Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Estrid (0)

1 Hindamata
Punktid
Nimi: 
Tööleht 1.1                                   Estrid  
 
karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel
Estrid tekivad  ......................................................................................................................................... 
esterdamiseks
Seda reaktsiooni nimetatakse  ................................................................................................................ 
 ................................................................................................
CH3COOH + CH3OH= CH3COOCH3+H2O
................................................................ 
õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel
Looduslikult saadakse estreid ................................................................................................................. 
 ................................................................................................................................................................
roosi õielehtedest, apelsinide ja sidrunite viljakoostisest, piparmündi lehtedest, palderjani juurtest.
 
 ................................................................................................................................................................ 
Estrite omadused: ................................................................................................................................... 
meeldiva lõhnaga, kergesti lenduvad vedelikud, läbipaistvad ja vees halvasti lahustuvad.
 ................................................................................................................................................................ 
 ................................................................................................................................................................ 
parfümeerias, toiduessentsidena, lahustina.
Kasutatakse:  .......................................................................................................................................... 
 ................................................................................................................................................................ 
Estrite  nomenklatuur  
Estrite nimetamisel eelneb happejäägi nimetusele alküülrühma nimetus (sarnane soolade 
nimetamisega). Happeaniooni nimetuses on sõna „ hape “ asendatud liitega “aat“ 
Anna nimetus: 
1)  HCOOCH
propüülmetanaat
2CH2CH3  .........................................................................................................................................................................  
2)  CH
etüülpropanaat
3CH2COOCH2CH3 ....................................................................................................................................................................  
Kirjuta klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem: 
1)   metüülbutanaat    CH3CH2CH2COOCH3
2)   butüületanaat  
CH3COOCH2CH2CH2CH3
3)  dimetüülpropaandiaat  CH3OOCCH2COOCH3
Estrite keemilised omadused: 
Hüdrolüüs  e  ................................................................
vee toimel lagunemine
........................................................................... 
Happeline  hüdrolüüs  – tekivad  ................................................................
karboksüülhapped ja alkohol
.............................................. 
Nt: ........................................................................................................................................................... 
Leeliseline  hüdrolüüs – tekivad ................................................................................................
leelismetalli karboksüülhappe sool ja alkohol
.............. 
Nt: ........................................................................................................................................................... 
Estrite tähtsamad esindajad:  
etüülmetanaat - rummi lõhn
 ................................................................................................................................................................ 
 ................................................................
etüülbutanaat - aprikoosi lõhn
................................................................................................ 
 ................................................................
isopentüületanaat - pirni lõhn
................................................................................................ 
polüestrid - lavsaan
 ................................................................................................................................................................ 
 
 
 
Nimi: 
Iseseisvalt: 
1.  Nimeta erineva kujutusviisiga esitatud estreid. 
 
2.  Kujuta estrite valemeid sobiva struktuurvalemiga 
a)  propüülmetanaat (klassikaline) 
 
 
 
b)  butüülpropanaat (klassikaline) 
 
 
 
c)  dietüülbutaandiaat (lihtsustatud) 
 
d)   pentüülheptanaat ( graafiline
 
 
 
3.  Kirjuta lihtsustatud valemitega reaktsioonivõrrandid, nimeta tekkivad ained. 
a)  Propaanhape +  metanool  
 ................................................................................................................................................................ 
b)  2-metüülbutaanhape +  etanool  
 ................................................................................................................................................................ 
c)  Pentüülpropanaadi happeline hüdrolüüs 
 ................................................................................................................................................................ 
d)  Butüületanaat + naatriumhüdroksiid (aluseline hüdrolüüs) 
 ................................................................................................................................................................ 
e)  Etüülpentanaadi saamine esterdamisel 
 ................................................................................................................................................................ 
 
Estrid #1 Estrid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kairi Eindorf Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia konspekt-estrid-rasvad-polümeerid-
6
doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid ­ molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid ­ asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) ­ on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus

Keemia
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

Karboksüülh -aat ENNE VT TAGUMI apete -amiid etüülpropanaat Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. derivaadid: R-COO-R naatriumetanaat RÜHM LÕPP TÄHIS NÄIDE Estrid R-CO- etaanamiid Alkaanid -aan R- parafiin Amiidid NH2 Eetrid -eeter R-O-R CH3CH2-O-CH3 etüülmetüüleeter Orgaanilises keemias eristatakse kahte erinevat liiki keemilisi sidemeid:

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia
Orgaaniline keemia
44
pdf

Orgaaniline keemia

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Kategoriseerimata
Orgaaniline keemia konspekt
44
pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Orgaaniline keemia
11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

alkohole alkeenide hüdreerimisel, mitte vastupidi - Molekulidevaheline, kahest molekulist võetakse 1 vee molekul ja saadakse eeter 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 dietüüleeter (narkoosivahend) Eetrid ei tekita vesiniksidemeid ja ssetõttu lahustuvad nad halvemini ja keevad madalamatel temperatuuridel - antud juhul ~300 · Hapetega annavad alkoholid estreid, väliselt meenutab see protsess happe ja aluse vahelist reaktsiooni. Sarnasus on siiski puhtväline ja estrid pole soolad, ehk küll neid nimetatakse analoogiliselt CH3OH + HNO3 = CH3NO3 + H2O (metüülnitraat) Tegelikult kulgeb protsess CH3OH + HONO2 = CH3 ONO2 + HOH Lämmastikhappe estritest on tuntuim propüültrinitraat (nn nitroglütseriin) kergestiplahvatav õline vedelik, mida kasutatakse südamerohuna (laiendab veresooni). Tahke kandjaga seotud propüültrinitraati kutsutakse dünamiidiks ja ta pole nii ohtlik. Dünamiidi leiutas Alfred Nobel.

Orgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun