Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja teisi putukaid. Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla ohvri kehasse
Skorpion Skorpionilised (Scorpiones) on lülijalgsete hõimkonda ämblikulaadsete klassi kuuluv selts. Skorpione on umbes 2000 liiki. Evolutsioon Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivististes suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste
SALVAMINE Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega. ON NAD INIMESELE OHTLIKUD? Täiesti alusetu on arvata, et skorpion otsib üles magava inimese, et teda salvata. Palaval ööl jahil käies võivad skorpionid sattuda elamusse ja ronida seal ka voodisse. Kui siis magav inimene näiteks külge keerab ja sel moel skorpionile häda teeb, skorpion salvab enesekaitseks. Seda juhtub siiski väga harva. Sagedamini juhtub, et koit tabab skorpioni majas ja ta peab otsima päevaks pimeda varjulise koha. Selleks sobivad hästi jalanõud. Kui siis inimene jala hommikul saapasse
Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened karvakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest väljub mürk, mis võib tappa ka inimese. Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole.
Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi. Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud. Ümbruskonda tajub ta peamiselt lõugkobijate püstsete karvade trihhobotriumide abil. Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja vibutab seda küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Kõik kommentaarid