Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit Lööve võib paikneda suulael ja põse limaskestal paraneb armistuseta Kratsimise tõttu võib lisanduda bakterinfektsioon ja jäävad armid Lööbimine Puhanguline, 24 päevaste intervallidega Polümorfism Punetavad laigud ja paapulid, mille tipus on 13 mm läbimõõduga õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika Põhineb anamneesil ja kliinilisel leiul
Valu võib olla väga tugev. Lisaks esineb kerge palavik (37-38) (wikipedia.org). Diagnoosimine Esimeseks märgiks vöötohatise tekkimisest on valu vastava dermatoomi piirkonnas, mis võib kesta 1-7 päeva. Vöötohatise elemendid on väikesed grupeerunud villikesed punetaval ja turses taustal. Enamasti on haaratud kehatüvi, kael ja pea. Trigeminaalnärvist on haaratud sagedamini esimene haru. Trigeminaalnärvi teise ja kolmanda haru haaratus tekitab elemente suu limaskestal. Haigus võib areneda ka mitme dermatoomi piirkonnas. Paraneb harilikult 7- 14 päevaga. Suu limaskestal teise ja kolmnda kolmiknärvi haru piirkonnas. Suu limaskestal paraneb kiiremini kui nahal (hambaarst.ee). Ravi Tänapäeval on vöötohatis ravitav. Mida varem raviga alustatakse, seda parem on ravitulemus. Ravi kestus on tavaliselt 1 nädal. Kaasajal aga puudub ravim, mis viiruse organismis lõplikult hävitaks, mistõttu haigus võib avalduda taas. Ravimid takistavad viiruse paljunemist.
3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Toimub lõigustumine (mitoos) munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula.
Tuulerõuged Tuulerõuged on põhjustatud viiruse varicella-zoster (VZV) viiruse poolt. Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. Riskigrupid: väikelapsed (0-2 a) lapsed (3-7 a) mõnikord esineb ka vanematel inimestel Sümptomid: kiiresti purunevad villid valulikkus söömisel palavik kuni 38 °C ei taha süüa Tuulerõugete puhul on suu enamasti haaratud. Villikesed lõhkevad väga ruttu ja näha on ainult erosioone asümptomaatilised. Suuõõnes limaskestal koorikuid ei teki. Aitäh tähelepanu eest!
Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. kopsutorukesed · trahhea e. hingetoru · alveool e. kopsusomp Väljahingamisel: alveool, bronh, trahhea, kõri, ninaõõs Elusorganismid vajavad hapniku, et lagundada rakkudes glükoosi ja saada energiat. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme.
· Hävib kiiresti kuumutamisel üle 75°C · Viirus on tundlik ka enamlevimnud desinfitseerivate vahendite suhtes. (Kloriidiühendid, formaliin, seebikivi.) Gripi tunnused · Lindudel: Uimasus · Isutus · Hingeldamine · Näopiirkonna turse · Kõhulahtisus · Täppeverevalumid limaskestal · Palavik · Kõhuvalu · Ninaverejooks Loomadega vältimiseks · Pidada oma kodulinde suletud hoonetes, takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde
Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl. · Hingetoru limaskestal on väikesed karvakesed, mis lükkavad tolmuosakesi ja mikroobe väljapoole. Hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopsude ehitus ja talitlus Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks. Bronhid jagunevad harudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, mille seinad on õhukesed ja koosnevad vaid ühest rakukihist. Veri ja õhk alveoolides kokku ei puutu. Ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik
ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult vastavalt soole osadele, olles kõige tihedamalt esindatud kaksteistsõrmiku keskosas (Roosalu 2010: 113). Peensoole limaskest sisaldab hulgaliselt näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret. Ühekihiline silindelepiteel, mis asub peensoolte seintes, uueneb umbes 5 päeva jooksul (Nienstedt jt 2001: 328)
Ø Inimeselt inimesele, tavaliselt lapseeas enne viiendat eluaastat Ø Otsese kontaktikaudu läbi vigastatud naha või limaskesta Ø Viirus jääb organismi püsima kogu eluks Ø Viiruse osakesed säilivad mitteaktiivsetes närviganglionites Ø Langenud immuunsuse korral ka eluohtlik Sümptomid Ø Sügelus, torkiv tunne huulepiirkonnas, kuhu tekib vesivillikobar Ø Võib kaasneda halb enesetunne, palavik ja põletik suu limaskestal Ø Ägenemised e retsidiivid on enamasti kergema kuluga Ø Harvem esineb herpeetiline ekseem Herpesinfektsiooni avaldumist soodustavad: Ø Külmetamine organismi enda immuunsus nõrgeneb ja herpesviirusel on kergem aktiveeruda (külmavillid) Ø Stress Ø Päikesekiirgus Ø Hormonaalsed muutused Kuidas ravida? Ø Immuunsüsteemi üldine tugevdamine Ø
pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku. Nad saavad kasvada ainult tugevalt sarvestunud struktuurides (naha sarvkiht, küüned ja juuksed). Nende kasv eelnimetatud struktuurides sõltub aga tingimustest. Kui pole
• Ühiste sööginõude kasutamine • Ühise tualeti kasutamine • Kallistamine • Suudlemine KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON HIV? • HIVnakkuse äge faas – 2–3 nädalat Palavik Kurguvalu Liigesevalu • LASfaas – 2–10 aastat Lümfisõlmede suurenemine Ekseem ja psoriaas • Varajane HIVtõbi – 4–8 aastat Süvenev väsimus Öised higistamishood Põletikud nahal ning limaskestal • HIVhaigus ehk AIDS – 10 aastat Mõni oportunistlik haigus Kasvaja KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON HIV? • HIVtestimine • HIV nõustamis ja testimiskabinettides ning noorte nõustamiskeskuses saab HIV testi teha TASUTA • Vastuvõtule eelnevalt aega kinni pole vaja panna KUIDAS MEIL LÄHEB? • Eesti on aastaid olnud kiireima HIVi levikuga riike maailmas.
roidekaart). Kulg Kestab 2-3 kuud; UH uuring; Oksendamine väheneb vastavalt Kirurgiline ravi lapse arengule, kasvule; (müotoomialõikus). Toita sageli ja väikeste kogustes. 26. Milles väljendub stomatiidi kliiniline pilt? Suu limaskestal ja keelel valkjas-kollased katud, mis hiljem võivad haavanduda. Katud väga valulikud, laps keeldub söögist Suust võib erituda ebameeldivat lõhna Võib esineda kehatemperatuuri tõusu Esineb üldine intoksikatsioon Võib kaasneda ka lümfisõlmede suurenemine Nakkav, haigus levib lapselt - lapsele, mistõttu vajalik haige isoleerimine 27. Miks on stomatiidi korral laps isutu?
erütrotsüüdid; tsütoskoopia 7. Soovitused tsüstiidihaigele/ravi lamamisreziim Juua palju vett – 3-4 l päevas. Jõhvikamahl. Palju puu ja juurvilju. Vältida vürtse. Urineerimine peale vahekorda, pesemine. Vältida külmetamist Urineerida lõpuni. Iga 2h Hügieen! Tualetis, õige alupesu AB, valuvaigistid, spasmolüütikumid Tööleht neeruhaigused 1. Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit? Püelonefriit – põletik neeruvaagna limaskestal, mis on tekkinud bakteriaalsest infektsioonist. Hiljem päsmakesse. 2. Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad? Soolemikroobid: E. coli, enterokokid, pseudomonas, stafülo ja streptokokid 3. Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid Sagedased külmetused Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4. Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient?
väikelastel harva. Neelumandlid muutuvad nähtavaks 9.-10- elukuust, mistõttu esimesed eluaastatel ei ole angiinipõletik tõenäoline. Keskkõrvaga ühendab neelu õõnetaoline käik Eustachi tõri väikelastel lühike ja lai, mistõttu nohu sagedaseks tüsistuseks on keskkõrvapõletik. Kõri valendik on kitsas ja seetõttu kõriturse korral on oht lämbumiseks olemas (oht suurem kui täiskasvanul). Trahhead ja bronhid on samuti kitsad, neis on elastseid kiudu vähe, limaskestal aga rohkesti veresooni. Seetõttu põletike korral on suhteliselt suurem ahenemise oht ja takistatud röha väljaköhimine. Parem bronh on justkui trahhea jätkuks ja seetõttu on võõrkehade sattumisoht paremasse bronhi küllaltki suur. Kopsud - hea verevarustusega Kapillaarid ja lümfipilud on laiemad kui täiskasvanul võrreldes täiskasvanuga lapsel on kopsudes suhteliselt palju verd ja vähe õhku. See on eelduseks vedeliku kogunemisele kopsudesse turse korral
Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahulik sissehingamine. 1. Hingamis lihased, roietevahelised lihased ja vahelihas tõmbuvad kokku. 2. Rinnaõõne maht suureneb. 3. Rõhk rinnaõõnes langeb. 4. Kopsud laienevad. 5
Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid. Võib tekitada ka vähki. Kuidas mõjutab sigaretisuitsus olev vingugaas inimese tervist: Mis juhtub vingugaasi sattumisel verre? Vingugaas seondub hemoglobiini molekulide külge ja seeläbi ei suuda need enam siduda hapnikku, rakkudes tekib hapnikunälg ja elusorganism võib lämbuda. Milline on tubakatoodete tarbimisega seotud olukord koolinoorte (11-15 aastased) hulgas? Palun vaata HBSC uuringu
- Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi) - Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte. - Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid. - Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid. - Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18. - Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal. - Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid/kui puruneb, vabaneb viirusosakesed) Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid. Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda
aeg. Haiguse nimetus (SUGU)HERPES SÜÜFILIS KONDÜLOOMID ehk teravad tüükad haigus-tunnus Herpesviirused levivad Süüfilis nagu iga teine Kondüloomid esinevad otsese kontakti teel üks suguhaigus võib kulgeda suguelundite limaskestal ja neid alaliik enamasti täiesti sümptomitevabalt, st ümbritseval nahal. Nende mittesuguliselt, teine alaliik haiguse kandjal pole tekitajaks on inimese kaitsmata tupe-, anaal- ja su haigusest aimugi. Kuni papilloomiviirus. Tavaliselt kolm kuud pärast esineb hulk väikseid nahavärvi
on vajalik suu limaskesta niisutamiseks kõnelemisel. Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist, kui mingil põhjusel suu väga kuivab ja süljesekretsioon on takistatud, pikemat aega polegi suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning
Sülge produtseerivad süljenäärmed: suured ja väiksed süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
Kude: Inimese keha koosneb rakkudest. Ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud moodustavad kudesid. Inimeses on nelja tüüpi kudesid: 1.Kattekoed e. epiteelkoed rakud asuvad tihedasti üksteise vastas ja rakkudevahelist ainet peaaegu pole. Kattekoed kaitsevad organismi osi kuivamise, mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. Samuti võivad nad eritada nõresid ehk sekreete(nt. süljenääre, maonäärmed jt.) Kattekude esineb naha pinnal, limaskestal, siseorganite pinnal. 2.Sidekoed rakud asuvad üksteisest kaugel ja nende vahel on rakuvaheaine, mis võib olla vedel (nt. veri) kiuline (nt. kohev sidekude) või tahke (nt. luukude.) Ka rasvkude on sidekude. 3.Lihaskoed koosnevad pikkadest rakkudest, mis võivad pikeneda ja lüheneda. 1)Võõtlihaskude asub skeletilihastes (käed, jalad, selg, kõht jt.) Ta töötab kiiresti, allub tahtele kuid ka väsib kiiresti.
väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli gripiga. Sellele järgnevad HIV- nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. 10. Epilepsia- Epileptilised hood on tingitud lühiaegsest närvirakkude ebanormaalsest tegevusest peaajus. Mõnedel inimestel aga vallandub epileptiline hoog selgete väliste mõjutusteta, nagu "iseenesest". Tervise seisundit, mille korral sellised väliste põhjusteta epileptilised hood tekkivad korduvalt, nimetataksegi epilepsiaks. Enamasti on inimene hoogudevahelisel perioodil täiesti terve oma tavaliste võimete ja vajadustega
See võimendab helisid ja suunab need sisekõrva. 14. Kuidas toimub organismis tasakaalu säilitamine? Sisekõrva poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad taskaaluelundi mis aitavad tasakaalu hoida. 15. Kuidas tunneme maitset? Suhu võetud toiduained lahustuvad süljes. Lahustund ained ärritavad maitsmispungade meelerakke. Erutus liigub maitsmiskeskusesse suurajus. 16. Kuidas tunneme lõhnu? Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal. Haisterakkudes tekib erutus mis liigub haistenärvi mööda keskusesse suurajus. 17. Kuidas ja miks on lõhna ja maitseaistingud seotud? Väga tugeva lõhna puhul võime tunda maitsmisaistingut ja väga tugevate maitsete puhul võivad tulla lõhnaaistingud. 18. Miks nohuga ei tunne lõhna? Sest siis on haistmiselundi rakud kaetud paksu limakihiga ning lõhnaainete tungimine nendeni on takistatud. 19. Millised retseptorid kuuluvad kompimiselundi juurde?
Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus. Tavaliselt esineb hulk väikseid nahavärvi näsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid võivad tekkida nädalaid kuni aastaid pärast nakatumist ja tavaliselt iseenesest ära ei kao. Nakatumiseks piisab ka üksnes nahakontaktist. Kondüloome diagnoositakse vaatluse alusel, spetsiaalset proovi nende jaoks ei ole. Kondüloomide raviks
Ennetamine: Oluline on turvaline seksuaalkäitumine, kondoomide kasutamine, juhuslike vahekordade vältimine jne. Nakkuse kahtlusel tuleks julgelt pöörduda arsti poole. Ravida tuleb kõiki partnereid üheaegselt. Rasedad kontrollitakse süüfilise suhtes kaks korda raseduse jooksul. Klamüüdia: Sugulisel teel edasikantav haigus, mida põhjustab rakusisene parasiit Chlamydia trachomatis. Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis, kuid ka silma limaskestal. Klamüüdiainfektsioon on sugulisel teel leviv haigus, mis põhjustab põletikku emakakaelas m ja kuseteedes. Kaebustena võivad esineda rohkenenud voolus ja ebaregulaarsed veritsused, kuigi tavaliselt kaebused puuduvad. 5 Raskematel juhtudel kujunevad ulatuslikud liited väikevaagnas, munajuhade umbumine ja viljatus. Levides edasi sisesuguelunditele tekib seesmiste suguelundite põletik
menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.) Menstruatsioon- tsükliliselt (u 28 päeva) korduv vereeritus suguküpse naise kehast, mille tagajärjel väljutatakse kehast viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. 1o. Oska arvutada mens-tsükli erinevaid osasid. Menses- kestab 5 päeva Ovulatsioon- 14 päeva enne järgmise mens-tsükli algust Järgmine tsükkel algab 29
lihtsa külmetushaigusega või üldse mitte märgata. Järgnevad kaks kuni kümme aastat võivad mööduda ilma sümptomiteta. Seda faasi kutsutakse ka LAS-faasiks, mille jooksul, kui haigust ei tabata, on ta edaspidi ravimatu. LAS-faasile järgnevat staadiumi, neli kuni kaheksa aastat peale haigusesse nakkumist, kutsutakse varajaseks HIV-tõveks. Sellele staadiumile on omane süvenev väsimus, öised hingistamishood ning põletikud nahal ja limaskestal. Selles faasis hakkab inimene ka kiiresti kaalu kaotama, mis muudab ta välimust väga drastiliselt. Peale seda on oht nakkuda mõnda oportunistliku haigusesse, mille all on mõeldud haiguseid, mis immuunsüsteemi korrektsel toimisel inimesele tavaliselt ligi ei jõuaks. Tüüpiliseimad haigused, millesse nakkuda võib, on A-, B- ja C-hepatiit. Vaid siis kui nakatunu mõnda säärasesse haigusesse jääb, võib kutuda teda AIDSi haigeks.
hingamisvõimlemine. 3 PROGNOOS Kroonilise bronhiidi puhul on prognoos tervekssaamise suhtes halb, sest tegemist on kroonilise haigusega, mida ei saa lõplikult välja ravida. Prognoos paranemise ja tüsistuste suhtes on hea, kui ravi alustatakse varakult ning kõrvaldatakse olulisemad riskifaktorid. RISKITEGURID Suitsetamine Õhusaastatus Niiske, külm kliima Organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude (IgA) puudulikkus, häired bronhide limaskestal HAIGESTUMISE ENNETAMINE Väldi kontakti haigete inimestega. Kui sa oled ise haige, hoia teiste inimestega vahemaad selleks, et mitte neid nakatada. Kui võimalik, jää haiguse ajal koolist või töölt koju. Sellega hoidud teisi nakatamast. Köhides või aevastades kata oma suu ja nina salvrätiga. Sellega hoidud nakatamast ümbritsevaid inimesi. Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine ning töötingimuste parandamine peamiselt tööstusettevõtetes.
I. hulkraksus taastatakse. II. rakkudevaheliste kontaktide teke. III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht
päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks rebitakse juba valmis laps. Lisaks võivad tekkida abordi tulemusena komplikatsioonid (nt keerulisemad
väsimus, lümfisõlmede suurenemine, lihas- ja liigesevalud. Nähud mööduvad iseenesest, mis lubab inimesel arvata, et tegemist oli gripiga. Sellele järgnevad HIV-nakkuse eeltunnused: põhjuseta suur kaalukaotus, pidev väsimustunne, füüsilise jõudluse langus, palavik, mis kestab mitu nädalat, öine higistamine, kõhulahtisus hoogudena või pidevalt, kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kubeme piirkonnas, kaenlaalustes. Nahal või suu limaskestal võivad tekkida sinikasarnased plekid. Kuigi mõned inimesed võivad jääda kaebusteta paljudeks aastateks, hakkab HI-viirus samal ajal hävitama inimest nakkuste eest kaitsvat immuunsüsteemi. Nõrgestatud immuunsüsteemi korral kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. Hepatiit Hepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida võivad põhjustada erinevad viirused, aga ka toksilised ained ja ravimid. Verega levivatest viiruslikest maksapõletikest on enam levinud B-
• Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi. Seemnerakk ca 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos) Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem põisloode e. blastula. Viljastumine
14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23
Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse
rütmilist tegevust ja näärmete tööd - Endokriinnäärmed viimajuha taandarenes väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid - Kaitse suuõõs, neel, söögitoru, pärak mitmekihiline lameepiteel - Sekretsioon magu limaskestal tihedalt pikad tubuloosnäärmed katteepiteeli apikaalosad moodustavad limabarjääri - Resorptsioon peensool limaskestal imendumispinna suurendamiseks kurrud ja soolehatud hattude vahel avanevad pikad mukoosnäärmed (kaksteistsõrmik) või lühikesed näärmed (krüptid) - Resorptsioon/Kaitse jämesool limaskestas tihedalt tubuloosnäärmed (krüptid) peamiselt vee
ontogenees. Ontogeneesi 3 etappi: 1Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2Embrüogenees loote areng 3postembrüogenees lootejärgne areng 4 Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab ühe munraku küpsemist takistavad hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljakeha ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. ·munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi ·seemnerakk kuni 72 tundi ·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk ·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus:
Järgnevalt on toodud töö teoreetiline osa ning seejärel töö käik, katseandmed ja järeldused. Teoreetiline osa Invertaas on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Ensüüm katalüüsib Dfruktofuranosiidide (süsivesikud, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis) hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist otsmisi fruktoosi molekule. Inimese jaoks on invertaas oluline seedeensüüm (sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestal). Samuti kasutatakse meie töös substraadina sahharoosi, mille hüdrolüüsiproduktideks on glükoos ja fruktoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Töös leiab kasutamist kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise
Näiteks kolesterool ja mitmed hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohappejäägid nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptor valkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk viiruse vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult nende ehitusse kuuluvast lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidileon ühine fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne
mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal.
