Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keel (0)

1 Hindamata
Punktid
Keel #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hanno1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

Üldkeel

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
16
doc

Kehakeel

kergesti meie tahtele. Samuti on hääletoon näoilmest vähem kontrollitav (Quilliam 1997: 52). Tunnete väliseid märke alla surudes muutuvad närvisüsteemi sisemised reaktsioonid tugevamaks. Rahulikuks jääda püüdes suurendame tõenäosust sattuda stressiseisundisse (Quilliam 1997: 52). Vastupidiselt verbaalsele eneseväljendusele, mis on suuresti tahtejõule alluv, on mitteverbaalne suhtlemine tahte kontrollile allumatu. Nii toimuvad intonatsioon, miimika ja viibete kasutamine vaistlikult, mis tähendab, et me ei saa kontrollida intonatsiooni ega miimikat (Kidron 137) Leke Kui te püüate kellelegi rääkida seda, mida te ei mõtle, lekib tõde visuaalselt välja. Sagedasemad negatiivsed lekked on: · närviline väljanägemine · agressiivne väljanägemine Närvilisest väljanägemisest annavad enim tunnistust a) ristatud käed või jalad

Terviseõpetus
thumbnail
5
pdf

Nimetu

sioone on kollane ja must. 6 7 rida. On võimalik esitada küsimusi, näiteks võib arvutiprog- sügava ohkega Jahhh!, siis saab vestluskaaslane aru, et õnnelik olemisest on ramm küsida süsteemilt sisendit, et selle alusel jagada korraldu- asi kaugel. si. Ühesõnaga, tehiskeeled toimivad info edastajana samamoodi Seega toimib suhtlemine kahel tasandil: sõnadega ja sõnatult. Sageli ei pane kui inimkeel või loomade keeled ja alluvad üldistele kommuni- inimesed seda tähele ja on üllatunud, kui vestluspartner ootamatult solvub. katsiooni seaduspärasustele. Oma arust ei ütelnud nad midagi solvavat. Samas nad ilmselt unustasid

Eesti keel
thumbnail
11
pptx

Keele olemus

kehavedelikud (temaatiliselt ­ räpaseks peetavad) Samadel sõnadel meditsiiniterminoloogiat kasutades emotsionaalne laeng puudub SEEGA: sõna emotsionaalne värving ei sõltu sõnaga tähistatud asjast Iga sõna võib saada sõimusõnaks, kui sellega väljendada agressiooni + agressiivne kehakeel, miimika, intonatsioon Keele maagiline funktsioon Emotsioonid on seotud keele maagilise funktsiooniga: nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine, vaimudega suhtlemine vihmaloits Inimesel on väga tugev enesesisendusvõime Kujutlused võivad tegelikkuses realiseeruda * paine või häda võib sõltuda mõtlemisest ­ saan hakkama, ei oska... - samaani lausutud loits aitab vabaneda * sugestiivne ja emotsionaalne needus võibki täide minna Keele maagilise funktsiooni alus ­ tugev usk nõia võimetesse sõnade jõul mõjutada teise inimese elu ja saatust

Eesti keel
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

· oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates.

Eesti keel
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse alused

need jagunesid omakorda edasi. Nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. Uurali keelkonda kuuluvad saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, ugri ja samojeedi keeled. Lk. 15-48 1. Keele mõiste. Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida. Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.

Eesti keel
thumbnail
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja kodanike suhtlemine. Neis tekstides tõuseb keele ja võimu suhe eriliselt esile, sest teksti looja ja vastuvõtja pole võrdses positsioonis. Suhteid määravad sotsiaalne kontekst ja positsioonid. Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler,

Foneetika
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus



Lisainfo

entsüklopeedia artikkel teemal Keel

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun