Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gripiviirused, papiloomviirused (0)

1 Hindamata
Punktid
Gripiviirused
  • Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel).
  • Nakatumise sümptomid: palavik , külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu , peavalu, nõrkus.
  • Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli).
  • Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal.
  • Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada.
  • Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine . (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja).
  • Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone . SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD JA VAJAVAD KOGU AEG UUSI VAKTSIINE!
Papilloomiviirus
  • Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga.
  • Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8000bp)
  • Ümbris: puudub
  • Replikatsioon : rakutuumas peremeesraku replikatsioonimehhanismi abil.
  • Veise papilloomiviirus, inimese papilloomiviirus (HPV) (üle 100 HPV tüübi)
  • Enamik HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte.
  • Teatud HPV tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel erinevaid tüükaid.
  • Umb 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonnas nakkushaiguseid.
  • Kõige levinumad vähki põhjustavad tüved on HPV-16 ja HPV-18.
  • Viirus siseneb organismi haavade kaudu, mis asuvad nahal või limaskestal.
  • Nakatumine toimub haavade kaudu. (kandjal on villid /kui puruneb, vabaneb viirusosakesed )
Gripiviiruse genoomis tekivad paljunemisel kergelt mutatsioonid . Seetõttu on tarvis selle vaktsiini koostist iga aasta täiustada ja muuta. Papilloomiviirusel on palju erinevaid tüvesid, osad tüved põhjustavad vähi teket (emakakaelavähk). C-hepatiit põhjustab häireid maksas ja viirusekandja on nakkav kogu aeg.Herpeseviirus ei pruugi organismis sümptomite näol üldse avalduda. Suurem osa inimestest nakatunud. .Rõuge viirus oli esimene, millele vastu hakati tegema vaktsiine. Rõuge viirus on täiesti hävitatud, olemas on veel ainult venemaa ja usa külmkappides. HIV puhul lülitub viiruse genoom peremehe raku genoomi. HIV põhjustab AIDS-i. HIV on retroviirus . Märklauaks immuunsüsteemi rakud . Genoomil mRNA struktuur.
Viiruse paljunemise etapid:
  • viiruse kinnitumine raku pinnale
  • sisenemine rakku
  • kapsiidis olevad valgud ja nukleiinhapped vabanevad rakku,
  • valkude süntees ja genoomi paljundamine,
  • viirusosakeste kokku panemine,
  • väljumine rakust
    Tunda ära paljunemise kirjeldusest, milliste genoomidega on tegu:
    RNA miinussuunaga üheahelaline- enne tuleb sünteesida vastasahel ja siis translatsioon
    Plusssuunaga üheahelaline- Translatsioon kohe
    RNA- sünteesitakse DNA
    Üheahelaline DNA- Rakutuumas sünteesitakse vastasahel
    Kaheahelaline DNA- Rakutuumas sünteesitakse mRNA
    Lüsogeenne tsükkel-Viirus jääb peremehele märkamatuks ja paljuneb koos bakteriga
    Lüütiline tsükkel- Peremehe hävitamine, viiruspartiklite massiline tootmine
    Viirus - mitmerakuline parasiit , mis suudab paljuneda vaid eluste rakkude sees. Väljaspool elusat rakku ei ole viirus bioloogiliselt aktiivne.
    Viiruse retseptor - peremeesraku pinnamolekul, millele virion seondub.
    Viiruse antireptseptor - virioni komponent , mille abil virion seondub peremeesrakule.
    Virion - viiruse osake ehk viirus-spetsiifiline struktuur, mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise.
    Virioni struktuur - 1. Pärilikkusaine. 2. Kapsiid: valguline struktuur, mis otseselt ümbritseb viiruse genoomi. 3. Ümbris: lipiidne membraan ja sellega seonduvad valgud.
  • Gripiviirused-papiloomviirused #1 Gripiviirused-papiloomviirused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jsoomre Õppematerjali autor
    Gripiviirused
    Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel).
    Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus.

    Papilloomiviirus
    Evolutsioon: aeglane, areng koos peremeesorganismiga.
    Genoom: Tsirkulaarne dsDNA (keskmiselt 8

    Sarnased õppematerjalid

    Viirused
    58
    pdf

    Viirused

    Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

    Bioloogia
    Viroloogia
    54
    docx

    Viroloogia

    Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et :  Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus.  Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga.  Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku.  Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi.  Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake  Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites.

    Bioloogia
    Viiruste geneetika
    100
    ppt

    Viiruste geneetika

    1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki

    taimefüsioloogia
    Putukate-vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused
    36
    docx

    Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused

    Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel.

    Bioloogia
    Grupp III dsRNA viirused
    30
    pdf

    Grupp III dsRNA viirused

    LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure

    Viroloogia
    Pärilikkus
    2
    doc

    Pärilikkus

    Iga viiruse genoomis on replikatsiooni- (kindlustavad DNA või RNA paljunemise), regulaator- (korraldavad ümber peremeesrakkude ainevahetuse, tagades sellega uute viirusosakeste moodustamise) ja struktuurgeene (sisaldavad infot valkude sünteesiks; kapsiidis, ümbrises). Nii piisab kolmest geenist, kuid tavaliselt on neid rohkem. Viroidid on RNA rõngasmolekulid, mis paljunevad taimerakkudes ja põhjustavad taimehaigusi. Virusoidid on viirused, mis paljunevad ainult koos mõne teise viirusega. Priion on nakkuslik valk, mis põhjustab hullu lehma tõbe. Raku Ande Andekas-Lammutaja nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundatakse kinnitumiskohas rakukest ja membraan. Rakku sisestatakse DNA, milles paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks

    Bioloogia
    Geneetika
    14
    docx

    Geneetika

     Üheahelaline võib olla kas pluss- või miinusahelaline. Plussahel-võimalik kasutada otse mRNAna ja sünteesida viirusvalke Miinusahel-esiteks tuleb sünteesida komplementaarne ahel, mis see järel saab mRNA ülesannet täita Üheahelaline DNA-esiteks sünteesitakse komplementaarne ahel ja tekkinud kaheahelalisest DNAst mRNA, mis hakkab kodeerima viirusvalke. Bakteriofaag-baktereid nakatav viirus 2.2Viiruste paljunemine 1. Viirus kinnitub märklauaraku pinnale 2. Siseneb rakku 3. Kapsiidis sisalduv nukleiinhape vabaneb raku tsütoplasmasse 4. Viiruse genoomi paljunemine ja viirusele vajalike valkude süntees 5. (Pannakse kokku uusi viirusosakesi, mis väljuvad rakust.) Viirused võivad ka vaikivas olekus rakus püsida DNA- ja RNA viiruste paljunemine Genoomiks on DNA. Viirus siseneb nakatanud raku tuuma, kus toimub mRNA süntees. mRNA väljub

    Geneetika
    Bioloogia kordamine 2 - paljunemine
    8
    docx

    Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

    Universaalne- ühesugune koodonite ja aminohapete järjestus kõigis rakkudes Sünonüümsus- 1 aminohappele võib vastata mitu koodonit Alguskoodon AUG (Met), stoppkoodonid UGA; UAA; UAG Viirused -koosnevad nukleiinhappest ja valkudest, puudub rakuline ehitus (rakkude vahel rändavad parasiitgeenid), väljaspool peremeesrakku elutunnused puuduvad, olemas DNA või RNA, seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus: Genoom- 1 nukleiinhappe molekul (jaotatakse DNA, RNA viirused) Viiruse genoom (3-300 geeni) Struktuurigeenid- info viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Replikatsioonigeenid- kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise Kapsiid- valkudest, ümbritseb genoomi, antiretseptorid- tunnevad ära peremeesorganismi,

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun