Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelgunööri jõuga 15 N?
  • Kui suurt keskmist võimsust ta arendab?
Kordamine
MEHAANILINE TÖÖ
Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub selle jõu mõjul.
Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega.
Töö = jõud x teepikkus A=Fs
A(töö) ühik on üks džaul (1 J)
1 J = 1 N x m
ENERGIA
Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd.
Ühik – 1 J
Potensiaalne energia – vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia
Kineetiline energia – liikuva keha energia
Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise.
Ek= mv² /2
KANG
Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d).
Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter )
- mida suurem on jõud
- mida pikem on jõu õlg
Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2
LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS
Lihtmehhanismi abil saab muuta ülekantava jõu suurust, kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus.
Võites jõus, kaotatakse teepikkuses.
Tali – koosneb kahest plokist, ühte plokki nim. liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks.
Plokk – kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast . Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis .
VÕIMSUS
Võimsus – füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega.
VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG
N= A/t
N – üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s
Võimsus on üks vatt, kui töö üks džaul tehakse ühe sekundi jooksul.
1 kW = 1000 W
1 MW = 1 000 000 W
KASUTEGUR
Kasutegur – füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö(kasuliku töö) ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku(kogutöö) jagatisega.
KASUTEGUR = KASULIK TÖÖ/ KOGUTÖÖ
    η  = Akas/A
Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides.
 η= Akas/A x 100%
Ülesanded
  • Kui palju tööd teeb jõuluvana vedades kingikotiga kelku mööda 2 km pikkust teed, tõmmates kelgunööri jõuga 15 N?
  • Rahetera, mille mass oli 0,1g langes maapinnale 1 km kõrguselt. Kui suur oli raskusjõu töö?
  • Inimene, kelle mass on 70 kg, jookseb 10 m kõrgusest trepist üles 0,25 minutiga. Kui suurt keskmist võimsust ta arendab?
  • Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul. Tütar kaalub 35 kg ning toetuspunkt asub temast 1,5 meetri kaugusel. Kui palju kaalub isa, kui tema ja toetuspunkti vahe on kahe kolmandiku võrra väiksem, kui tütre ja toetuspunkti vahe.
    Vajalikud
    valemid

    F=mg
    m=F/g
    g=F/m
    A=Fs
    s=A/F
    F=A/s
    F1d1=F2d2
    N=A/t
    A=Nt
    t=A/N

    A - töö (J-džaul)
    F - jõud (N-njuuton)
    s - teepikkus (m-meeter)
    N - võimsus (W-vatt)
    t - aeg (s-sekund)
    m - mass (kg- kilogramm )
    g - gravitatsioonivälja tugevus = 9,8 (N/kg – njuuton kilogrammi)
    d - jõuõlg (m-meeter)
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
  • Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht #1 Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht #2 Füüsika kordamine ja ülesanded ning valemileht #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Johanna Kruusement Õppematerjali autor
    Failis on 6 teema kokkuvõte (mehaaniline töö, energia, kang, lihtmehhanismid ja energia jäävuse seadus, võimsus, kasutegur), ülesanded nende teemade kohta ning ka valemileht.

    Sarnased õppematerjalid

    Eksamiks kordamine füüsika 8-klass
    8
    pdf

    Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

    Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on Hz, üks

    Füüsika
    Füüsika kordamine-Kokkuvõte teemadest
    4
    doc

    Füüsika kordamine (Kokkuvõte teemadest)

    Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust.

    Füüsika
    Füüsika-Töö ja energia
    1
    doc

    Füüsika. Töö ja energia.

    Füüsika. Töö ja energia. Energia jaotusseadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandubühelt kehalt teisele. Mehaaniline töö: Füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. A= Fs, tööühik on 1 J. Energia: Keha võime teha tööd. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. *Kineetiline energia: Liikuvad kehad omavad. Sõltub keha massist ja keha kiirusest. *Potentsaalne energia: Vastastikmõjus olevad kehad omavad seda. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki, ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsus: Füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja ja selle tegemiseks kulunud aja jagatisega N=A/t Võimsuse ühik on 1 W. 1 W= 1J/1s Kang: Lihtmehhanism. On tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist k

    Füüsika
    Füüsika kordamine 8 klass
    9
    doc

    Füüsika kordamine 8.klass

    KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks

    Füüsika
    Füüsika KT kordamine-Mehaaniline töö-Võimsus-Energia
    2
    doc

    Füüsika KT kordamine: Mehaaniline töö, Võimsus, Energia

    Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus Või

    Füüsika
    Mehaanika
    11
    doc

    Mehaanika

    Mehaanika Mehaanika ­ on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks:

    Füüsika
    Füüsika kordamine 10 klass
    12
    doc

    Füüsika kordamine 10.klass

    1W = 1J 1s Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. AINEHULK ­ Ainehulgaks nimetatakse aine kogust moolides. Ainehulga tähis on , ühik on 1mol. Kuna aineosakesi on nii palju, võetakse kasutusele ainehulga ühik 1mool. 1 mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrdne 12g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks. Ainehulka võime avaldada aine massi ja molarmassi suhtega ning antud aine molekulide arvu ja Avogadro arvu suhtega. =m=N - ainehulk ­ 1mol M NA m ­ aine mass ­ 1kg M ­ molaarmass ­ 1g/mol; 1kg/mol N ­ aineosakeste arv NA ­ Avogadro arv ­ 6,02*1023 mol-1 AINEHULGA ÜHIKUKS on 1mol (mool) 1mol on ainehulk, milles osakeste arv on võrden 12 g süsiniku aatomite arvuga. Seda arvu nimetatakse Avaoadro arvuks

    Füüsika
    Füüsika I konspekt
    66
    docx

    Füüsika I konspekt

    1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun