Organismide koostis – bioloogia kontrolltöö 1 (0)

KODUNE KONTROLLTÖÖ nr



KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1  ORGANISMIDE KOOSTIS  1.Makroelementide hulka kuuluvad (6): O (hapnik), N (lämmastik), H (vesinik), C (süsinik), 
P (fosfor), S (väävel) 
2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt 
pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada 
jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 
3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 
3.1. vesinikioon                                               a) närviimpulsside moodustumine 
3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid                   b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb  
                                                                             hapniku transpordis 
3.3. Magneesiumiioon                                     c) luudes, hammastes 
3.4. Kaltsiumiioon                                          d) määrab lahuse happesuse 
3.5. Rauaioonid                                              e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 
4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest.........
5. Väikelaste luud on elastsed, sest nende kehas on soolade sisaldus madal, vananedes 
kaltsiumisoolade sisaldus suureneb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad
6.  Vali  õiged vastusevariandid!
1. Biopolümeer on:
a)  kolesterool   b)  laktoos    c) RNA   d)   tärklis   e)  kitiin
2. Hormoon :
a)  amiin   b) fosfolipiid   c)  ensüüm   d) amülaas   e)  insuliin
3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis:
a)  energeetiline fn.   b)  kaitse fn.  c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.  7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis kuulub organismide koostisesse ja tekib organismide 
elutegevuse käigus, mille hulka kuuluvad (4) sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 
8. Bioaktiivsete ainete hulka kuuluvad enamjaolt valkude ja lipiidide hulka kuuluvad 
orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust. (nt. 
Hormoonid, antibiootikumid, ensüümid ja vitamiinid)
9. Mis on ühist järgmiste ainetel: fruktoos, riboos, glükoos, desoksüriboos – need kõik on 
monosahhariidid ehk lihtsuhkrud
10. 3 looduslikku polüsahhariidi on: tärklis, tselluloos, kitiin 
11. Polüsahhariidide 2 ülesannet organismides on: a) varuenergiline ülesanne b) ehituslik 
ülesanne 
12.Taimne varusahhariid on tärklis, esineb näiteks taime seemnes, viljas (kus) loomne 
varusahhariid on glükogeen, esineb maksas, lihastes (kus) 
13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 
a) Ehituslik ülesanne (rasvad on rakumembraani koostises kõigil organismidel)
b) Annab voolujoonelise keha (nt hüljestele ja vaaladele) 
c) Kaitseülesanne (kaitseb keha temp. muutuste eest nt polaaralade loomad; kaitseb inimeste 
siseelundeid välismõjutuste eest) 
d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad 
seemnetes/viljades) 
e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin)
NÄITED 
14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu 
kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise 
hormoon, D-vitamiin.


15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on 
biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid.
16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide 
lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 
17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali 
hapnikku 
18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 
19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib 
insuliin 
20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk 
antikehad.
21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluste poolest, sest kõigile 
neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 
22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude 
jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 
23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks. 2 ahelat hoiavad koos
vesiniksidemed, selline 
biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse 
24.RNA ribonukleotiidis on 4 
lämmastikalust:........adeniin........,..........tsütoniin..........,..........guaniin..........ja...........uratsiil.....
25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info realiseerimine 
26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G 
DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C
Kui arvestada komplementaarsust, siis RNA ahel tuleks (esimese ahela järgi) U A G G A C C 
A A A U A C C
27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: 
A U A C C C U C A A G A U 
28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne 
kehas? Need kõik on oligosahhariidid, mis koosnevad 2-3 monosahhariidist. Kõigil neil on 
kehas toiteline ülesanne.
29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d (nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, 
sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina!  Tunnused DNA RNA Monomeer Dioksüribonukleiid  Ribonukleiid  Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), 
tsütoniin (C), tümiin (T) Adeniin (A), guaniin (G), 
tsütoniin (C), uratsiil (U) Ahel Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline  Sahhariid Dioksüriboos  Riboos  Ülesanne 1. Säilitada pärilikku  infot 2. Seda täpselt edasi  anda rakkude 
jagunemisel 
moodustuvatele 
tütarrakkudele 1. Päriliku info  realiseerimine 30. DNA biheeliksi avastasid Crick ja Watson 1953.aastal. 
31. Too 3 näidet, kus puutume kokku valkude denaturatsioonga (korralikud selgitused)


 Sirgete juustega inimestele meeldib teha endale lokke. Mida nad aga tavaliselt ei tea, 
on see, et lokkide tegemisel toimub nende juustes denaturatsioon. Nende juustes 
olevate valkude teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad ja seetõttu tekivad 
lokid.  Kui hakkame endale hommikusööki tegema ja muna pannile katki lööme, siis 
mõistame, et vedelast munast saab natukese aja pärast tahke praemuna. Jälle toimub 
denaturatsioon, kus teise ja kolmanda järgu struktuurid hävinevad. Sama juhtub muna 
vahustamisel.  Kui oleme haigeks jäänud, tekib meil palavik, mis denaturiseerib haigustekitajaid 
valke (võitleb nendega). 32. Lipiidid on orgaanilised ained, kuhu kuuluvad(4) rasvad, õlid, vahad, steroidid 
33.Otsusta, millised väited on õiged. Paranda väide eitust kasutamata!
1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V
2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V
3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ
4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V
5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V
6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ
7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ
8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte 
lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V
9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas.
V
10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V
11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma 
mõõtmeid Õ
12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin (nahas) ja E-vitamiin (soolestikus), 
on ainult rasvlahustuvad. V
13. Komplementaarsusprintsiip A=U ja C= G kehtib DNA RNA puhul. V
14. Joodipuudus toidus võib põhjustada kilpnäärme haigust Õ
15. Kartulimugulates esineb taimne varusahhariid-tselluloos tärklis. V
16. Hormoonid tekivad sisenõrenäärmetes ja mõjutavad organismi ainevahetust Õ
17. Vahad kuuluvad valkude lipiidide hulka, katavad näiteks taimede lehti, et vähendada 
aurumist V 
18. juuksed, ämblikuvõrk küüned, suled ja küünised koosnevad 99% ulatuses sahhariididest 
valkudest. V
34. Vali  õiged vastusevariandid!
1. Biopolümeer on:
a)  kolesterool  b)  laktoos   c) RNA  d)   tärklis   e)  kitiin
2. Hormoon :
a)  amiin  b) fosfolipiid  c)  ensüüm   d) amülaas  e)  insuliin
3. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismis:
a)  energeetiline fn.   b  kaitsefn.  c) ehituslik fn d) ensümaatiline fn. e) bioregulatoorne fn.