Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Suhelda on mõnus" Essee (0)

3 HALB
Punktid
Suhelda on mõnus
„Uhke postipoiss sõitis kord maanteel “ nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega.
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.
Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks : 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse , valgusfoori keel, erialakeel ( matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad žestid ja miimika , intonatsioon, pausid , poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi.
Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle maailma saavad üksteisega suhelda. Paljud inimesed kasutavad suhtlemisprogramme. Üks parimaid on kindlasti MSN messenger, mis teeb üksteisega suhtlemise veelgi mõnusamaks. Selle eest ei pea midagi maksma ja sinu sõnum toimetatakse kiiresti kohale. Igal ühel on võimalus valida omale sobiv taustapilt. Isegi oma lemmik lugusi on võimalik saata sõpradele.
Läbi interneti on võimalik helistada tänu suhtlusprogrammi Skype abil. Seda kasutab palju inimesi, kuid peamiselt kirja teel suhtlemiseks.
Sõnumeid on võimalik saata ka mobiiltelefonidega. See ei ole nii mugav kui näiteks MSN messenger, sest mobiiltelefoniga trükkimine on aeganõudev ja seetõttu ebamugavam, kuid kui arvutit käepärast ei ole, siis on see parim viis kellelegi sõnum saata või helistada. Kõige uuem helistamise viis on videokõned. Samal ajal kui sa räägid oma sõbraga vaatad sa telefoni ekraani kohal olevasse väikesesse kaamerasse ning samal ajal näed mobiiltelefoni ekraanilt oma suhtluskaaslast või näiteks tahab ta sulle näidata midagi huvitavat, mis on juhtunud.
Suhelda võib ka tavalist kirja saates. Tavalise kirjaga saab saata näiteks õnnitluse millegi tähtsa puhul koos kaardiga . Kui oled välismaal ja saadad lähedastele kirja koos kaardiga, millel kujutatakse kohalikku maastikku on kindlasti väga huvitav kirja saajale .
Inimesed suhtlevad üksteisega iga päev. See on oluline, sest nii saadakse informatsiooni ümbritsevast keskkonnast. Suhtlemise abil on võimalik lahendada probleeme .
Kiviajal ei suheldud üksteisega mitte rääkimise, vaid piltide ja liigutuste abil. Koopaseintele joonistati igasuguseid pilte loomadest ja muudest tähtsatest asjadest. Maailmas on olemas selliseid rahvusi, kes ei suhtle ümbritseva maailmaga . Nad on harjunud nii elama. Neil on oma arstiteadus ja nad oskavad ravida taimede ja muu sellise abil.
Euroopa on keelte poolest rikas. Euroopa peamised keelerühmad on germaani, romaani, slaavi , balti ja keldi keeled. Paljud eurooplased räägivad lisaks oma emakeelele ka vähemalt ühte võõrkeelt. Eestis öeldakse hommikuti „Tere hommikust“, Rootsis aga „God morgon“ ning Soomes „Hyvää huomenta“. Inimesed suhtlevad mitmes erinevas keeles.
Suhtlemine on oluline uute sõprade leidmisel. Kui sa lähed laagrisse , kus on palju võõraid inimesi, või uude trenni , siis suheldes teiste inimestega leiab kindlasti endale uusi sõpru ja tuttavaid. Suhelda on vajalik. Suhtlemine on mõnus.
Suhelda on mõnus- Essee #1 Suhelda on mõnus- Essee #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kama12 Õppematerjali autor
omaloominguline jutt suhtlemisest ja kuidas see aja möödudes kiiremaks muutub.

Sarnased õppematerjalid

Suhtlemine
1
odt

Suhtlemine

Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teistele inimestele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite ­ raadio, televisioon ja ajakirjanduse ­ kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, mat

Psühholoogia
SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE
17
docx

SOTSIAALNE KÄITUMINE JA SUHTLEMINE

Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat informatsiooni saadakse ka vastaspoole kehakeelest, hääletoonist jmt. SOTSIAALNE KÄITUMINE 3 Inimene on sotsiaalne olend

Sotsioloogia
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

erinevaid sotsiaalseid oskusi. Riikide arengutaseme näitajaks on teeninduses ja infotehnoloogiaga tegevate aladel töötajate % kogu töötajaskonnast. Võrdle antud näitajaid Balti vabariikides ja tee järeldus, miks just Eesti pääses läbirääkimistele Euroopa Liitu astumiseks. Tuleviku- ja seega siis ka praegune ühiskond ootab oma liikmetelt hoopis teistsuguseid võimeid ja eelkõige on see võime ja oskus suhelda. Võime/ oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teise inimesega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest / suhtluspartnerit, võtta temalt vastu informatsiooni, mõjutades vastastikku üksteist. Ja seda kõike lähtudes eelistatult võidan-võidad põhimõttest. Alused suhtlemisoskusele luuakse lapsepõlves. Veel enne kui laps hakkab rääkima arenevad tal mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kasutamise erinevad oskused. Kui

Suhtlemis psühholoogia
REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine tuleb igale inimesele alati kasuks. Selle isiksuseomaduse puhul võiks mõningaid paralleele

Käitumine ja etikett
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

· Ametiroll kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut, eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv. Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv

Teenindus
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Reisijad kõiguvad siia ja sinna, siia ja sinna, (õõtsu ühele ja teisele poole) kogu pika päeva." LINNUPOJAKE · Loe järgmist salmi ja tee nõutavaid liigutusi. "Siin on pesa, soe pesa, kuhu linnupojake pugeda võib varjule. (Põimi käed ümber lapse ja tõmba ta lähemale). Siin on pesa, kindel pesa, kus mu linnupojake laulda võib ja mängida. (Ulata lapsele mänguasi.) Siin on pesa, mõnus pesa, kus mu linnupojake minna võib nüüd tudule." (Kiiguta last õrnalt ja tee, nagu jääksid magama). LEMMIKLUULETUSED · Otsi lapsele humoorikaid ja sõnamängulisi luuletusi. · Loe luuletusi koos lapsega. · Loe ilmekalt, näitle kaasa ja püüa etendada lapsele luuletuste sisu. · See on väga hea võimalus lapse sõnaliste oskuste arendamiseks. JÄRJESTAMINE · Enese eest hoolitsemist (käte pesemine, riietumine, hammaste pesemine

Alushariduse pedagoog
TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun