Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liigutusvilumuste ülekandumise erinevad vormid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õppimisel, liigutuse, liigutustegevus, palliviske, odaviske, jalalt, mikk, ülekandumine, positiivseks, otseseks, kulgu, tehnikaga, struktuurid, kaugushüppe, kõrgushüppe, ühelt, korvpallurid, õppinud, võrkpallis, kahelt, otsesel, toel, otsest, lihastöö, kinemaatika, struktuuriltLevinum on siiski demo., mis võimaldab: anda teavet lühikese aja jooksul, sööstab aega, annab hea esialgse ettekujutuse, sobib igale vanusele, hea teatud momentide esiletoomiseks. Tuleb jälgida, et kõik õpilased näeksid olilne on demonstreerija asukoht. Element peab olema selline, mida õpilased on võimelised saavutama. Kindlasti küsida, kas saadi ülesandest aru arendada diskussiooni. Nii demol kui hilisemal õppimisel kasutada tervik kui osameetodit. Demonstratsioon koos seletamisega seletus alates teisest korrast. Õpilaste valmisolek uue info vastuvõtuks ühte harjutust võiks tuunis demonstreerida kuni 6 korda. Peab jätma aega ka õpilastele, treener ei tohiks tegevusest vaimustusse sattuda (ise ees taielda), muidu õpilased kaotavad tähelepanu - igavlevad. Õpilased peavad saama võimaluse harjutust koheselt reprodutseerida ehk korrata. 5
psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset. Suusatamisel on eriti oluline tasakaaluvõimekus libiseval toepinnal, millega inimesed igapäevaelus praktiliselt kokku ei puutu. Liigutuslik valmisolek sõltub õpilase osavusest ja õpitavale sarnaste liigutusoskuste valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2. Algõpetuse etapil luuakse õige liigutusoskuse kujundamise eeldused. Alguses peab
sportlastel, kelle toit on kõnealuste ühendite poolest vaene ja/ või kelle veres on nende sisaldus väike. Liigne C ja E- vitamiini manustamine võib hoopis suurendada oksüdatiivset stressi. Miks see nii on, pole päris selge. Lk 57-66 / KIIRUS- JA JÕUTREENINGU FÜSIOLOOGILINE ERIPÄRA 1. Millised kiirusega seotud aspektid määravad sprinteri 100 m jooksu tulemuse? - Reaktsioonikiirus, kiirendus, maksimaalne liikumiskiirus, kiirusvastupidavus. 2. Millest sõltub liigutuse kiirus? - Liigutuse kiirus sõltub närvisüsteemi ning tugi-ja liikumisaparaadi aktiivsete ning passiivsete komponentide täpse koostöö tulemusest. 3. Millest sõltub reaktsiooniaeg? - Reaktsiooniaeg sõltub tegevusse kaasatud närvirakkude hulgast ning nende ainevahetuslikust ja energeetilisest seisundist. 4. Kuidas on koordinatsioon seotud kiiruse ja jõuga? - Jõud ja kiirus sõltuvad aktiveeritud motoorsete ühikute arvust
Parimaid õpitulemusi saadakse siis, kui pärast esmakordset materjali meeldejätmist harjutatakse seda veel umbes pool sellest ajast, mis kulus esmaseks meeldejätmiseks. Pikem üleõppimine ei õigusta nähtud vaeva. Jaotatud ajas õppimine – õppematerjali harjutatakse pikema aja jooksul. Jaotatud ajas õppimine annab tavaliselt paremaid tulemusi. Seetõttu toimub ka õppeainete traditsiooniline õpetamine enamasti pikema aja jooksul mõne õppetunniga nädalas. 6) Ülekande piiratus õppimisel (E. Thorndike’i uurimused). Thorndike uuris praktika iseloomu. Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis. 7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner). Toetudes
Kalduvad omaks võtma olemasoleva tausta. Nende taju ja arvamusi mõjutavad tugevasti teised inimesed. Konfliktsituatsioonides püüavad nad lähtuda enam oponendi kui iseenda taustast, milles nad olukorda näevad. Nad jäävad inimestega kokku ja seet meeldivad nad inimestele rohkem. Neid peetakse südamlikeks, tähelepanelikeks ja taktitundelisteks. Väljast sõltuvatel on eeliseid sotsiaalset tundlikkust ning suhtlemisoskusi eeldavates olukordades. Samas õppimisel iseloomustab neid passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet ja kalduvus ülesannete lahendamisel vahetult tajutavatest detailidest. Väljast sõltumatud (e analüütilise tunnetusstiiliga) isikud seevastu tajuvad hõlpsamini tervikute komponente ja on arutluselt analüütilisemad (e suudavad analüüsida). Nemad rakendavad tajuväljale oma korrastuse. Nad ei lase endid ümbritsevate inimeste survest mõjutada ja jäävad oma arvamuse juurde
1857. aastal ehitas ameeriklane J. C. Babcock esimese libiseva pingiga paadi, kuid algul ei võetud seda üldse omaks. Alles 1869. aastal võttis Yale ülikooli neljane kasutusele libiseva pingi. Pink oli tuharate järgi tehtud puidust plaat, mis libises paadis 7 vastavates soontes. Neid sooni määriti rasva või õliga, et pink seal paremini libiseks. 1878. võttis inglane J. Taylor kasutusele veereva pingi. See pink ongi otseseks eelkäiaks tänapäeval sõudmises kasutuses olevatele pinkidele. Rataste puhul vähenes hõõrdetegur minimaalseks. Tänu pingi kasutuseletulekuga pikenes tõmme tunduvalt. Sõudmist hakkas segama tulli ehitus, neid oli vaja muuta. 1880. aastal tulid kasutusele esimesed pöörduvad tullid. Selle tulemusena olid paadil pikemad siinid ning suuremad aerulabad. Nii sai sõudepaat lõpuks sellise kuju, nagu tänapäeval seda tuntakse. Sõudepaati arendatakse ikka edasi
Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistust nim. negatiivseks ülekandeks.(kalade tunnused delfiin ja vaal ei ole kalad) Varasemate teadmiste ja oskuste korrektset rakendamist nim. pos. ülekandeks Mudelid ülekannet soodust. vahendina. Ülesanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aidata õpilasel näha vajalikku identsust või sarnasust. 1. Mudel lihtsustab alati tegelikkust. (mudelit ei õpita pähe) 2. Kui õpilasel on juba oma mudel ei vaja ta õpetaja poolt pakutavat. 3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist.
eemalduvad - Gibson võttis kasutusele: kui keegi liigub edasi, siis punkt milleni tema vaatab tundub paigalseisev - Annab mõista kuhu inimene suundub. Optiline voog mõjutab ka vaadeldava asja kuju, kauguse jms hindamist Kuidas optiline voog aitab määrata iseenda liikumise suunda? Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? - Toimumisaeg – planeerimine toimub enne liigutust ja liigutuse alguses. Kontrolli faas toimub liigutuse ajal - Funktsioon – planeerimise ülesanne on seada paika liigutuse eesmärk ehk mida, kuidas ja millal teha? Kontrollimise faasis on olulne hinnata eesmärgi saavutamist ja teha jooksvaid parandusi - Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Kahjustuse korral on kahjustatud ka juhteteed hipokampusesse. Raske eristada kas kahjustus hõlmab hipokampust või juhteteid. - Objektide äratundmine (faktiline või semantiline teadmine) on seotud rinaalkorteksi struktuuridega. Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Temporaalsagarad - Kahjustus paremal – raskused mitteverbaalse materjali õppimisel nt raske nägude äratundmine, ruumiliste asukohtade ja labürindi õppimise testid. - Kahjustus vasakul – raskused verbaalse materjali õppimisl nt sõnade nimekirjade, konsonantide kolmikute ja mitteruumiliste seoste meenutamisel. Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et lapsed eristaksid kuju. Lugema ja kirjutama õppimisel oluline väldete eristamisel. o Terviklikkus ja analüütilisus võimaldavad mõistlikul viisil tervikut ja detaile töödelda. o Mõtestatus suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis teevad objektist just selle objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte
keskkonnast põhjustab membraanipotentsiaali mõningase vähenemise (depolarisatsioon), kuid see ei levi ärrituskohast kaugemale ning normaliseerub koos ärrituse lakkamisega 2. lävi- ja üleläviärritust: membraani seisundi muutus võimaldab Na+ laviinitaolise sissevoolu, millega kaasneb kiire ja ulatuslik depolarisatsioon - puhkepotentsiaali vähenemine. Puhkepotentsiaal mitte üksnes ei vähene, vaid muutub lühiajaliselt isegi positiivseks (20 40 mV). Sellist ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nim aktsioonipotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaale on võimalik vastavate seadmetega registreerida ja graafiliselt kujutada. Aktsioonipotentsiaalis on eristatavad järgmised faasid: * depolarisatsioon * repolarisatsioon * tipp-potentsiaal * negatiivne järelpotentsiaal * positiivne järelpotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küünib kindla ulatuseni: motoorses
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
Kõik käsud tulevad ajukoore püramidaaltrakti..kaudu ja seal...59 min. Kui vops kuklasse, siis võib küll ära kaduda mingi osa nägemisväljast. Tõenäoliselt see taastub mingi aja pärast (kui just neuornid pole hävinud). Võivad jääda mingi mustad laigud, Et liigutus oleks täpne ja piisava jõuga, siis vaja et ajukoor, mis liigutuse sooritab, saaks infot st neuorid on seal hävinud. väikeajult ja ekptsapürdamidaalsüsteemilt. 4. LOENG Peenmotoorika on just täpsed liigutused. Kuidas liigutused välja tulevad ja täpselt? ET skui
Õpetaja peab tegema selle analüüsi lapse eest ära. Selleks peab õpetaja tegema ka iseendale selgeks, mis see on, millele vanale see uus osa toetub. d. Näitlikkuse rakendamine selgitamisel ja lähtumine õpilase isiklikest kogemustest. Näitlikud vahendid peavad olema nii valitud, et need tooks välja konkreetsed kvantitatiivsed seosed, mis on olulised just selle osa õppimisel. Intellekti puudega lastega töötades on näitlikustamine on väga oluline! Aga samas ei tohi ka üle näitlikustada! e. Võrdluste ja praktiliste tegevuste kasutamine. Kogu matemaatiline materjal omandatakse läbi praktiliste tegevuste. Eesmärgiks on see, et lapsed oskaksid oma oskusi praktilises tegevuses kasutada. Kogu õpetus peab algama ja ka lõppema praktikaga. f. Vaja on harjutada peale selgitamist
teabetöötlusoperatsioone. Kõrgema NS seaduspärasuste mõjukaks esmauurijaks oli Ivan Pavlov. Erutus- ja pidurdusprotsesside seaduspärane kulgemine ajus: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurtele poolkerade piirkondadele. Nt närviminek, käte värisemine, jalalt jalale tammumine jne. KNS- i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus. a) ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus maksimaalne optimaalse erutustaseme korral b) optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne või tegevus 2. Erutuse kontsentratsioon ühest funktsioonikeskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Nad hakkavad siis mõtlema, kuidas teisi aidata, kui kunagi midagi sellist uhtub. Kiusamine- bullying (USA kirjanduses victimization) Kiusamine on käitumine, mis on (a) olemuselt agressiivne ja eesmärgiga tekitada kahju või kannatusi (b) ajas korduva iseloomuga ja (c) võimupositsioonilt suhtes ebavõrdne. Agressioon, eesmärgistatud kahju, ajas korduv, võimupositsioonide erinevus. See ei ole provotseeritud käitumine. Kiusamine jaguneb otseseks ja kaudseks kiusamiseks (kaudne on nt ignoreerimine, seda varjatakse). Vägivalla ja kiusamise erinevus? Vägivald ei pea korduma, pole oluline positsioon ja on enamasti füüsiline. Otsene Kaudne Füüsiline Kuulujutud Verbaalne (narrimine) Narrimine Mina teen avalikult sulle Ignoreerimine Tegija varjab
eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga
· Vahendajad organisatsioonid, kes aitavad firmal oma tooteid turule levitada, realiseerida ja lõpptarbijani toimetada. · Tarbijad vastavalt turgudele jagatakse 5 rühma · Tarbeturg kaupu ning teenuseid ostetakse isiklikuks tarbimiseks. Organisatsiooniturg koosneb isikutest või organisatsioonidest, kes osatavad teatud tooteid kas edasimüügiks, otseseks kasutamiseks teiste toodete tootmisel või rakendamiseks firmasisestel operatsioonidel. Tööstus-, kaubandu-, ametkonnaturg kokku. · Tööstusturg ettevõtted ja indiviidid, kes hangivad kaupu ja teenuseid uute toodete valmistamiseks ning viimaste müümiseks või üürimiseks kolmandatele isikutele. · Kaubandusturg isikud ja organisatsioonid, kes omandavad teiste poolt valmistatud
tasakaal. Piageti arendatud (loodud) käsitlus neljast intellektuaalse arengu staadiumist: I Sensomotoorne periood kestab kaks eluaastat. Kaasasündinud motoorsed refleksid ja nende kohanemine (0-1 k), nt imemise refleks. Esimestel eluaastal need vallanduvad ja toimub nende kohanemine - refleksid kohanevad. Järgmised kolm kuud teevad tited esmaseid tsirkulaarrektsioone (1-4k): tahtmatult tehtu kordamine - laps teeb tahtmatult mingi liigutuse ja püüab seda järjest korrata eraldiseisvate reflektside kombineerimine üheks tegevuseks tegevused piirduvad oma kehaga Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8k) tegevused esemetega kordamine. Teiseste tsirkulaareaktsioonide koordineerimine (8-12k): kahe tegevuse järjestamine; põhjuse ja tagajärje taipamine (suudab kahte tegevust järjestada 14
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Goddardilt, kes oli Binet testide tõlkija ja väsimatu populariseerija Ameerikas. 1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
printsiibid, ei lange kokku omvahel aga mõelmad on kasulikud. Chomsky:Vaja eristada keele kirjeldust ja keele kasutuse/protsessi kirjeldamist. Moskva : kõne on ka inimtegevus: kethivad inimtegevuse üldised põhimõtted. PsL osateooriad: Refleksiivne Psl: Kui palju me teadvustame seda, mida me kõneldes, kirjutades, tajudes teeme. Seda tuleb lastele õpetada. Et nt lugema/kirjutada õppimisel peame lastele etadvustama, mida selleks tegema peab., millega peab opereerima. Lapsel arendeb: Keelevaist (tajub ära, mis on õige , mis vale keelekasutuses; kas on sõnakasutus vale, hääldus vale, kas sõnavorm on vale). Et vaist võoib olla kujunemata ja laps eo märkagi, et midagi on valesti. ArenguPsL: Kirjeldab keele omandimist kõne arenguetapil. Kuidas see on seotud üldsie arengugsa, suhtlemisega jne.
Tänapäevased testid näitavad, et kui populatsiooni keskmiseks IQ-ks on 100 punkti, siis delinkventide ja mittedelinkventide võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. (Saar., 2007, lk 89) 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirsci ja Hindelangi avaldatud artikkel. Nad analüüsisid kokkuvõtvalt kõiki varasemaid uuringuid ja leidsid, et nende põhjal
annaabi.ee 
