HIV/AIDS (0)

HIV/AIDS
-Sarah Raichmann
HIV, teisisõnu human immunodeficiency virus, on viirus , mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. Kui viirus satub inimese organismi, ründab ta ennekõike inimese vereringluses liikuvaid valgeid vereliblesid. Kuna viirus on raskelt eristatav omades omadusi mitmetelt erinevatelt bakteritelt, võtab valge verelible ta omaks ning nakatub seekaudu. HI-viirus ründab raku DNA koodi ning seetõttu on läbi raku pooldumise edasi kantud . HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks.
HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu tänapäeva tehnoloogiale arendatud viise kuidas rasestuda, sünnitada ning imetada last ilma et ta samuti haigestuks. Kuidas HIV ei levi on näiteks putuka hammustuste kaudu, ühiste sööginõude või tualeti kasutamisel ning ka mitte kallistamise või suudlemise kaudu.
Kuigi HIVsse nakatumie toimub kiiresti, annab haigust endast märku väga tagasihoidlikul kiirusel. Esimesed ilmingud tekivad umbes kahe kuni kolme nädala jooksul. Nende alla kuulub palavik , kurgu- või liigesevalu, mida on kerge eksitada lihtsa külmetushaigusega või üldse mitte märgata. Järgnevad kaks kuni kümme aastat võivad mööduda ilma sümptomiteta. Seda faasi kutsutakse ka LAS-faasiks, mille jooksul, kui haigust ei tabata, on ta edaspidi ravimatu. LAS- faasile järgnevat staadiumi, neli kuni kaheksa aastat peale haigusesse nakkumist, kutsutakse varajaseks HIV-tõveks. Sellele staadiumile on omane süvenev väsimus , öised hingistamishood ning põletikud nahal ja limaskestal. Selles faasis hakkab inimene ka kiiresti kaalu kaotama, mis muudab ta välimust väga drastiliselt. Peale seda on oht nakkuda mõnda oportunistliku haigusesse, mille all on mõeldud haiguseid, mis immuunsüsteemi korrektsel toimisel inimesele tavaliselt ligi ei jõuaks. Tüüpiliseimad haigused, millesse nakkuda võib, on A-, B- ja C- hepatiit . Vaid siis kui nakatunu mõnda säärasesse haigusesse jääb, võib kutuda teda AIDSi haigeks. HI- viirusel ei ole täna ravi olemas, seega kui LAS-faasis vastavat ravikuuri algatatud ei ole, lõppeb HIV haige elu selles faasis.
Siin tasub siis tõdeda, et mitte ei sure haigestunu HIV haigusesse, kuid mõnda, mis on nõrga immuunsüsteemi tõttu ligi pääsenud.
Ainuke viis kuidas kindlaks teha, kas inimesel on HI-viirus, on minna testima. Testimise käigus võetakse patsiendilt verd ning kuna viirus ründab vereringlust, on muutust verelibledes lihtne märgata. Testimiskeskusi on Eestis mitmeid ning testimine ise on täiesti tasuta. Lisaks ei ole vaja vastuvõtule eelnevalt aega kinni panna, mis tähendab, et kui on kahtlus , siis testile minek on väga lihtne.
Kuigi olukord iga aastaga paraneb , on Eesti olnud aastaid kiireima HIVi levikuga riike maailmas. 2015 aasta seisuga on Eestis 9122 registreeritud HIV haiget, kuigi spetsialistid hindavad arvu olevat pigem 12 000 ringis . Nakatunud on valdavalt 25 kuni 39 aastased ning kas elavad või on pärit Ida-Virumaalt.
Kogu epideemia sai Eestis alguse süstivate narkomaanide seas, kuid levib üha enam sugulisel teel.
HIVi nakatumine pole aga probleem vaid Eestis, kuid on globaalselt aktuaalne teema. Kokku on registreeritud haigestunud inimesi 36,7 miljonit (seda 2015 aasta statistika põhjal), kellest 1,1 miljonit on haiguse tõttu surnud. Probleem on suurim Ida- ja Lõuna-Aafrikas, kus kaitsevahendid ning hügeeninõuded on madalad. Ka ravi kättesaadavusega on maailmas probleeme ning seda mitte vaid Aafrikas. On aga märgata, et olukord on paranemas. Nimelt kui aasta, 2000 leidsid ravi vaid 770 000 nakatunud, siis aastal 2015 mõõdeti see summa olevat 17 miljonit.
HI-viirus on raske haigus, mida põdeda. Haigusega seonduvad paljud negatiivsed eelaarvamused ning see teeb põdejal ühiskonda sulandumise keeruliseks. Lisaks on probleem eriti terav homoseksuaalide, tumedanahaliste ning üldiselt vaeste seas, mis muudab ravi saamise keerukaks ja toe leidmise veel enamgi raskeks. Paljud noored näiteks satuvad tugeva pilke alla kuna on homoseksuaalsed, kuidas siis veel inimestele selgeks teha, et nad on ka haigusekandjad. Olukord on igatahes väga probleemne ning seda ka tänavu.
HIV ja AIDSi ohvritele on pühendatud mälestuspäev 1. detsembril, mille raames on sobilik kanda punast lehvikut.