VT materjali! Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt Rahvusvahelise õiguse allikad Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile. Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon) Harta- sisuliselt sama mis konvensioon. EL õiguse allikad Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik. Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid, otsused, soovitused) EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene. EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks. EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks. EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad. Õigusaktide hierarhia
täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et
käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus' on juba ammu suundunud JÄÄTMETE KOGUSTE VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE suunas Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist Kui kaugel on sellel teel EESTI 2006 ? Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ? EL Õigussüsteem - üldist EL esmane e. primaarõigus (asutamislepingud, liitumislepingud) EL primaarõiguse alusel antud teisene õigus : - EL määrused (ing. regulation) ON otsekohalduvad - EL Direktiivid (kokku ca 1600) EI OLE otsekohalduvad, vaid rakenduvad Liikmesriikide (LR) õigusaktide kaudu - EL (ing. Decision) Otsused antud direktiivide alusel, rakedamisel nii otsekohalduvaid kui neid, mida on tarvis üle võtta - EL soovitused (ing. Reconmendation) ei ole kohustuslikud --------------------------------------------------
eelotsuse küsimise objektid (EL õigus, mille tõlgendamist ja/või kehtivust võib küsida) küsimuse asjassepuutuvus liikmesriigi kohtumenetluses oleva asja lahendamiseks liikmesriigi kohtunikul on EL õiguse tõlgendamise ja/või kehtivuse osas tekkinud kahtlus (ei pea olema veendumus). 2.4. Mida küsida? 5 EL õiguse tõlgendamise kohta EL esmane õigus (põhilepingud e EL aluslepingud, neid täiendavad ja muutvad lepingud, liitumislepingud, aluslepingute lisad, protokollid jne); EL teisene õigus (määrused, direktiivid, otsused, raamotsused); õiguslikult mittesiduvad soovitused, arvamused; EL Nõukogu loodud organite (nt Euroopa Keskpanga) põhikirjad; EÜ/EL rahvusvahelised lepingud, lepingud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; liikmesriikide omavahelised konventsioonid; teatud mõttes ka Euroopa Kohtu otsused; EL õiguse kehtivuse kohta; EL teisene õigus;
konstruktsioon. Euroopa Ühendus on Euroopa Liidu 1. samba nimetus, ta on juriidile isik ja nimetus kestis alates Maastrichist kuni Lissaboni lepingunini. Eelkõige esindas ta riikidevahelist koostööd. Euroopa Ühenduse mõistet enam ei kasutata. V EL-i erinevad õigusvaldkonnad: 1.1. Esmane ehk primaarne õigus Siia alla kuuluvad lepingud, mille üheks osapooleks on EL. Näiteks: 1)Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid 2)Liikmesriikide liitumislepingud 3)Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta 4)Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 1.2. Teisene ehk sekundaarne õigus Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi
Terve Eesti sihtasutus on võtnud oma esimeseks prioriteediks just HIV ennetuse. Et kaasata ennetustegevusse erasektori ressursse ja luua tõhusamaid lahendusi, on sihtasutuse eestvõttel loodud koalitsioon ,,Ettevõtted HIV vastu". Samuti pakub Terve Eesti kõigile tööandjatele nii era- kui avalikus sektoris HIV-alaseid koolitusi ja ennetusprogrammi, millega praeguseks on jõutud juba 8500 inimese töökohta ja 22 organisatsiooni üle Eesti. Täna allkirjastatakse liitumislepingud ettevõtete koalitsiooni uute liikmetega. Koalitsioon ,,Ettevõtted HIV vastu" asutati 2007. aasta novembris ja selle asutajaliikmeteks on Terve Eesti SA, Hansapank, Eesti Ehitus, Statoil, TNS Emor ja Hill & Knowlton. Koalitsiooni eesmärgiks on kaasata HIV ennetusse Eesti ettevõtete ressursse, eesmärgiga ära hoida HIV ulatuslik levik tööealise elanikkonna seas. Taoline ettevõtmine ennetus tööandjate kaudu on mujal maailmas enda tõhusust tõestanud.
Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust: 1) ELi esmane õigus moodustub asutuslepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse 1) ühenduse asutamislepinguteks (näiteks Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951.aastast); 2) riikide liitumislepingud; 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. Aasta Maastrichti leping EL-I loomiseks) ja 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitilistebsuhetye põhialused.
kohtuasjade kohta ettepanekute esitamises. Nad peavad seda tegema avalikult ja erapooletult. 33. Kohtujuristi ettepanekud on Euroopa Kohtule siduvad a) tõene b) väär 34. ELi esmase õiguse alla kuuluvad (millised aktid): aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); aluslepingute protokollid ja lisad:: aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on e) On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia 37. Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega?
Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele. Näiteks: Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud, kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused. Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud. Elekter. Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne.Vajalikud liitumislepingud. Veeolemasolu. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka tegevuse laiendamisel? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda ja kui palju? Vajalikud liitumislepingud.
üldkohustusliku tähenduse. ·Õiguslik tava ·Õigusteadus (juristide arvamus) ·Kohtu- ja halduspretsedent ·Leping ·Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ·Normatiivakt Euroopa Liidu õigus ·EL kui organisatsioon, millel on iseseisev õigussüsteem. ·Õigus jaguneb: ESMANE JA TEISENE Esmane õigus ·1. Ühenduse asutamislepingud: näit. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast; ·2. Riikide liitumislepingud ·3. Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (näit. Maastrichti leping 1992) ·Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse ülesanne ·määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. ·Rakendub liikmesriikidele otseselt st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Teisene õigus
Liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud on neile allutatud. Madalamal tasandil asub teisene õigus, mis kehtib üksnes siis, kui see järgib hierarhias temast kõrgemal olevaid norme. ELi esmase (ehk primaar-) õiguse moodustavad: Aluslepingud (ELL, ELTL, Euratomi leping); Aluslepingute protokollid ja lisad; Aluslepinguid muutvad lepingud (EL leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); Liikmesriikide liitumislepingud; Kirjutamata õigus (õiguse üldtunnustatud põhimõtted). ELi teisese (ehk sekundaar-) õiguse moodustavad: Määrused; Direktiivid; Otsused. MILLISED ON EL VÄLISTEGEVUSE ALLA KUULUVAD VALDKONNAD- Lissaboni lepinguga loodi Euroopa välisteenistus, mille ülesanne on abistada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tema volituste täitmisel. Välisteenistus toimib
Õigusprotsesside sünd on seotud keskajaga. Religiooninormid oli väga olulised. Kõrvuti jumaliku õigusega, hakkas ühiskond tunnetama ilmaliku õiguse vajalikkust. Miks omal ajal kirik nii käitus? Kirik ei näinud riigis mitte vastalist vaid toetajat. Eeskujuks võeti antiikmaailm. Rooma õiguse retseptsioonid-üle võtmine. 5. Õiguse allikad Euroopa Liidus Euroopa õiguse allikateks on asutamisleping ja nendega seotud lepinguid. Nende hulka kuuluvad ka kõikide riikide liitumislepingud, ka abistavad protokollid. On ka konventsioone, nt on riigid asutamislepingute raames neid sõlminud (mitte internsed, vaid eksternsed aktid). Euroopa Liidu allikad on ka institutsioonide otsused. Euroopa Liidu õiguse allikaks on ka kohtuotsused (mingil määral on see pretsedendiõigus) niivõrd, kuivõrd nad rakendavad E õiguse printsiipe või näevad ette osapooli huvitavate seadusesätete … . Euroopa Liidu õiguskord pole liikmesriikide õiguskordade summa
õiguse allikana. · Euroopa Liidu õigusaktid: 2003 Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti võib kuuluda EU ja kohaldab põhiseadust, arvestades õigusi ja kohustusi. EL-l on oma õigussüsteem, milles eristatakse esmast (primaarset) ja teisest (sekundaarset) õigust. Esmane asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud, õiguslik alus. 1)asutamisleping (Euroopa Söe-ja Teraseühenduse asutamisleping 1951), 2)riikide liitumislepingud 3) asutamislepinguid muutvad kokkulepped (Maastrichti leping EL loomiseks) 4) eelnimetatud lepinguid muutvad kokkulepped. Aktidega määratakse liidu eesmärgid, piirid, institutsioonid ja nende pädevus, moodustumise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. See on siduv, kohustav, ülimuslik riigisisese õiguse suhtes. Teisene - liidu institutsioonide(Euroopa Nõukogu, E Parlament, E Komisjon ja E Kohus) õigusaktid
Euroopa Liidu õigusaktid on eesti õiguse allikaks Eesti Vabariigi liikmelisuse tõttu selles organisatsioonis. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks esmast ja teisest õigust. Nende tähendus liikmesriikidele on mõneti erinev. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, s.t ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu õigus Väär b. Pretsedendiõigus ja tavaõigus Õige c. Inimõigused Väär d. Õigus, mida pole kirja pandud Väär Question 10 Mis on ,,teisene õigus"? Vali üks vastus. a. Ebaolulised õigusaktid Väär b. Asutamislepinguid täiendavad õigusaktid Väär c. EL Institutsioonide poolt vastu võetud määrused, direktiivid, otsuses, soovitused Õige d. Asutamisleping, liitumislepingud, kirjutamata õigus, rahvusvaheline õigus Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 4: Euroopa Liidu lepingud Question 1 Euroopa Liidu põhiseadusleping Vali üks vastus. a. Pole jõustunud Õige b. Jõustus 2006 aastal Väär c. Jõustus 2005 aastal Väär d. Jõustus 2004 aastal Väär Question 2 Millal sõlmiti Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. 1951 Väär b. 1992 Õige c
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav.
30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks esmast ja teisest õigust. Nende tähendus liikmesriikidele on mõneti erinev. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
Euroopa Liidu põhikursus • soov kuuluda Lääne - Euroopasse • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) • majanduslikud ajendid • soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega • vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 9 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) • Kohustuslikud õigusaktid • Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus
Õiguse idee: a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS DISRTRIBUTIVA b/ õiguskindlus c/ eesmärgipärasus 4. Õiguse tänapäevane mõiste a/ objektiivne õigus b/ subjektiivne õigus c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon Normatiivne info Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus 1. Rahvusvaheline õigus 2. EL õigus a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud. Asutuslepingud panevad aluse kõigele, kuidas toimida. b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta Et rahvusvahelisest õigusest aru saada, peab kõigepealt aru saama siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheline õigus kehtib sõltumata riigipiiridest. Rahvusvahelist õigust ei tohi segi ajada rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus.
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav.
Soome (1995) · majanduslikud ajendid · julgeoleku tagamine Euroopa Liidu põhikursus · soov kuuluda Lääne - Euroopasse · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Rootsi) Rootsi (1995) · majanduslikud ajendid · soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega · vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28.EÜ esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid 29.EÜ teisese õiguse allikad (liigitus) 9 · Kohustuslikud õigusaktid · Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav.
a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon. 30. Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristataks esmast ja teisest õigust. Nende tähendus liikmesriikidele on mõneti erinev. Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1)Ühenduse asutamislepinguteks 2)riikide liitumislepingud 3)olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4)eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav nind seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
18. aprillil 1951 loodi Euroopa söe- ja Terasekoondis ning Euroopa hakkas liikuma ühtse majandusruumi suunas. Sisuliselt oli Euroopa õigus kolme rahvusvahelise organisatsiooni – Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise ja Euroopa Aatomienergiakoondise – õigus. Alates 1993. a võin rääkida Euroopa Liidu õigusest kui Euroopa õigusest ja seda tänu Maastrichti lepingu jõustumisele. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud lepingud või kokkulepped; liitumislepingud; abistava iseloomuga protokollid; konventsioonid ja aktid; asutamislepinguid laiendavad, modifitseerivad või muutvad lepingud; kokkulepped. Lisaks veel õigusloomeaktid ja institutsioonide siduvad otsused. Euroopa õigus tunnistab teatud mõttes pretsedendiõigust. Ehk need on õiguse allikad siis, kui määravad kindlaks või rakendavad Euroopa õiguse printsiipe. Veel on õiguse allikad ka "õiguse üldprintsiibid", mis tulenevad liikmesriikide PS-idest ja seadustest
o soov mõjutada Euroopa Liitu Rootsi väärtushinnangutega o vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) EL ÕIGUSSÜSTEEEM 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) · Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid; (ajalooliselt 3 aluslepingut: Euroopa Söe- ja terasühenduse asutamise leping; Euroopa Majandusühenduse asutamise leping; Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping) · Liikmesriikide liitumislepingud; · Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; · Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit või EL ja liikmesriigid 29. EL teisese õiguse allikad (liigitus) · Kohustuslikud õigusaktid; o Määrused; o Direktiivid o Otsused; · Soovituslikud õigusaktid; o Soovitused ja arvamused
Kehtib pm, et tava on täitmiseks kohustuslik, kui tegemist on vana tavaga. Nii pea kui tava kinnitatakse seadusega või kohtupraktikaga, kaotab ta tavaiseloomu ja võimaluse tavana püsima jääda ning areneda. Tava muutub kas õigus-või kohtunormiks. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). EL moodustati 1992. a Maastrichti lepinguga. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud ja nendega seutud lepingus või kokkulepped; asutamislepingus; uute liikmesriikide liitumislepingud; asutamislepingute ja liitumislepingute suhtes abistava iseloomuga protokollid; konvetsioonid ja aktid;... Euroopa Ühendusel on oma iseseisev õiguskord, mida tuleb rakendada kõigis liikmesriikides. Võib eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud. Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.
· vajadus järgneda teistele Skandinaavia riikidele (Taani, Soome) 28. EL esmase õiguse allikad (liigitus) * Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid * Liikmesriikide liitumislepingud * Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta * Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Ühendus või Ühendus ja liikmesriigid. 27
Rootsi 1995- · majanduslikud ajendid · soov mõjutada EL väärtushinnaguid · vajadus järgneda skandinaavia riikidele V LOENG EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE ÕIGUSSÜSTEEM · Euroopa Liidu õiguse allikad esmaseks seadusandluseks o Asutamislepingud ja neid täiendavad ning muutvad aktid Liikmesriikide liitumislepingud Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on Euroopa Liit ja EL ja liikmesriigid · Kirjutamata õigus (pretsedendiõigus ingl.k CASE LAW) · Euroopa Kohtu tõlgendused EL õigusele ja sellega kaasnev käitumisreeglite kindlaksmääramine · Euroopa Liidu õiguse allikad teisesed õigusaktid o Kohustuslikud õigusaktid
hea hinnaga? – Tehnikakauplus Brio asub … Siin kasutatakse väitküsimusi: nt Sa lähed täna? vs Kas sa lähed täna? küll tähendavad sama, aga „kas“ on liiga neutraalne. Küsimus esitab probleemi, millele vastus pakub lahenduse. Nt Patarei tühi? – Seekord ole targem. Vali Philips. Philips Alkaline patareisid jätkub kauemaks. Küsimus määratleb sihtgrupi. Nt Soovite liituda ehtsasse GSM-võrku? – GSM-telefonide müük ja liitumislepingud GSMi asjatundjatelt Tallinnas Gonsiori ja Vilmsi tänava nurgal … Lugeja huvile suunatud küsimus: nt Aga mis on kõige suurem ja ilusam? – Loomulikult uus santehnikakauplus Pep. Rootsi, Some, Saksamaa ja Taanikaupa jagub nii jae- kui ka hulgiostjale. Küsimus-vastus dialoog fiktiivses loos, mis pole suunatud otse tarbijale, vaid imiteerib reklaamivälist situatsiooni, nt perekondlik dialoog. Küsimuses võib olla peidus 2 küsimust:
Euroopa Nõukogu poolt loodutega. Neile kahele viidatakse kui Euroopa õigusele. Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda. Sisuliselt on Euroopa õigus kolme rahvusvahelise supranatsionaalse organisatsiooni õigus Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise, Euroopa Aatomienergiakoondise/ ELi õigus. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud kokkulepped, uute liikmesriikide liitumislepingud, neid abistavad protokollid ja konventsioonid ja aktid, asutamislepinguid laiendavad või muutvad lepingud, liikmesriikide vahelised asutamislepingute raames sõlmitud konventsioonid; ühenduste ja kolmandate riikide vahelised kokkulepped; teised rahvusvahelised kokkulepped, kus Liit on osapooleks. Samuti on allikad õigusloomeaktid ja Liidu institutsioonide otsused, ka Euroopa Kohtu otsused (siduvad osapooltele, liikmesriikide kohtutele).
Kahte liiki menetlused: seadusandlik tavamenetlus (Lissaboni lepe, endise nimega kaasotsustamisprotseduur; akti vastuvõtmiseks peavad sellega nõustuma nii parlament kui nõukogu)- kohaldamisala: traditsiooniliselt ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi, tööturu- ja keskkonnaküsimused, majandus- ja sotsiaalküsimused seadusandlikud erimenetlused- nõusolekumenetlus (1 lugemine, Parlament saab öelda jah/ei- näiteks liitumislepingud); konsultatsioonimenetlus (parlamendi mitte-siduv arvamus- näiteks konkurentsiküsimused, siseturu üldsätted); eelarvemenetlus (1 lugemine, lepitus) 15. Kvalifitseeritud häälteenamus nõukogus- üldised põhimõtted Hetkel tähendab KHE 255 kvalifitseeritud häält (345st), see peab hõlmama rohkem kui ½ liikmesriikidest ning 62% EL rahvastikust. Alates 2014. Aastast viiakse sisse muudatused, mis
kohustusliku jõu järgmiste samasuguste asjade lahendamisel · leping kahe või enama isiku vaheline kokkulepe · normatiivne akt riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud vahel ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid Euroopa Liidu õigussüsteem koosneb esmasest ja teisesest õigusest: Esmane asutamislepingud, liitumislepingud ja neid mõlemaid täiendavad või muutvad lepingud, on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt. Teisene liidu institutsiooinde õigusaktid, määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. määrused kõige kõrgem jõud, kohaldatakse kogu liidu ulatuses, muutmata kujul ja vahetult direktiivid liikmesriikide seadusandluse lähendamine, ei ole vahetult kohaldatavad, kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki
Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ja teisest õigust. 13 Esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need liigitatakse: 1) Ühenduse asutamislepingud 2) Riikide liitumislepingud 3) Olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped 4) Eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad: 1) määrused (tuleb kohaldada muutmata kujul ja vahetult) 2) direktiivid (ei ole vahetult kohaldatavad, nad tuleb tuua adressaadini riigisiseste õigusaktide vahendusel)
normidega. EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust. EL-u esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1) ühenduse asutamislepinguteks (nt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast); 2) riikide liitumislepingud; 23 3) olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. aasta Maastrichti leping Euroopa Liidu loomiseks); 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
1981 - Kreeka liitus Euroopa Ühendusega. 1985 - Liidust astus välja Gröönimaa. 1986 - Liitusid Portugal ja Hispaania. Liidus oli 12 liikmesriiki. Sellest ka Kaksteist tähte EÜ lipul. 1992 Mastrichti lepingud - sõlmiti uus liiduleping. Euroopa Ühendusest sai Euroopa Liit. Lepingutega suurendati ELi juhtivate organite (parlamendi ja ministrite nõukogu) mõjuvõimu. Alates sellest ajast peavad kõigi liikesriikide parlamendid ratifitseerima uue liikme värbamiseks vastavad liitumislepingud. Liitumisel tekkis segadus Taaniga, kus esimesel rahvahääletusel rahvas oli ELi vastu. Teisel korral otsustati siiski liituda. Mastrichti lepingud said lõplikult kõigi riikide parlamentides ratifitseeritud 1993. aastaks. 1995 - ELiga liitusid Soome, Rootis, Austria. Liitumis läbirääkimisi on alsutatud Eesti, Ungari, Tsehhoslovakkia, Küprose, Sloveenia ja Poolaga. Liitumiseks on avaldused esitanid Tügi, Läti, Leedu ja Malta, kuid viimane on avalduse hiljem tagasi võtnud.
MN-le, kes aktsepteerib neid või mitte. Lõpliku otsuse teeb MN. Euroopa Liidu neli põhivabadust: tööjõu vaba liikumine; elamaasumise, tööleasumise ja firmade asutamise vabadus; teenuste osutamise vabadus; kaupade, kapitali ja maksete vaba liikumine. Euroopa Liidu õiguse allikad Üldjoontes võib Euroopa Liidu õiguse jagada kaheks: esmane ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad: asutamislepingud, nende protokollid ja lisad; liitumislepingud; kirjutamata õigus (ühenduse tavaõigus, õiguse põhimõtted); rahvusvaheline õigus. Teisene õigus hõlmab: määrused (kohustavad kõiki liikmesriike); direktiivid (kohustuslik konkreetse liikmesriigi suhtes, kuid vorm ja meetod on vaba); otsused (tervikuna täitmiseks neile, kellele see on adresseeritud; soovitused (ei ole siduvad); arvamused (ei ole siduvad). Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Teise maailmasõja puhkemine diskrediteeris Rahvasteliidu lõplikult
). 38.Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e. primaarset) ja teisest (e. sekundaarset) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil
protsessis siseriikliku õiguse viimine põhimõttelisse vastavusse Euroopa Liidu õiguslike põhimõtete ja normidega.12 11 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 62-64 Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem? Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse: esmane õigus moodustub asutamislepingutes ja neid täiendavatest lepingutest: ühenduse asutamislepinguteks riikide liitumislepingud olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, s.o liidu enda õigusloome tulemus. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. 13 Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL
Õiguse alused EL on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (ehk primaarset) ja teisest (ehk sekundaarset) õigust. EL-u esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Need lepingud liigitatakse: 1) ühenduse asutamislepinguteks (nt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping 1951. aastast); 2) riikide liitumislepingud; 3) olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt 1992. aasta Maastrichti leping Euroopa Liidu loomiseks); 4) eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL-u esmane õigus on liimesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi
liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast (e. primaarset) ja teisest (e. sekundaarset) õigust. ELi esmane õigus moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil
annaabi.ee 
