Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mutt (0)

1 Hindamata
Punktid
Mutt (Talpa)
Koostas: Kadri Polakes LTK09
· Kehamõõtmed Tüvepikkus 11...16 cm.
Saba pikkus 2...4 cm
· Kehamass 60...130 g
· Lühike must sametjas karv.
· Silindriline keha
· laiad, suurte küünistega käpad.
· Üliväikesed silmad (läbimõõt l mm) jäävad
enamuses karvastiku varju, kuid on täiesti
nägemisvõimelised, mis on kaetud
nahakurruga.
· Saba hoiab püsti.
· Nina tavaliselt erkroosa.
Levik
· Levinud on ta peaaegu terves Euraasias.
Eestis kogu mandrialal, puudub vaid
saartel
Labidataolised eeskäpad on hea
määramistunnus.
Elupaik- ja viis
· Elupaiga valimisel on oluline küllaldane
toiduhulk mullas, mõõdukas niiskus ja reljeef
· Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva.
· Käigud on vajalikud toidu püüdmiseks ja
ühendusteedeks kaugemate käikude vahel.
· Tegutseb aastaringselt
· Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid -
vihmausse (muudab need liikumatuks
närviganglioni läbihammustamise teel).
Mutipesa lõige
Toitumine
· Toidust moodustavad valdava osa
vihmaussid (talvel üle 90%, suvel u. 50%).
· lisaks sööb mardika- ja kärbsevastseid,
hulkjalgseid ning limuseid
· Päevane toidukogus 40 -50 g.
· Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna,
sest neisse kukuvad mullaselgrootud.
Sigimine
· Jooksuaeg märtsis-aprillis.
· Poegib üks kord aastas.
· Pesakonnas 3...8 poega.
Areng
· Tiinus kestab 40 päeva.
· Pojad sünnivad maikuus.
· Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta.
· Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass
2,2...2,7 g.
· Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu
· Suguküpsus saabub kümnekuuselt.
· Eluiga 3...5 aastat.
Koht ökosüsteemis
· Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis,
ronk, vares, toonekurg, kassikakk.
· Inimene kütib karusnaha saamiseks.
· Tekitab inimesele kahju, uuristades käike
peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad
taimejuured.
· mpenseerib selle aga mitmesuguste
kahjurputukate hävitamisega ja mulla
kobestamisega.
Ohustatus ja kaitse
· Ohustab häirimine elupaikades ning
taimekaitsevahendite kasutamine, varem
ka küttimine karusnaha saamise
eesmärgil.
· Ei ole looduskaitse all.
Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset.
Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest.
· mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk
· muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg
vihmausse
· kui mutid ajavad üles suuri hunnikuid, siis on käre pakane tulekul
· mutid ei ole pimedad, nad näevad kasutades selleks silmi
(läbimõõt 1mm)
· mutt võib ajada mullakuhila (mutimullahunniku), mille kõrgus on
70-80 cm
· muti pesakamber võib asuda 1,5-2 m sügavusel maa all
· mutt sööb päevas peaaegu oma kehakaalu jagu toitu
· mutt on tark loom, suurimast teadaolevast muti toidukambrist leiti
1200 ussi, kes kokku kaalusid 2 kg ning olid eesosa
ärahammustamisega liikumisvõimetuks tehtud
· mutid on väga agressiivsed ja liigikaaslaste suhtes vaenulikud
loomad
· muti eluiga võib küündida kuni 7 aastani
Mutimulla hunnikud ­ iga aedniku hirm!
· Tõhusaim relv mutisõjas on tõenäoliselt
labidas. Tuleb varahommikul enne
päikesetõusu värske mullahunniku juures
passida ning kui muld liikuma hakkab, siis
see hargiga üles paisata ja mutile
labidaga pähe lajatada. Selline meetod on
küll tulemuslik, kuid samas üsna palju
aega nõudev ja tülikas.
· Üha enam võidab populaarsust aianduskauplustes müügil olev
vibratsiooniseadeldis mutipeletaja
· Et mutid on paikse eluviisiga ega jäta kodu maha kerge südamega,
võib nende lahkumine pärast seadeldise tööle rakendamist võtta
aega kuni kolm nädalat.
· Muttide peletamiseks on saadaval ka vänge lõhnaga Detia kuulid,
mis iga poole meetri järel maasse kaevatult moodustavad läbimatu
tõkke.
· Veel võib mutte kiusata õitsvate toominga-, leedripuu- ja
ebajasmiiniokste, bensiiniga immutatud kaltsude ning muu sellise
urgudesse toppimisega.
· Muttide füüsiliseks hävitamiseks on soovitav appi võtta koer ja
voolikust nende käigud vett täis lasta.
· Kevadel ja sügisel võib asetada mutiurgu petrooleumiga niisutatud
väävlit, süüdata see põlema ning pärast urg kinni tallata
· Lõksuga püüdmisel tuleb see kõrvaliste lõhnade eemaldamiseks
kallata üle keeva veega .
· Mutijahiga ei maksa aga liiga hoogu
minna ning kus võimalik, seal tuleks
kasutada ikka peletavaid vahendeid. On
ju mutil looduses kindel koht. Las ta siis
toimetab seal, kus ta meid ei sega!
TÄNAN
TÄHELEPANU
EEST!
Vasakule Paremale
Mutt #1 Mutt #2 Mutt #3 Mutt #4 Mutt #5 Mutt #6 Mutt #7 Mutt #8 Mutt #9 Mutt #10 Mutt #11 Mutt #12 Mutt #13 Mutt #14 Mutt #15 Mutt #16 Mutt #17 Mutt #18 Mutt #19 Mutt #20 Mutt #21 Mutt #22 Mutt #23 Mutt #24 Mutt #25 Mutt #26 Mutt #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor podri sodri Õppematerjali autor
Põhjalik slaidshow koos piltidega mutist.

Sarnased õppematerjalid

MUTT
11
docx

MUTT

Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................

Loomad
Mutt
1
doc

Mutt

MUTT Mutt on väike tömbi kehaga, lühikese, musta karvaga imetaja. Kuna mutt elab kogu oma elu maa sees käikusid kaevates, on tal labidakujuliselt laienenud ja küünistega varustatud eesjäsemed. Mutil on väga väikesed silmad, puuduvad mutil kõrvalestad, kõrvaavasid ja suud katab nahakurd. Mutil on väga hea haistmine millega varub ta endale toitu (väiksemaid loomi). Mutid on veel ka poolpimedad ja pelgavad valgust, sellepärast ei olegi eriti neid näha. Talveks kogub mutt endale talvevarusid - vihmausse, ta peidab need oma pessa.

Loodusõpetus
Mutt
1
doc

Mutt

Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud ­ niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110­160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 17­19,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,5­37 mm. Isendid kaaluvad 65­130 g (kusjuures isastel keskmiselt 85­95 ja emastel 70­75 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani, ehkki isendid ületavad

Bioloogia
Putuktoiduliste powerpoint
13
pptx

Putuktoiduliste powerpoint

Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus

Bioloogia
Mutt
4
ppt

Mutt

Mutt Talpa europaea Nimi Välimus · Muti tüvepikkus on 110­160 mm. · Isend kaalub 65­130 g. · Mutil on silinderjas keha. · Esijäsemed on labidakujulised. Elupaik · Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks: lehtmetsad, heinamaad, karjamaad. · Mutt ei ela liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. · Mutt ei ela saartel. Toitumine · Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. · Sööb ka kahepaikseid, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid.

Loodusõpetus
Liigikirjeldus Talpa Europea-mutt
3
docx

Liigikirjeldus Talpa Europea (mutt)

kuid kõik need mõõtmed võivad eri soost isenditel ka suuresti kattuda. Sabapikkus 20-40 mm, tagakäpa pikkus 17-19,5 mm. Nisasid 8. Karvavahetus 3 korda aastas: veebruarist märtsi- aprillini, juulist septembrini ning oktoobrist detsembrini, sõltuvalt laiuskraadist. Silmatorkavad tegevusjäljed on mutimullahunnikud (sh ka suuremad ja püsivamad, nn kindlustused). Mutimullahunnikutest lähtuvad pinnalähedased käigud. Vahel võib taimevarte võbisemise järgi näha, kuidas mutt rohukamarat üles tõukab, ning kuulda juurte rebimisel tekkivaid helisid. Mõnikord on mutimullahunniku keskel u 35 mm läbimõõduga auk ­ see on tunneli suu, mille kaudu loom tuleb maapinnale pesamaterjali või toitu otsima. (MacDonald, Barrett, 1993) Kompimismeel on väga hästi arenenud ­ sabal, jalgadel ja ning kärsa otsal on vastavate retseptoritega varustatud püstuvad kompekarvakesed. Ninas paiknevad Eimeri elundid tajuvad

Kategoriseerimata
Salumetsa loomastiku jutt
5
docx

Salumetsa loomastiku jutt

punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, varakevadel hakkavad need lapsed pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal. Väänkael: Eestis on üldlevinud. Arvukus on kuskil 10 kuni 20 tuhat paari. Tavaliselt

Bioloogia
Soo loomad ja taimed
48
pptx

Soo loomad ja taimed

Soo loomad ja taimed Voldemar Saavan 10. klass Mutt (talpa europaea) Muttide nägemine on halb. Mutid halvavad usse enda süljega. Väike-karihiir (Sorex minutus) Väikse-karihiire eluiga on 11-13 kuud. Väikse karihiire süda peksab 1200 lööki minutis. Veelendlane (Myotis daubentonii) Ta kehakaal on 6-10g. Ta on Eestis väheohustatud. Suurkõrv (Plecotus auritus) Eestis on neid vähe. Ta kuulub nahkhiirlaste sugukonda. Halljänes (Lepus europaeus) Halljänesed hüppavad, et rõõmu näidata. Halljänes on taimtoiduline. Valgejänes (Lepus timidus) Põhja-Euroopa kõige põlisem jänes. Rahvapäraselt tuntud kui pikk-kõrv. Orav (Sciurus vulgaris) Oravatel on 4 varvast. Oravatelt varastatekse toitu. Lendorav (Pteromys volans L.) Lendoravad näevad hästi pimedas. Neid on maailmas vähe. Kobras (Castor) Kobrased põgenevad ohu eest vette. Kobrastel on tugevad lõuad. Rändrott (Rattus norvegicus) Rändrottidel on Väga hea lõhnameel. Rändrotid on inimesele

11.klassi bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun