arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.
kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinna on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsa tüüpi kultuurpuistuid leidub ka endistel põllumaadel, nende hulgas
taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad (soo-)puisniidud liigivaesed ja liigirikkad Taimed puude ja põõsaste grupid niidukamar(iseloomulik) paju(põõsad) üksikud kased Loomad lehmad lambad hobused kitsed Tänan kuulamast !
Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks. Nii paistab nagu oleks kogu väli kreemikasvalge vahuga kaetud. Eriti huvitav on aga lõhn,
Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi. • Võõrliigid võivad tasakaalu paigast nihutada. Invasiivsed (väga kiirelt levivad ja paljunevad) võõrliigid ohustavad ökosüsteemi rohkem.
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega.
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti
(leetjad mullad). Rohkesti on soostunud leetmuldi. Taimkate Palju kuusemetsi kirdenõlvadel ja edelaservadel. Väikeste saludena leidub kaasikuid, haavikuid ja halllepikuid. Männimetsi leidub sanduritel. Männikuist laiema levikuga on pohla ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub harva ka kuuske. Kohati võib leida salulehtmetsa fragmente (katkendeid,osi). Rohkelt suuri tammesid kasvab Kärstnas. Rohumaid on suhteliselt vähe, enamasti on need liigivaesed niidud ja puisniidud. Esineb mitmeid kagu päritoluga taimeliike (käokuld, mägisibul jt.) Sakala kõrgustiku kaguosas Helmes ja Koorkülas. Samuti paaris kohas Viljandimaal kasvav kollane käoking, mis on oma levila loodepiiril. Kollane käoking kasvab soostunud niidul ja lodumetsas, olles neil piiratud aladel väga ohustatud. Looduskaitse Sakala kõrgustikul asub palju maastikukaitsealasid (üle 10) Looduskaitsealasid on vähem. (Nt. Koorküla,
............................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 1. KLASS:ARUMETS LAANEMETSAD 1.1 Taimekooslused Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus
• Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles 'inimesed‘.
Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast. · Liigirikkad ÖS- troopiline vihmamets, eestis salu-segamets · Liigivaesed ÖS- kõrb, eestis raba Üks ÖS kestab umbes 100 aastat sobivates tingimustes Ökoloogiline tasakaal- suudab ise ennast reguleerida Mõjutajad: 1. Ös on oma kindel areng * teke, areng kadumine * sisseränne ja väljaräne } migratsioon 2. Inimtegevus *uute liikide sissetoomine * saastamine * metsaraie *asulate rajamine 3. Välised tegurid *looduskatastroofid * metsatulekahjud * üleujutused * meteoriidid Kõige suurem Ös on BIOSFÄÄR- kiht ümber maa, mis sisaldab elu 1
geneetiline mitmekesisus, seda ohustatum populatsioon Too näide! Liigirikkus – erinevate liikide arv Maal Maailmas kirjeldatud 1,5 milj. eukarüootide liiki, tegelikult võib olla 10 milj. Eestis kirjeldatud 26600 liiki, tegelikult võib olla 40000 Tagab elu säilimise äärmuslikes tingimustes Koosluste mitmekesisus – teatud ala esinev erinevate koosluste arv. Kujuneb keskkonnatingimuste varieerumisest, võimaldab liigirikkust. Millised kooslused on eriti liigirikkad, liigivaesed maailmas? Eesti? Elurikkuse tähtsus: Aineringe toimumine Fotosüntees Mulla teke Kliima kujundamine. CO₂ sidumine, sademete hulga säilitamine, õhuniiskuse reguleerimine, temperatuuri reguleerimine Rannikualade puhver Erosiooni vähendamine Inimesele: põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, tööstustoorainena, tervise säilitamiseks, keskkonna puhastamiseks Liikide väljasuremine
* esimese troofilise taseme mood. PRODUTSENDID e. orgaaniliste ainete TOOTJAD. * Produtsendid - herbivoor- omnivoor (sööb taimi kui ka loomi) kiskja destruendid (lagundaja) * Aineringe moodustavad PRODUTSENDID, KONSUMENDID ja DESTRUENDID * Igas järgmises tasemes talletub 10 % eelmise troofilise taseme energiast. (Fütoplankton 15000kg ahven 1500 kg haug 150 kg * LIIGIRIKKAD ÖKOSÜSTEEMID (troopiline vihmamets / Eesti salu- ja segametsad) * LIIGIVAESED (kõrb / raba) ÖKOLOOGILINE TASAKAAL : * LOODUSLIK TASAKAAL = kui ökosüsteem suudab ise reguleerida ennast * MÕJUTAJAD : * Ökosüsteemil on enda areng : . nt puisniidud (nende võsastumine) / sisserännanud liigid võivad häirida. * Inimtegevus : uute liikide sissetoomine / saastumine / metsaraie / asulate rajamine * Ökosüsteemi välised tegurid : looduskatastroofid / meteoriidid * BIOSFÄÄR = kõige suurem ökosüsteem e . kõik elav maal
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn.
Bio Populatsioon. Kooslus. Ökosüsteem. Populatsioon ühel alal, koos elavad, vabalt ristuvad, ühe liigi isendid. 1. Arvukus 2. Tihedus Joon lk 22. Kooslus on ühel alal, koos elavad. Kõikide liikide populatsioonid. Taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismide kooslus. Ökosüsteem - Moodustab kooslus, mis sea on, eluta keskkond. A-Biootilised tegrid (temperatuur, muld, valgustegurid) 1. Domineerivad abioootil tegurid 2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid
Taimkate Haanja kõrgustikul Haanja kõrgustiku taimkate on reljeefi ja pinnaehituse tõttu väga vahelduv ning mitmekesine. Metsaga on kaetud ligikaudu pool kõrgustiku pindalast. Okaspuude osakaal metsades on tunduvalt suurem kui mujal Eestis. Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud
riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm) Hovard Libby. Parasvöötme segametsad · Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud
roomajad Rasvade kogumine Talveuinak/talveuni Rändamine karvkate 4. Ökosüsteemi struktuuri (skeem Ik 18) 1) Liigiline koosseis liikide nimistu 2) Liigirikkus liikide arv liigirikkad(vihmamets, puisniit, salumets), liigivaesed(külmakõrb/kõrb, raba) 3) Dominandid esinevad vaestes ökosüsteemides(Nõmmemännik - mänd) 4) Produktsioon seotud biomassi juurdekasvuga 5. Ökosüsteemis toimuvat iseregulatsiooni Troofiline tase toiduahela lüli kontrollib eelneva taseme arvukust 6. Ökoloogilise tasakaalu teket ökosüsteemis, seda mõjutavaid tegureid Abiootilised ja biootilised. Nende mõjul hakkab ühe või mitme populatsioon kiiresti tõusma või langema 7
Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine
kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad. 5. Kultuuristamisest mõjutatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud
Kaugele maismaasse ulatuv pikk ja kitsas Matsalu laht on kaitstud tugevate tuulte ning tugeva lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja. Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid. Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed.
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi,
lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. 2.Soostunud rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad 3.Üleujutatavad rohumaad: jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.)
eelkõige Ida- ja Kagu Eestis. Perioodi lõpupoole muutus kliima kuivemaks ning rabade areng aeglustus. Subboreaalne kliimaperiood 3000 500 aastat e.Kr. oli suhteliselt soe, kuid perioodi keskel kliima jahenes. Esimesel poolel algas intensiivne kuusikute laienemine ning kuusest ja laialehistest puudest segametsade esinemine. Kuuse levik saavutas Eestis maksimumi, tõrjus teised puud välja, eriti tamme ja sanglepa, lõpuks hõivas isegi kuivemad kasvukohad ja kujunesid välja liigivaesed taigamatsade taolised kuusikud, sellele aitas kaasa ka ale 10 põletamine. Leitud on aga ka pööki. Laiemalt hakkasid levima ka rabamännikud, kasvama hakkasid ka mitmed stepipäritolu taimed, sest kliima oli kuiv. Subatlantiline periood 500 aastat e.Kr. - praegu, kliima niiskem ja jahedam kui eelmisel perioodil. Turba juurdekasv kiirenes, rabamännikute pindala on oluliselt suurenenud,
rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. 6 2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste
oja. Lahemaa suurim allikate piirkond on Koljaku-Oandu allikasoo. Soo paikneb rahvuspargi idaosas paekalda jalamil. Hulgaliselt laidub allikaid jõeorgude nõlvadel, eriti Võsujõe paremal kaldal Oruveski ja Laiviku vahelisel alal. Allikatest toituvad ka Ojaäärse, Parkali ja Revoja paisjärv. Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamus neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste
LAANEMETS Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks: liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad
Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja kuivalembese taimkattega loodusid.18 Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Leidub ka suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks
üldise elurikkuse säilimiseks on vajalikud nii niidetud kui karjatatud alad, kuid nende vahekord peab olema tasakaalus (suurim probleem: puisniidud muutuvad puiskarjamaadeks) 4) palurohumaade tüübirühm tekkinud palumetsadest - sekundaarsed toitainetevaesed happelise reaktsioonigaliivmullad jagatakse kuivadeks ja niisketeks kasutatud karjamaadena hõre puu- ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas liigivaesed, peamiselt kõrrelised 6 taimekooslust Natura 2000 süsteemis 4030 – Euroopa kuivad nõmmed 6270 – Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad 5) nõmmerohumaade tüübirühm tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel - sekundaarne luidete kinnikasvamisel - primaarne liivmullad, happelised, toitainetevaesed jagatakse kuivadeks ja niisketeks
järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud. Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga. Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine. Küngaste nõlvadel levivad kuivad pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud. Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veereziimist niisked pärisaruniidud, soostunud või sooniidud. Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel.
2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja
Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb maaharimises ja karjakasvatuses. Kuni inimese saabumiseni Eesti alale koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka. ,,Ka meie tänased okasmetsad on üsna liigivaesed. Kui kõnnite kuusikus ja korjate kukeseeni, siis on see küll kena ökosüsteem, kuid väga palju liike seal ei ela," sõnab instituudi botaanikaosakonna juhataja Martin Zobel. ,,Suure liigirikkuse tõid siia inimtekkelised rohumaad." Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi.
Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist. Erinevaid samblaid on 165, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Rabad on liigivaesed, rohkem liike on soosaartel, allikate ümbruses ning vähestel niitudel. Viljaka mullaga kühmudel ja künnistel asuvad soosaared erinevad rabadest üllatavalt. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Iseloomulik on lubjalembeste taimede esinemine allikajõgede kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas.
Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud. Suur osa varasematest metsaaladest on põllustatud või muutunud niitudeks. Palju on ajutisi sööte ja võsastunud maid. Metsad hõlmavad praegu 28% kõrgustiku pindalast, s. o. vähem kui vabariigis keskmiselt (32%). Valdavad on liigivaesed kuusikud ja kuuse-männimetsad (kõrgustiku keskosas üle 60%, ääreosades 15--30% metsade kogupindalast). Selliste metsade suure suhtelise tähtsuse poolest paistab kõrgustik silma kogu Eesti ulatuses. Neile metsadele järgnevad levikult nõmmemännikud (keskosas 10--20%, ääreosades, eriti kagus 30--40% sealsete metsade pindalast). Liigirikkaid (salu-) kuusi- kuid on kõrgustiku keskosas 5--10%, kagu- ja lõunapoolsetel äärealadel 3--5% kõrgustiku nende osade metsade pindalast.
6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute
Taimestik Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage. Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga halvad), mis mujal Eestis on haruldane. Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa ,,saared" on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad). Muraka soostikus leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp. Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka- Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja harilik ungrukold
liigirikkus. 3. Produktiivsusestabiilsuse hüpotees – eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). 4. Konkurentsiröövluse hüpotees – röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Sel juhul peatub konkurentsist tingitud liikide välja langemine kooslusest. 5. Produktiivsusehäirituse hüpotees – konkurents põhjustab liikide väljalangemise, mille kiirus positiivselt seotud populatsiooni kasvukiirusega, mis omakorda on seotud produktiivsusega
maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad. Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein. Nõmmerohumaad: Tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel –sekundaarne. Luidete kinnikasvamisel –primaarne. Liivmullad, happelised, toitainetevaesed. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Levinud üle Eesti. Kasutatud karjamaadena. Hooldatakse praegu ainult 75 ha
putukatega. Mulla faunal on suur tähtsus taimede toodetud orgaanilise hävitamisel, kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega
põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. Soostunud rohumaad - liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid. Soorohumaad - turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. Üleujutatavad rohumaad - jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest.
jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul
Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt.
mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kkt) või mustikas (mustika kkt), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt.
Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohlakasvukohatüüp) või mustikas(mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu- härghein, võnkvars, karvanepiiphein, leseleht, kattekoldjt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinneon tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus-ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad(sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsadeliigid: jänesekapsas, 8 mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljusjt
Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. 62. Nõmmemetsade üldiseloomustus. Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. 63. Laanemetsade üldiseloomustus. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad
Produktiivsuse-stabiilsuse hüpotees eeldatakse, et mitmekesisus on suurim stabiilses ja produktiivses keskkonnas, kuna saadaval on rohkesti energeetilisi ressursse. Saadaolev energia jaotub indiviidide vahel võrdselt ja liigid on positiivselt korreleeritud primaarpoduktsiooniga. Probleem on selles, et see ei kehti alati, kuna mõned maailma produktiivsemad ökosüsteemid on liigivaesed (jõedeltad). Konkurentsi-röövluse hüpotees röövlus suurendab liigirikkust juhul kui saakloom on konkurentsis dominant. Sel juhul peatub konkurentsist tingitud liikide välja langemine kooslusest. Produktiivsuse-häirituse hüpotees konkurents põhjustab liikide väljalangemise, mille kiirus positiivselt seotud populatsiooni kasvukiirusega, mis omakorda on seotud produktiivsusega. Vähene
Metsastumisel angervaksa (III kl), osja (IVV) või tarna kkt. lehtpuu segamets Histosol (ST) T3 toita. rikas 4. Küllastumata turvastunud mullad GI1: Soomullad tekivad: Turba pH alla 5,6, puuduvad leetumise tunnused 1. mineraalmuldade soostumisel: T(AT)GCG; TG1G2G3 · KKgGkGk1MSR Liigivaesed soostunud rohumaad · Lk Lkg LkG LG1 R Metsad osja või tarna kkt. leht- ja okas-lehtpuu segametsad (IVV) 2. veekogude kinnikasvamisel: pinnalt või kaldalt Turvastunud moder, T2, keskm. toita. sisaldus 5. Leede-turvastunud mullad LG1: Soomuldade jaotus:
Kuivenduse mõju: · Turvas laguneb, muutub mullaorgaanika aineringe, selle tagajärjel teiseneb metsa kasvukohatüüp, puistu produktiivsus, puistu liigiline koosseis. 2 · Muutused puistu liigilises koosseisus ja struktuuris muudavad kaasnevat elustikku. · Paljud endisele kooslusele omased liigid surevad välja, uutele tingimustele sobivad liigid aga ei levi nii ruttu kooslusse. Valitsevad generalistid. Noored kõdusood on suhteliselt liigivaesed vaatamata rohkele kõdupuidule. Stabiliseerunud kõdusood lähenevad aegamisi uue kasvukohatüübi elustikurohkusele. Raie mõju: · Viiakse ära paljude liikide eluks vajalik põhisubstraat ehk puit. · Tekitatakse juurde väga palju päikesele ja tuultele avatud suuri välju (looduslikud häiringud tekitaksid neid ajuti ja kohati), kus teatud liigid elada ei saa. · Metsade hooldamise, järelvalve ja vaheltkasutusraietega vähendatakse looduslike häiringute mõju ning
võivad olla väga eriilmelised, näiteks nagu rannaniit, savann või korallriff. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Kogu Maad võib vaadelda kui üht suurt ökosüsteemi, mis on jagatud väga paljudeks väiksemateks süsteemideks. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omaette väike ökosüsteem. Lisa Polaaraladel on elutingimused suurtel aladel väga sarnased ja seetõttu on seal vähe erisuguseid elupaiku. Sellised territooriumid on liigivaesed. Polaaraladel elavad vaid vähesed sealsete karmide oludega kohastunud taime- ja loomaliigid. * Nimeta Eestile iseloomulikke ökosüsteeme. Liigisisene ehk geneetiline mitmekesisus tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust: iga isend on oma pärilikelt tunnustelt liigikaaslastest mingil määral erinev. Neil võib olla veidi erinev värvus, kuju, iseloom jms. Näiteks on tutka isaslindude lopsakad kraed sigimisperioodil valged, mustad või kirjud.
annaabi.ee 
