Kinemaatika (0)

§6
-Kinemaatikaks nim mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi.
-Mehaanikaliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist, teiste kehade suhtes, ruumis aja vältel.
-Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suhtes liikumist uuritakse, jäigalt koordinaat telgede süsteem, mida nim taustsüsteemiks. Kui keha asend valitud taustsüsteemis ei muutu, siis keha on selle taustsüsteemi suhtes paigal.
-Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks.
-Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks.
-Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel.
-Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi.
-Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi.
-Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v’ga samal sirgel!)
-Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v’ga risti!)
-Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv.
§7
-Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)= const )
-Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0)
-Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks.
§8
-Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks . Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks.
-Keha nurkkiirendust iseloomustab kenanurkkiiruse muutumist aja vältel.
§9
-Ühtlaselt muutuvaks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne.
-Ühtlaseks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirus on konstantne.
-Pöörleva keha punkti kiiruse moodul võrdub keha nurkkiiruse ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega.
-Pöörleva punkti puutekiirenduse (a tau) moodul võrdub keha nurkkiirenduse ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega.
-Pöörleva keha punkti normaalkiirenduse (a üpsilon) moodul võrdub keha nurkkiiruse ruudu ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega.
Ajaühik: 1s (t)
Teepikkus : 1m (s)
Kiiruseühik: 1 m/s (v)
Kiirenduseühik: 1 m/s² (a)
Pöörlemisnurgaühik: 1rad
Nurkkiiruseühik: 1rad/s
Nurkkiirenduseühik: 1 rad/s²
a(tau) – puutekiirendus; a(müü) - normaalkiirendus