4. Inimese papilloomiviirus (HPV) HPV-l võib olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35 5. Keskonna tegurid Kokkupuude kartsinogeensete ainetega (arseen, vaik, tõrv, töötlemata parafiinõli, diisliõli) 6. Teatud pärilikud defektid Xeroderma pigmentosumi (pärilik haigus) põdejatel võib LK ja BK tekkida juba lapseeas. 7. Suitsetamine Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur. 8. Krooniline nahapõletik Lamerakk-kartsinoom võib tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Põhjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise ärrituse tõttu tekkivat rakkude kiirenenud paljunemist. Prognoos 90% juhtudest haiged tervenevad ja suremus on madal. LK võib anda siirdeid lümfisõlmedesse ja siseorganitesse. Sellisel juhul on prognoos halvem. Siirdeid annab
PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga
Uriini väljutusteed: Kusejuha e. ureeter: ca 30 cm pikk õhukeseseinaline toru kõhuõõne tagaseinal, viib uriini (peristaltika abil) neeruvaagnast põide. Kusepõis e. (vesica urinaria, urocystis): ca 0,2-1l mahutavusega ümar uriini reservuaar väikevaagnas, (kuju ja maht sõltub täituvusest!) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued
· kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele.
Jagataske lihtlipiidid (naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL : energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. *Valgud(proteiinid) aminohapetest moodustunud polümeerid.Erinevaid AH valkude ehituses 20.ÜL : ensümaatiline funktsioon- ensüümid kiirendavad reaktsioone; ehituslik(karvad, suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja) ; retseptorfunkt.(aitavad keele limaskestal toidu maitset tunda); regulatoorne;kaitse(antikehad);liikumisfunkt.(vibur,lihaskoe valgud);energeetiline. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA ja RNA.Koosnevad nukleotiididest, mis moodustuvad pikki ahelaid.Lämmastikalused : A-adeniin;G-guaniin;T-tümiin;C-tsütosiin. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele.Tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.RNA- polümeer, mille
liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon → munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse → toimub 14 päeva enne menustratsiooni → peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi → seemnerakk kuni 72 tundi → viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu → tekib sügoot ehk viljastatud munarakk → edasi toimub lõigustumine (mitoos)
11. Kui kiiresti tekivad antikehad gripivaktsiini kasutamisel? Gripivaktsiin põhjustab organismis antikehade teket umbes 2 nädala pärast peale vaktsineerimist. 12. Millise lokalisatsiooniga viirusinfektsiooni põhjustavad peamiselt HSV-1 ja HSV- 2? Kuidas on võimalik nakatuda? Millistel juhtudel on kirjeldatud antud viiruste poolt põhjustatud infektsioonide teket teistes asukohtades? HSV-1: Põhjustab viirusinfektsiooni nahal, huultel ja suu limaskestal. Enamasti levib suulise kontakti kaudu – joogiklaas, hambahari. Sõrmede ja keha nakkus levib suu ja naha vahelisel kontaktil. HSV-2: Tekitab ville genitaalpiirkonnas. Levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda vaginaalse sünnituse ajal. 13. Millised on herpesviiruse infektsiooni prodromaalsümptomid? Kirjelda infektsiooni ägedust ja iseloomusta primaarset nakatumist ja sekundaarsete nähtude teket.
Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud Umbes 14. päeval toimub ovulatsioon. Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollaskeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone, peamiselt progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollaskeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke.
hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluste poolest, sest kõigile neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2).
Nendes "kasvajates" leiti kristaljaid struktuure, druuse, mida hakati nende kollase värvust tõttu nimetama väävligraanuliteks. · Need graanulid koosnesid tegelikult Actinomycese hüüfidest. Sai nime · Actinomyces bovis. Hiljem avastati sarnane haigus ka inimestel ja haigusetekitaja sai nime A. israelii. levik · Aktinomyces't leidub tavaliselt inimeste ja loomade suuõõnes, mandlitel ja ka hambakatus. Neid on ka naiste suguteede limaskestal ja nad kuuluvad oma peremehe normaalse mikrofloora koostisesse ja on tavaliselt mitteülekantavad. · Bergey oli ilmselt esimene, kes näitas, et hambakatus on rohkesti filamentseid baktereid, mis hiljem osutusid perekonna Actinomyces esindajateks: A. israelii, A. naeslundii, A. viscosus ja A. odontolyticus. Adhesioon, hambakatt, igemepõletik · Oluline on see, et Actinomyces suudab kinnituda otseselt hambaemailile, ilma teiste bakterite abita
annaabi.ee 
