Referaat: Skorpion (0)

Skorpion
Skorpionid äratavad inimeses hirmu, kuna nende salvamine võib olla surmav. Skorpione esineb peaaegu kõikides maailma soojades piirkondades, ent nad on pelglikud, seetõttu ei pälvi nad sageli inimeste tähelepanu. Euroopas pesitseb neli skorpioni liiki. Skorpioneid on kokku umbes kaheksasada liiki.
Evolutsioon
Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Esialgu olid nad veeloomad , kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad ainult maismaa -loomad.
Eluviis
Skorpionid veedavad päeva varjulises, niiskes kohas, harilikult kivi või ümberpööratud puutüve all. Toitu hankima suunduvad nad hämaras ja öösiti. Sageli ronivad nad siis majadesse, kus ronivad riiete ja mööbli sisse, voodisse ning vaiba alla. Skorpionitel on algelised silmad, peamiseks meeleelundiks on aga sõrad. Neil paiknevad tundlikud, peened kaevakesed, millega skorpionid registreerivad õhu liikumist ja maa vibratsioone. Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta.
Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest.
Toitumine
Skorpionid toituvad elavatest loomadest. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed .
Skorpion läheb jahile öösel. Eriti aktiivne on ta palaval ajal. Ta liigub aeglaselt, saba üles tõstetud, sõrad ettepoole suunatud ja pisut avatud.
Skorpion reageerib elava objekti puudutusele. Kui saak on suuruselt sobiv, siis ta haarab selle ja sööb ära, kui mitte, siis võtab ta sisse ähvarduspoosi: käänab saba pearindmiku kohale ja viibutab seda küljelt küljele. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda.
Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett.
Paljunemine
Skorpionite kurameerimine saab alguse pulmatantsust, Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgi üles-alla.“Tantsu“ juhib isane.
Isane otsib tasasel maal koha, kus vabastab oma spermatofoori-spetsiaalse spermat sisalduva anuma. Seejärel seab ta emase ettevaatlikult niisugusesse asendisse, kus emane saab sperma oma suguavasse vastu võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis äärmiselt agressiivne ning võib “ peigmehe “ nahka pista.
Viljastatud munarakud arenevad emase kehas pikkamööda ning umbes aasta möödudes toob ta ilmale umbes kolmkümmend eluspoega. Iga poeg sünnib kestas , mille ta sõrgade abil purustab, et välja pääseda.
Salvamine
Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks . Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar rärast torget . Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Kuid tuleb arvestada, et iga skorpion on erineva mürgisusega.
Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad. Need nähud mööduvad tavaliselt päeva või paari pärast, kuid vahel võivad ka kauem kesta. See oleneb sellest milline skorpion salvab keda ja kuhu.
Vaenlased
Eksisteerib palju linde, roomajaid ja imetajaid , kes skorpionitele jahti peavad ning neid söövad.
Skorpione küttivate loomade hulgas on vähe selgrootuid . Peaaegu kõik skorpionid on agresiivsed oma ligikaaslase suhtes ning juhusliku kohtumise tulemusena tekkivad tülid lõpevad ühe võistleja surmaga. Skorpionite suurim vaenlane on hoopis inimene, kes nende hammustusi kardab ning neid seetõttu tapab , kaalumatta, kas nad üldse on ohtlikud.
Faktid skorpionite kohta
*Skorpionid mängisid väga tähtsat rolli Muinas-Egiptuse usundis .
*Umbes 800 skorpioniliigist suurima pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini
*Üldlevinud eelarvamus , et skorpionid poevad voodisse teki sisse, et sealt inimest passida ja hammustada, on täiesti väär.
*Noored skorpionid iseseisvuvad pärast esimest kestamist. Ühtekokku peavad nad 7-8 korda kesta vahetama enne kui küpsuse saavutavad.
Sisukord
2. Sissejuhatus
2. Evolutsioon
2. Eluviis
2. Toitumine
3. Paljunemine
3. Salvamine
3. Vaenlased
3. Faktid skorpionite kohta
Kasutatud kirjandus:
*Loomariigis
*Looma elu 3. köide
*Eesti Entsüklopeedia