Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdroisolatsiooni katsetamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.9
2017 / 2018
Hüdroisolatsiooni katsetamine
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine


  • Töö eesmärk


    Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused
  • Katsetatud ehitusmaterjalid


    Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan)
  • Kasutatud katseseadmed


    Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks
    Nuga /käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist
    Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks
    Külmakast: katsekehade külmutamiseks
    Tõmbetugevuse katsetamise seade.
  • Katsemetoodikad


  • Pinnamassi leidmine


    Määrati katsekehade mõõtmed aritmeetilise keskmise meetodil. Selleks võeti katsekehadel mõõtmed kahest kohast ning leiti keskmine, mis saadi vastavaks mõõduks. Seejärel katsekehad kaaluti ning saadi kehade massid grammides . Pinnamassi leidmiseks kasutada valemit Valem 4.1 :
    Valem 4.1
    kus, m – materjali mass [g];
    a – pikkus [cm];
    b – laius [cm];
  • Tõmbetugevuse leidmine


    Tõmbetugevuse leidmiseks lõigati hüdroisolatsioonmaterjalist piisava pikkusega ribad ning riba otstesse pandi plastpulgad tagasikeeramise meetodil. Katsetatava keha pikkuseks jäi ligikaudu 10 cm. Plastpulgad pandi selle jaoks, et katsekeha ei kleepuks seadme külge ning et masin saaks parema haarde katsekehast. Katsetati ka ülekattega kehi, kus kaks katsekeha riba pandi üksteiste peale umbes 5 cm pikkuse ulatuses. Tõmbetugevus leiti valemiga Valem 4.2.
    Valem 4.2
    kus, Fm – maksimaaljõud [N];
    S0 – ristlõikepindala [mm2];
  • Painutatavus


    Painutatavuse katsetamiseks hoiti katsekehi kolmes erinevas temperatuuritingimuses. Katsekehad olid toatemperatuuril (+20 ˚C), +5 ˚C ning -28 ˚C. Painutatavust määrati ümber toru keeramise meetodil, kus leitakse, kas tekivad praod või keha lõheneb, kui materjali ümber toru keerata. Katsetati ka ilma toruta pööramist, kus keha murti tagasi ning jälgiti pragude ja lõhede tekkimist.
  • Katsetulemused

  • Pinnamassi leidmine


    Prk nr
    Proovikeha kirjeldus
    Katsekeha mõõtmed
    Mass [g]
    Pinnamass [kg/m2]
    Pikkus [cm]
    Laius [cm]
    Paksus [cm]
    1
    Bituthene 4000
    32.0
    29.7
    1.5
    153.8
    1.62
    2
    32.0
    29.0
    1.5
    152.3
    1.64
    3
    30.2
    29.8
    1.5
    152.0
    1.69
    4
    32.5
    29.5
    1.5
    151.2
    1.58
    5
    30.3
    30.2
    1.5
    151.0
    1.65
    6
    30.2
    30.3
    1.5
    147.2
    1.61
    1
    Bituthene 8000
    30.4
    29.9
    0.14
    156.4
    1.72
    2
    3
    30.3
    30.4
    0.16
    160.8
    1.75
    4
    5
    30.2
    30.1
    0.12
    161.6
    1.78
    6
    1
    Bituthene 4000S
    30.5
    29.9
    0.16
    150.8
    1.65
    2
    30.3
    30.5
    0.16
    150.8
    1.63
    3
    30.3
    29.9
    0.16
    155.6
    1.72
    4
    30.4
    30.0
    0.16
    155.6
    1.71
    5
    29.9
    30.1
    0.16
    149.2
    1.66
    6
    30.5
    30.2
    0.16
    149.2
    1.62
    Tabel 5.1
  • Tõmbetugevuse leidmine


    Prk nr
    Proovikeha kirjeldus
    Tõmbejõud [N]
    Katsekeha mõõtmed
    Ristlõike pindala
    Tõmbetugevus [N/cm2]
    Liiteta prk
    Liitega prk
    Laius [cm]
    Paksus [cm]
    Liiteta
    liitega
    1
    Bituthene 4000
    306
    170
    29.7
    0.15
    4.5
    68.7
    39.1
    2
    29.0
    0.15
    4.4
    3
    293
    138
    29.8
    0.15
    4.5
    65.7
    31.2
    4
    29.5
    0.15
    4.4
    5
    238
    130
    30.2
    0.15
    4.5
    52.5
    28.6
    6
    30.3
    0.15
    4.5
    1
    Bituthene 8000
    240
    232
    29.9
    0.14
    4.2
    57.3
    55.4
    2
    3
    249
    236
    30.4
    0.16
    4.9
    51.2
    48.5
    4
    5
    247
    237
    30.1
    0.12
    3.6
    68.4
    65.6
    6
    1
    Bituthene 4000S
    331
    156
    29.9
    0.16
    4.8
    69.2
    32.0
    2
    30.5
    0.16
    4.9
    3
    269
    166
    29.9
    0.16
    4.8
    56.2
    34.6
    4
    30.0
    0.16
    4.8
    5
    335
    176
    30.1
    0.16
    4.8
    69.6
    36.4
    6
    30.2
    0.16
    4.8
    Tabel 5.2
  • Järeldus


    Kõikide katsekehade pinnamassid jäid enamvähem samasse vahemikku (1,62-1,78 kg/m2).
    Katsekehade tõmbetugevused erinesid , olenedes proovikeha tüübist ja liitekoha olemasolust. Liiteta katsekehade tõmbetugevused olid üldiselt suuremad kui liitega kehadel . Liitega kehadest oli kõige parema tõmbetugevusega Bituthene 8000, kus materjali tõmbetugevus saavutas peaaegu samasuure tõmbetugevuse kui liiteta kehadel. Liiteta kehadest oli kõige suurema tõmbetugevusega Bituthene 4000s, mille väärtused olid üldjoontes suuremad kui 4000 omad. Kõige väiksema tõmbetugevusega materjal oli liiteta kehadel Bituthene 8000 ning liitega kehadel Bituthene 4000.
    Toatemperatuuril sai antud materjali vabalt painutada ja sama sai ka +5 ˚C kraadi juures. -28 ˚C juures seisnud materjal oli ka painutatav , aga veidi suurema vaevaga. Mitte ühelgi antud temperatuuril ei tekkinud katsekehadesse lõhesid ega pragusid painutamisel. Sellest saab järeldada, et paigaldamisel olev temperatuur ei mõju hüdroisolatsioonile üldse ning ilm ei mõjuta lõhede ega pragude tekkimist temperatuuri suhtes.
  • Hüdroisolatsiooni katsetamine #1 Hüdroisolatsiooni katsetamine #2 Hüdroisolatsiooni katsetamine #3 Hüdroisolatsiooni katsetamine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peeruv2ristaja Õppematerjali autor
    Laboratoorne töö 9, Hüdroisolatsioon

    Sarnased õppematerjalid

    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun