Kalapüüniste ehitamine (0)

1 Hindamata

Kalapüüniste ehitamine

Kalapüüniste valmistamiseks kasutatavad materjalid ja nende tehnilised näitajad.
Püünistes kasutatavate võrkmaterjalide kvaliteeti iseloomustavad sellised kalapüügi seisukohast tähtsad tehnilised näitajad :
-katketugevus N (njuuton = 0,1 kg)
- painduvus
-venivus ja kokkutõmbumine
-vastupidavus valgusele
Katkepikkus (ühe meetri pikkuse niidi pikenemine kuni katkemiseni katketugevusega võrdse jõu rakendamisel on üks tavalisi näitajaid niitide võrdlemisel.
Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub , kõrge venivus, suur tõmbetugevus .
Polüpropüleen , PP – eritihedus 0,91. Katkepikkus 15-20%. Ujub vees, odav ja sobib paeladeks/nöörideks. Ei sobi kasutamiseks veepinnal, kardab UV kiirgust.
Polüetüleen , PE – eritihedus 0,95. Katkepikkus 25-30%. Ujub vees, hästi käsitletav ja vastupidav. Sobib paatide kinnitusotsteks ja paelteks/nöörideks.
Polüester, PES - eritihedus 1,38. Katkepikkus 2-15%. Upub, suur tõmbetugevus, hea vastupidavus valgusele. Sobib ankruköieks.

