Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aldehüüdid ja ketoonid ning nende nimetused - õppematerjal (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused
Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga.
Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma.
Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,.
Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma.
Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid.
Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele.
Näited.
1)CH3CH2CHO > propanaal
2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal
Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust.
Nimetused on järgmised.
Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta -
Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta-
Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa-
Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta -
Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta -
Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa -
Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta -
Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta -
Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona -
Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka -
Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel.
4 3 2 1
CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal
Cl
Ketooni tunnuseks on liide -oon.
Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus.
Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite - ketoon .
Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega. Kergema peate enda tunde järgi leidma , aga soovitan kasutada sulgudes olevat ,aga siis peate arvestama sellega ,et peate ära nimetama ketoonrühmad , millise C juures nad asuvad nagu allpool näites 2.
O

1)CH3CCH2CH3 või CH3COCH2CH3 > metüületüülketoon (butanoon)
2)CH3COCH2COCH3 > trimetüülketoon (pentaan -2,4-dioon)
Lõpuks sisi ka ühe muundumise rea.

etaanbromoetaanetanool → etanaal

1)etaan → bromoetaan
CH3CH3 + Br2
→ CH3CH2BR + HBR
2)bromoetaan → etanool
CH3CH2Br + KOH → CH3CH2OH + Kbr
3)etanool → etanaal
CH3CH2OH → CH3CHO +Hš2O
Aldehüüdid ja ketoonid ning nende nimetused - õppematerjal #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 147 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainer Tok Õppematerjali autor
Selles materjalis on ära seletatud aldehüüdi ja ketooni liited. nende mõsited ja ka veel paar näidet nimetuste kohta.

Sarnased õppematerjalid

Karbonüül- ja karboksüülühendid
1
docx

Karbonüül- ja karboksüülühendid

Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON

Keemia
Orgaanilise keemia nomenklatuur
22
pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

a) lihtsustatud struktuurivalem (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi ­ alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

Keemia
Orgaaniliste ühendite nomenklatuur
5
doc

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu ­aan abil (5 ­ pentaan, 6 ­ heksaan jne). · Ühevalentse radikaali ­ alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­ üül (alkaan ­ alküül, etaan ­ etüül, pentaan ­ pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül

Keemia
Keemia aldehüülid
3
docx

Keemia aldehüülid

Aldehüüdid on orgaanilised ained, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana CHO rühma. Keemilised omadused: ( 1) Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool) 2) Võivad oksüdeeruda Ag2O ja CuO toimel HCHO + Ag2O -> HCOOH + 2Ag (metaanhape) 3) Reageerivad alkoholidega andes poolatsetaali lõpuks atsetaali 4) Aldehüüdid reageerivad fenoolida moodustades vaikusd, millest saab toota plastmasse Füüsikalised omadused: lahustub vees, lenduvad vedelikud, narkootilise toimega, mürgised Kasutamine: pisargaas, kosmeetikas, ravimid, vaigu tootmine, keemiliste mürkainete tootmine,... Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid

Keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tuleneb C — C ja C — H sideme (σ-sideme) suurest püsivusest. Keemilised omadused • täielik oksüdeerumine • mittetäielik oksüdeerumine • pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on

Orgaaniline keemia
Aldehüüdid-Ketoonid- Estrid jms
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal ­ HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon ­ CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape ­ CH3COOH. · Dihapped ­ tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm ­ karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga.

Keemia




Kommentaarid (1)

Liisiremmet profiilipilt
Liisiremmet: väga hea konspekt !
14:40 11-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun