Herpes simplex ehk herpesviirus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

LIHTHERPES JA GENITAALHERPES

Tartu Tervishoiu Kõrgkool bioanalüütiku õppekava Leena Laur LIHTHERPES JA GENITAALHERPES Referaat Juhendaja: Taimi Taimsalu õppejõud-assistent Tallinn 2011 1 TEKITAJA Herpese viiruse tekitajaks on Herpes Simplex DNA-viirus. Herpesviirust on kahte liiki. · Herpes Simplex Virus 1 ehk Herpes Labialis ­ nakatumisnähud ilmnevad enamalt jaolt vöökohast ülespoole ja on nn "külmavillide" põhjustajaks. · Herpes Simplex Virus 2 nakatab vöökohast allpoole, tuntakse genitaalherpes nime all. Genitaalide herpest kirjeldati juba 18 sajandil. Foto Wikipediast Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks kogu maailmas ja nakatumiste arv üha kasvab. TEKKEPÕHJUSED

Aktiviseerivad tegevused

6

docx

GENITAALHERPES

GENITAALHERPES Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget: HSV-1 (Herpes Simplex Virus tüüp 1) ­ huultel, limaskestadel, silmadel ja genitaalidel (levib sülje kaudu); HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) ­ genitaalidel, vastsündinutel ja suu piirkonnas (levib genitaaleritiste kaudu). http://www.femini.ee Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel- Kontakt võib olla genitaalgenitaalne, orogenitaalne, genitoanaalne või oroanaalne. HSV ülekanne võib tekkida kontakti korral katkiste vesiikulitega.

Bioloogia

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

pingetundena, surutustundena. · Ebatõhus seksuaalelu, mis on tingitud seksuaalse aktiivsuse piirangutest ja väljendub hirmuna saada/anda edasi suguhaigust. Video: https://www.youtube.com/watch?v=0Zwd_8MQUMw Pilt: 18 Arutelu, küsimused: Kui levinud on süüfilis Eestis? Genitaalherpes Sugulisel teel leviv sage haigus, mida põhjustab herpesviirus. Genitaalherpes on haigus, mis jääb organismi püsima. Suguelundite piirkonda tekivad villid, mis mõne aja pärast haavanduvad ja põhjustavad tugevat valu, paranevad aga aeglaselt. Haigus avaldub tavaliselt stressi vm. tegurite toimel üha uuesti ja uuesti, kuigi kergemal kujul kui esimene kord. Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade ( mikroskoopiline trauma on tavaline suguühtel) , kus paljuneb ja levib ümbritsetevatele

Meditsiin

58

pdf

Viirused

Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

Bioloogia

17

docx

Nahahaigused

(erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.

Iluteenindus

23

docx

C hepatiit

materjalist, empüeemi vedelikust või verest.  LEETRID Kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine. HAIGUSTEKITAJA: RNA-viirus  väga nakkav Morbilli viirus. NAKKUSALLIKAS:  haige inimene, nakkusohtlik 3 päevainkubatsiooni lõpust kuni 4–5 päeva pärast lööbe teket. LEVIMINE: levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.  Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse.  Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul. PEITEPERIOOD: kestab 7 kuni 18 päeva (keskmiselt 10 päeva) ning võib immuunglobuliini -

Kategoriseerimata

38

docx

Seksuaalkasvatus

järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse, ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes

Seksuaalkasvatus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Meedia

Kommentaarid (0)