Kalapüüniste valmistamise tehnoloogia .
Noodalina põhimõõtmed on pikkus ja kõrgus. Viimased määrab sõlmede jooks . Niit kulgeb linas kudumissuunas. Lina loomulik vedamissuund püügil on põiki niidi kulgemisele (lina kõrguse suunas). Ka sõlmedeta lina saab jagada piki- ja kõrgsuunaliseks. Sedagi lina tuleb vedada pikisuunas. Tavaliselt on pikkus horisontaalsuunaline mõõde.
Võrgulina kudumismasinad koovad lina soodisõlmedega. Sõlmed termofikseeritakse parema pidamise tagamiseks. Sõlmede pidavus (libisematus) suureneb ka teatud keemiliste ainetega töötlemisel.
Lina võib lõigata otse või kaldu (diagonaalis). Otselõikamisel lõigatakse läbi 2 niiti ja seda tehakse kogu lina ulatuses piki ehk püstises suunas (tähistatakse – m) või põiki ehk rõhtses suunas (n). Kaldlõikes lõigatakse läbi üks niit ehk kand (k). EL-is kasutatakse vastavate tähistustena T,N ja B.
Pikisuunalisel otselõikamisel võib niidid lõigata läbi vahetult sõlme lähedalt. Põikisuunalisel otselõikamisel aga tuleb lõigata sõlmest kaugemal, et sõlm ei hakkaks lahti hargnema. Ka kaldlõikel lõigatakse niit läbi sõlmest kaugemal.
Otse- ja kaldlõikamise ühekordset valemit nimetatakse lõiketsükliks. Püüniste ehitamisel tuleb eelistada ühekordseid lõiketsükleid, mille puhul sujub töö kiiremini ja ka vigade vältimine on kergem. Juhul aga, kui püünist tahetakse valmistada vastavalt ettenähtud tingimustele või standardsetest osadest, on tihti vaja kasutada rühmitatud ( kombineeritud ) lõiketsükleid. Teinekord on võimalik
1
keerulist lõiketsüklit lihtsustada. See langetab püünise ehitusmaksumust.
Mitmeastmelised lõiketsüklid võib muuta üheastmelisteks alljärgnevalt:
2 x (1k 2m) = 3k 4m
2x (1k 1m) + (1k 2m) ja 3x (1k 1m) = 9k 11m
Võrrandite paremal pool toodud tsüklite järgi on lina lõigata tunduvalt lihtsam, kuid lõpptulemus ei ole alati õige.
Enne lõikamist laotatakse lina laiali („raamitakse“), määrates vajalikud silmade arvud piki- ja põikisuunas. Kui lõigatava linatüki pikkus on suurem kui kõrgus, teostatakse sirgjooneline lõikamine lina pikisuunas (püstselt, silmade arv m). Vastasel juhul aga lina põikisuunas (rõhtselt, silmade arv n).
Otse- ja kaldlõikamisele kuuluvate silmade arv leitakse järgmiselt:
Otselõigatavate silmade arv = silmade arvu vahe
Diagonaalselt (kaldu) lõigatavate silmade arv = 2 korda väiksema külje silmade arv.
Niidi kerimine käbile (uidikule) toimub nii, et niidirull asetatakse nii, et see võib vabalt pöörelda ümber oma telje, näiteks põrandale jalgade ette. Käbi võetakse vasakusse kätte (paremakäeliste puhul) pöidla ja nimetissõrme vahele nii, et käbi keel oleks ülespoole. Niit kinnitatakse käbi keele külge, näiteks seasõraga. Siis veetakse niit käbi hargist läbi ja uuesti üles ning heidetakse ümber keele. Edasi tuuakse niit hargi kaudu keeleni vastaspoolelt ja samaaegselt pööratakse käbi. Niit viiakse jälle ümber keele ja selliselt korratakse antud operatsiooni seni, kuni käbile on keritud piisavalt niiti. Niiti hoitakse seejuures parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel. Käbi ennast hoitakse vasakus käes. Niidi liikumissuund on edasi-tagasi. Sellega tagatakse, et niit ei lähe sõlme. Kerimisel tuleb niiti hoida parajalt pinges.
Püüniste ehitamisel läheb ühekordsete lina lõikamisskeemidele lisaks vaja ka ühekordseid linatükkide kokkukudumise skeeme, et see toimuks sujuvalt ja õigesti. Kuna püünis on mõeldud püügiks kindlates tingimustes ning eeldatakse, et see töötaks edukalt, tuleb ka kokkukudumisel kasutada erinevaid tsükleid. Seejuures võib vaja minna ka kombineeritud tsükleid.
Rakendamise all mõistetakse võrgulina kinnitamist selistele (nööridele) ja/või paeltele. Rakendamine võib toimuda nii spetsiaalsete masinatega kui ka käsitsi. Rakendamisel tuleb arvestada eri püünismaterjalide erinevat venivust mõjutatavate jõudude toimel. Nöörid (köied, paelad ) võivad venida, samas mõned ka kokku tõmbuda, sõltuvalt nende materjalist ja valmistamise tehnoloogiast. Mingi kindla pikkusega võrgulina rakendamisel selisele on viimane seda pikem, mida suuremad on rakendussilmad.
Rakendussilmade suurus ja kuju peavad olema muudetavad. Kui rakendussilma silmasamm on võrdne rakendusniidi sõlmede vahekaugusega selisel, on tegemist rakendamisega ½ peale. Kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on väiksem rakendussilma silmasammust, on tegemist üle ½
2
rakendusega. Juhul aga, kui rakendusniidi sõlmede vahekaugus on suurem rakendussilma
silmasammust, on tegemist alla ½ rakendusega. Vajalik võrgulina silmade avatus tagatakse seega õige rakendusniidi sõlmede vahekauguse määramisega selisel, seda suurendades või vähendades teatud % võrra.
Silma avatus (pikkust või kõrgust pidi) määratakse silma vastassõlmede keskpunktide vahekauguse mõõtmisega . See tagab, et sõlmede läbimõõt (niidi jämedus) ei mõjuta silma avatuse mõõtmise täpsust.
Võrgusilma kuju piki- ja põikisuunas on üksteisest sõltuvad. Mida suurem on võrgulina silma laius pikisuunas, seda väiksem on see põikisuunas.
Mida enam avatuna rakendatakse võrgulina silmad, seda suurem on rakendatud võrgu pindala. Sellega kaasneb pingete suurenemine igale üksikule silmale , mis tõstab võrgulina rebenemise ohtu. Maksimaalselt avatud on nelinurka rakendatud võrgusilm (+41%). Kitsaks ( lõdvalt ) rakendatud silmadega võrgulina on elastsem (painduvam) kui laiaks (jäigalt) rakendatud silmadega võrgulina.
Võrgulina rakendamisel kasutatakse lina kinnitamiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Sõlmede pidamine (liikumatuks jäämine) ei sõltu ainult sõlmest endast. Suur tähtsus on sõlme sõlmimisel –sõlme vajalikul määral pingule tõmbamisel ja ka rakendusniidi ning selise materjalil. Sõlme võib rikkuda väära kinniveoga. Niiti tuleb vedada kinni selle keermete suunas. Sõlm ei tohi olla laiali. Sõlme mõlemad otsad tuleb vedada tugevasti kinni, vältides seejuures nende ristumist.
Iga silm kinnitatakse selisele seasõraga, millele tehakse ka nn. lukustussõlm.
Rakendust võib teostada ka lihtsalt selise läbiviimisega võrgulina äärmisest silmareast. Taolise rakenduse tugevdamiseks aetakse tihti silmadest läbi nn. abiselis, mis siis teatud vahemaa tagant kinnitatakse põhiselisele.
Läbiajamise järel tõmmatakse abiselis pingule ja kinnitatakse sobival kõrgusel. Tavaliselt moodustatakse abiselise sektsioonid, millel on 30 silma. Näiteks rakenduse +10% ja silmasammu 80mm korral saame, et abiselise sektsiooni pikkus peab olema 2,64 m (88 x 30 = 2640mm). Edasi märgistatakse markeriga abiselisel kõik sektsioonid (pikkusega 2,64 m). Kuna tööd tehakse püsti seistes, on käesoleval juhul eelistatud jamusõlme kasutamine.
3

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kivikotti Õppematerjali autor

kalapüünised

Kalapüüniste ehitamine Kalapüünis kalapüük merendus Kalapüüniste valmistamise tehnoloogia

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi