Meeri Kuustemäe
Klassiõpetaja
Ülevaade
inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja
looduse suhtest
Maailmanägemise viise, mis
määravad inimeste suhtumise loodusesse , elusolenditesse ja
teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul.
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas. Ta ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, tema arvares on probleemide põhjused religioossed, järelikult peaksid abinõud olukorra muutmiseks olema samuti religioosset laadi.
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta.
See saab alguse vastastikuses sõltuvuses olevate indiviidide või gruppide kalduvusest arendada koostööviise. Inimesele on kasulik käituda sotsiaalselt ning tähtis on koostöö, sest selleta ei eksisteeriks gruppi ega ühiskonda. Ökoloogid nimetavad seda sümbioosiks. 2. Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib inimene-inimene ja inimene-ühiskond suhteid. Inimene-inimene suhted kehtivad juba vanast ajast (Moosese 10 käsku), kus suhteid püüti käskude abil reguleerida. Inimene-ühiskond suhetes on tähtsad valitsemisvormid, suhted perekonnas, suhted valitsuse ja riigiga, koostöövormid ühiskonnas jne. Eetika kuldreegel : ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse! See püüab indiviidi ühiskonda lõimida; demokraatia üritab ühiskondlikku korda indiviidiga lõimida. 3. Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse
loomakooslustele. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine ökosüsteemiuuringutes. Radioaktiivsed isotoobid liiguvad ühelt troofiliselt tasemelt teisele suhteliselt muutumatul kujul, seega sai uurida võimaldas teaduslikult näidata seoseid erinevate liikide vahel (varem rohkem subjektiivselt kirjeldatud). Süsteemiökoloogia (systems ecology, Eugene Odum, 1964) põhimõtted: 1) Ökosüsteem on looduse esmane ja olulisim ühik; 2) Bioloogiline mitmekesisus suurendab ökosüsteemi stabiilsust; 3) Homeostaas toimib ja on oluline kõigil bioloogilise organisatsiooni tasanditel; 4) Ökoloogias on tervik suurem kui tema osade summa ja seega ei suuda reduktsionistlikud teadusmeetodid elussüsteeme adekvaatselt selgitada. Oluline mõju ökoloogilise vaate kui keskkonnakaitse tekkele 1960ndatel. Ökoloogia põhisuunad
.. Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast.
lahendusi. o Kutse-eetika piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika) Eetika teooriad: · Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine)
1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.)
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi).
Kõik kommentaarid