku neoplastilise haiguse tekkeks. Ülemaailmse levikuga, sesoonsuseta. Replikatsioon. Viirus süljes initsieerib suu epiteeli infektsiooni, levib lümfoidkoe B-rakkudesse. Esineb epiteeli ja B-rakkude produktiivne infektsioon. Viirus põhjustab B-rakkude kasvu (immortaliseerib). T-rakud tapavad ja limiteerivad B-rakkude kasvu, olles nii infektsiooni kontrolliks vajalikud. Antikehade tähtsus on piiratud. Latentsus B-mälurakkudes, reaktiveerub, kui B-rakk aktiveerub. T-raku vastus (lümfotsütoos, lümfisõlmede, põrna, maksa suurenemine) põhjustab infektsioosse mononukleoosi sümptomeid. T- rakud muutuvad atüüpilisteks lümfotsüütideks, nimetatakse ka Downey rakkudeks. On põhjuslik seos immuunsupresseeritute lümfoomi, Aafrika laste Burkitti lümfoomi ja Hiina nasofarüngeaalse kartsinoomiga
taimedele samaväärsed (soojad, läbikuivavad, viljakad) kasvukohad. Schelfordi reegel seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituud mitmesuguste limiteerivate faktorite suhtes. Igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, s.t. tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. S. r-t käsitatakse kui Liebigi reegli täiendust. Thienemanni reegel liigi säilimist ja levimist limiteerivad keskkonnatingimustele tundlikemad elujärgud ja fenofaasid, nt. taimedel pungad, õienupud ja idandid. Tolerantsuse reegel Seaduspärasus, mille kohaselt mis tahes taksoni isendite levikut piirab ökoamplituud (tolerantsuspiirid) mingi ühe teguri suhtes. Van Valeni reegel Sraduspärasus, mille kohaselt ühesuguse nõudlusega sugulasliikide (või muude taksonite) väljasuremise tõenäosus ajaühikus on võrdne. Vernadski reegel e
konstantide Km ja Vmax väärtustega ning substraadi kontsentratsiooniga [S]. Samuti ilmneb Michaelis-Menten'i võrrandist, et kui · [S] = Km , siis v = Vmax / 2, · [S] >> Km, siis v Vmax. Michaelis-Menteni kiiruse võrrandi graafiline väljendus ehk küllastuskõver võimaldab määrata Vmax ja Km ligikaudseid väärtusi. Väga kõrgetel substraadi kontsentratsioonidel limiteerivad kiirust ainult ensüümi hulk ja reaktsioonitingimused temperatuur, pH, ioonjõud. Substraadi suhtes on reaktsioon sellisel juhul ,,0-järku". Kineetiliste konstantide Vmax ja Km väärtuste täpsemaks määramiseks kasutatakse mitmeid Michaeli-Menten'i kiiruse võrrandi lineariseeritud vorme, millistest üks levinumaid on Lineweaver-Berk'i versioon. Selle puhul tuuakse välja kiiruse pöördväärtuse sõltuvus
Eristatakse: a) keskmine tihedus isendite arv kogu uuritava ruumala kohta; b) ökoloogiline tihedus isendite arv selles ruumis, mis on isendite poolt faktiliselt hõivatud. Sündimus ajaühikus sündinud isendite arv. teisiti öeldes, sündimus on populatsiooni võime suurendada oma isendite arvukust. Sündimus jaguneb: 1) maksimaalne sündimus uute isendite juurdetuleku teoreetiline maksimumkiirus ideaalsetes tingimustes, s.t. siis. kui puuduvad limiteerivad ökoloogilised faktorid ja sündimust piiravad ainult füsioloogilised faktorid. Üks emane toakärbes võib muneda 120 muna. Kui kõigist neist saaksid kärbsed, kes jääksid ellu ja sigiksid, oleks sel kärbsel neljandas sugupõlves üle 25 miljoni järglase. 2) ökoloogiline e. realiseerunud sündimus uute isendite juurdetuleku kiirus konkreetsetes keskkonnatingimustes. Populatsiooni arvukuse suurenemine toimub lisaks sündivusele ka immigratsiooni teel st. isendite
raku pinnalt eemale difundeeruda. Detekteerimiseks lisatakse fluorokroom-märgistatud teine, tsütokiinspetsiifiline antikeha; märgistatud rakke võib siis eristada näiteks voolutsütomeetriaga. Meetodi eelis eelmisega võrreldes on see, et kasutada saab elavaid rakke. 11. Interferoonide iseloomustus ja nende tähendus erinevate immunopatoloogiliste protsesside korral. Interferoonid on eriti tähtsad tsütokiinid, mis limiteerivad teatud viirusinfektsioonide levikut inimorganismis. Üks interferoonide grupp (IFN-alfa ja IFN-beeta) sekreteeritakse viirus-infitseeritud rakkude poolt. See interferoonide rühm on loomuliku immuunsuse osa. Sekretsiooni keskne stimulaator on dsRNA (kaheahelaline RNA, mis on viiruse genoomne või tekib infektsioonitsükli käigus). IFN-alfa on kodeeritud 20-st geenist koosneva geenide perekonna poolt, mis asub 9. kromosoomis.
annaabi.ee 
