Inimese ja looduse vahelised suhted (Artikkel) (1)

Meeri Kuustemäe
Klassiõpetaja
Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja
looduse suhtest
Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse , elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul.

• Tehnikakeskne seisukoht
  

Valitseva võimu eetika .
Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks.
Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks loodusvarasid ja teadmisi tema keemilisest ja füüsikalistest omadustest ning ehitusest, et arendada vastavat tehnoloogiat tootmisprotsessiga kaasneva saastumise vähendamiseks.
Aluseks on (Moosese raamat) Vana Testamendi maailmaloomislugu ja vana kreeka filosoofide suhtumine, kus tõuseb esile inimese valitsemine ja võim looduse üle.
Maailma loomisloo seisukohad:

• Maailma loomisloos antakse inimesele ülesandeks olla viljakas ja täita maa ja alistada see, valitsedes kalu meres, linde taevas ja kõike elavat maa peal.
  
• Ainult inimene loodi jumala näo järgi ja eristati nii kogu muust loodusest.
  

Vana kreeka filosoofide seisukoht :

• Eraldasid inimese loodusest mõistuse alusel.
  
• Aristootelese filosoofias on kõigil elavail olendeil oma eesmärk, mida nad ellu viivad, aga inimene on ülim eesmärk, millele muud alistatakse.
  

Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse.
Võimutraditsiooni aluseks on arusaam, et kõik olemasolev on loodud inimese jaoks ja inimese suhe ei sisalda midagi eetilist.
Lynn White (ajalooprofessor) väidab, et teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida peab inimkeskseimaks kõikide usundite hulgas. Ökoloogilise kriisi juured on sügavamal kui 17.sajandi teadusrevolutsioonis või 19. sajandi tööstusrevolutsioonis. White ei usu, et teaduse ja tehnika areng oleks piisav vahend ökoloogiliste probleemide lahendamiseks, kuna teadus ja tehnika on mõjutatud „õigest kristlikust õpetusest“ , et suhtumine loodusesse on üleolev.
Inimesed ei tunnista oma loodusuhte religioosset algupära.
White leiab, et olukorra muutmiseks vajalikud abinõud peaksid olema religioosset laadi . Selleks peaksime päris algusest pihta hakkama ning ome eesmärgid ja oma loodussuhted uuesti läbi mõtlema ja tunnetama.

• Inimesekeskne
  

Peremehest kohavalitseja ja põlluharija eetika .
Inimese mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult inimeste omavahelised suhted.
Loodus on vaid vahend inimese vajaduste võimalikult paremaks rahuldamiseks.
Kõige aluseks on inimese suhtumine teise inimesse ja religioosse taustaga kaitsetraditsioon.
Peremehe eetika

• John Passmore ( Austraalia filosoof) väitis, et : inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest.
  

• Puhkeaasta ja -päeva piibellik tähendus sisaldab hoolitsust looduse viljakuse ja kogu looduse eest.
  

• Inimest nähti looduse hoidjana- peremehena, kes püüdleb selle poole, et parandada toorest, tahumatut ja ebatäiuslikku loodust Jumala ülistamiseks.
  

Professor Robin Attfield ( Walesi Cardiffi ülikoolist) tõlgendas teatud piibli osi nii: nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette .

Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika

• Rõhutab maakera ja loodusvarude piiratust ja inimese sõltuvust nendest .
  

• Põhineb inimese vastutusele ja hoolitsusele looduse eest.
  

Aluseks on Vana testamendi nn jahveistide allikatel põhinev loomislugu, kus inimene on looduse kaitsja ja harija.
Tugev inimkesksus

• Loodusel on ainult esemeline väärtus.
  
• Esindavad valitsemise ja võimu traditsioon ning tehnikakeskne mõtlemine.
  
• Inimene ei tarvitse võtta arvesse mingeid muid kui oma inimlikke vajadustega seotud soove ja väärtusi.
  

Nõrk inimkesksus

• Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma.
  
• Esindab vähemusse jäänud harimise ja kaitsmise eetika.
  

Ratsionaalne inimkesksus
Kui inimene ei kasuta loodusvarasid arukalt ning selle tulemusel saastub looduskeskkond , siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet. See ongi ratsionaalne inimkesksus.

• Kitsas tähenduses
  Hoolitsus ja huvi ainult teiste inimeste vastu.
  
• Laiemas tähenduses
  Heaolu jaoks on olulised paljud asjad. Nt: loomade heaolu, puhas õhk, vesi ja nii edasi.
  

• Looduskeskne
  

Tähendab looduse ja kõikide olendite heaolu arvestamist.
Puudub otsene alus Piiblil põhineval lähtekohal, kuid on võimalik seostada Jumala tehtud liitu noa ja kõikide elavate olendite vahel.

• Loomakeskne
  Inimese ja looma sarnasused. Tähtsamad võime tunda valu ja kannatusi.
  Kogemusteta pole tähendusi.
  
• Elukeskne
  Albert Schweitzeri eetiline printsiip „aukartus elu ees“. Elu on kõige kõrgem väärtus olenemata, kas see on looma või inimese elu.
  
• Ökosüsteemikeskne
  Arvestatakse terve ökosüsteemiga nii eluta kui ka elus looduse osaga. Absoluutseks väärtuseks on looduse ilu, ehedus ja mitmekesisus .
  

Koostöö eetika kristlikus traditsioonis
Pööratakse rohkem tähelepanu kokkukuuluvusele loodusega. Seda peetakse iseloomulokuks idamaistele usunditele ja loodusrahvastele.
Eetiline suhe ei põhine võimul vaid võrdsusel.
Arne Naess esitatud jaotus:

• Pinnaline ökoloogia
  

Hoolimatus inimeste ja kõige muu elava suhtes

• Süvaökoloogia
  

Mõtiskletakse elu eesmärgi nimel ja liigutakse kogu maailma arvestamise suunas.
„Mina“ on ühenduses vaimses ja bioloogilises maailmas. Samastutakse kogu muu maailmaga .
Teiste arvesse võtmiseks ei ole tüütu kohustus, vaid armastus, sümpaatia ja kiindumus .( Naess)
Looduse kahjustamine on enese kahjustamine.
Põhiprintsiip:(Naess) iga olend on väärtuslik iseenesest, on väärtus omaette.
Olukorras, kus elusolendite huvid põrkuvad reguleerib inimese ja looduse suhet kaks põhimõtet:

Eluline tähtsus: eluliselt tähtsad huvid on eespool.

Lähedus: lähedus on eelistatum kui geograafiliselt, ajaliselt, kultuuriliselt või liigiliselt kaugem.
Taylori looduse austamise eetika: inimese võime asetada ennast looduse olukorda. Ja mõista, mis on loomadele hea. (erineb süvaökoloogiast)
Erinevused:
Taylori looduse austamise eetika: inimene asetab ennast loomade olukorda
Süvaökoloogia:inimese mõtlemise sügavam mõistmine ja loomadega samastumine tundeelamuste abil.
Ürglooduse pooldajad pooldavad looduse jätmist selliseks , nagu ta on ilma inimese vahelesegamiseta. Martin Heideggeri järgi on tehnika meel meie eest peidus, aga meie võim tehnika meele ja tahte vastu on meie oskus „ avaneda saladusele ehk“ anda loodusele võimalus ennast ise paljastada inimesele. Heideggeri sõnul pole tehnoloogia võtmeküsimuseks mitte see, millised on tehnilised masinad , vaid kõige näimine inimesele objektiivsena, mõõdetavana, arvutatavana ja ühekordse kasutatavuse toorainena, millel on väärtus vaid niikaua, kuni inimene saab selle abil oma võimu demonstreerida. Just tehnika on ühenduslüliks looduse ja inimese vahel.
Tehnika on inimese avardunud võime kautada tööriistu, arendada erinevaid tehnoloogiaid ning meediavahendeid kommunikatsiooniks. Tehnika on muutnud peale looduse ka inimeste suhtumist loodusesse ja enesesse.
Tehnikat peetakse eesmärgiks omaette, selle asemel, et suhtuda temasse kui vahendisse muude eesmärkide saavutamiseks.
Inimene on tehnikaga justkui sümbioosis. Inimene arendab tehnikat ja siis kohandab end selle arendatud masina või süsteemiga.
Seppo Raiski (Tempere arst) väitis, et teadus ei proovi probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemised viiakse tagasi praktilisse ellu, samas kui praktiline elu on juba vahepeal muutunud ega ole kunagi sama, mis on laboratoorsetes tingimustes.
Juha Varto (Tempere filosoof) piltlikustas Heideggeri keskset mõtet: Tõde võib olla vaid see, mida loodus meile ise näiab ja teada annab, ilma et me oma tehnikaga teda selleks sunniksime.
Georg Hendrik von Wright (Soome akadeemik ja filosoof) väitis, et looduse ja inimese suhe on muutumas ja selle tulemusel sünnib uus teaduslik ratsionaalsus, mida Wright kirjeldas nii: „See ei ole enam selline suhe, kus inimene domineerib teaduse ja tehnika abil looduse üle, vaid pigem on küsimus kooselust selles elukeskkonnas, kuheu ta kuulub.“
Murray Boochin jaotus:

• Environmentalism = pinnalie ökoloogia
  

Keskkonnakaitse tehnoloogia
Põhineb olemasolevate institutsioonide, sotsiaalsete suhete, tehnoloogia ja väärtustega mängimisel, mitte nende sisulisel muutmisel.
Valitseb: keskkonnasektorivälistes ringkondades, ajakirjanduses, kus keskonnakaitset käsitletakse eelkõige kui küsimust saaste vähendamisest mitmesuguste tehniliste ja administratiivsete vahenditega

• Ökoloogia = süvaökoloogia (looduskeskne)
  

Allikas:
Oja, A. (1998). Inimese ja looduse suhe. - Akadeemia, 6, 1246-1261.