Newton (0)

Newton
22.september 2012
Isaac Newton elas 1643 -1726 aastail. Ta oli inglise füüsik, matemaatik , astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollelajal, aga nimetati teda lihtsalt filosoofiks, kuna puudusid selged piirid erinevate teaduste vahel. Eeskätt tuntakse teda, kui gravitatsiooni avastajat.
Legendi kohaselt avastas ta gravitatsioonijõu olemasolu õunapuu otsast langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena.
Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta. Ma olen kindel, et see väide on tõene, sest ükski keha ei liigu, kui seda olekut ei mõjuta välisjõud. Näiteks seisev pall jääb niikaua liikumatuks, kuni sellele ei avalda mõju väline jõud.
Newtoni teine seadus väidab, et eseme liikumine ehk asukoha muutus oleneb esemele mõjuvast jõust ja eseme massist. See on kindlasti nii, sest kui me lööme palli, liigub pall talle rakendatava jõu suunas. Veel kinnitab seda fakti ka see, et bussi on raskem lükata, kui sõiduautot, sest ese mille mass on suurem on ka inertsem- see tähendab, et on vaja rohkem jõudu kiirenduse saavutamiseks.
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse vastassuunalise jõuga. See tähendab seda, et kui üks keha mõjutab teist siis teine mõjutab teda sama palju vastu, näiteks püssi tagasilöögijõud on võrdvastupidine püssirauast väljuvale kuulile mõjuva jõuga.
Ühe katse tulemusena lahutas Newton päikesevalguse vikerkaarevärvide spektriks. Selles katses suunas ta valguskiire läbi prisma (klaasist kolmnurga), mille ta ise oli kavandanud. Kui valgus läheb läbi prisma murdub valgus spektrivärvideks. Sama muutus toimub ka siis, kui valgus langeb läbi vee, tekitades vikerkaare. See katse muutis maailma väga, kuna enne seda ei teatud kuidas tekkisid või kuidas tekitada värve. Pärast seda avastati, et kui näiteks puuleht on roheline, siis järelikult ülejäänud värvispektri värvid ta neelab ja rohelist peegeldab.
Veel ka üks huvitav fakt, et tänapäeval mõõdame me newtoni auks jõudu njuutonites(N). Üks njuuton on ligikaudu võrdne jõuga, mida tunneme , kui hoiame peopesas suurt apelsini.
Kokkuvõtteks võin öelda, et Newton on olnud väga oluline maailma jaoks, sest tema on avastanud just need põhiseadused, mis meid ümbritsevad. Kui me poleks veel neid avastanud, ei suudaks me praegu aru saada miks me seisame jalad vastu maapinda, miks kukuvad asjad maha mitte ei jää õhku ja kuidas tekivad värvid.