vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja evolutsiooniline psühholoogia (uurib inimese psühholoogia evolutsioonilis- bioloogilisi aluseid). Mingi konkreetne käitumine saab jääda püsima siis, kui sellel on teatav adaptiivne funktsioon (annab isendile teatava eelise loodusliku valiku tingimustes). Käitumisökoloogid ületähtsustavat geenide, pärilikkuse osa käitumise väljakujunemises, justkui oleks kogu käitumine määratud geenide poolt (nn geneetiline determinism). Loomade käitumise bioloogilised alused ei olevat ülekantavad inimesele,
Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised
Liblikad saadavad välja lõhnasignaale, rohutirtsud ja tsikaadid lasevad kuuldavale kõlavaid peibutushelisid. Osal selgrootutel kaasneb paaritumisega omapärane pulmarituaal, mis näiteks ämblikul ja palvetajaritsikal võib lõppeda isase nahkapistmisega. Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv. Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse. Viljastumine jaguneb kaheks: 1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas); 2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp, meduus, käsn). Huvitav Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt. Isased tsikaadid aga on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas, sellega meelitavad nad emaseid ligi. Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega.
Kõik kommentaarid