Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused - esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid

PowerPoint Presentation



BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv


Suurus ja hulk • Väikesed -  0,5 -5 µm
• Väikseim bakter (rakk) mükoplasma
   0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm
Ühes piimatilgas  u 100 000 bakterit
Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit
Inimese nahal on rohkem baktereid kui  kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg


Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine  on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid
• Vastupidavad
• Neid on nii aeroobe kui anaeroobe
•       vajavad hapniku       ei vaja hapniku


Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, 
stafülokokk ja diplokokk)
E- spirillid- spiraalsed       veel keeritsbakterid  F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad


Bakteriraku ehitus Limakapsel Kest Membraan Vibur Plasmiid Piilid Pärilikkusaine


Bakterid on kõige kauem elavad  organismid! Spoore on leitud:   
        112  000 a. vanusest  mastodoni  soolestikust.           200 000 a. vanusest  jääkilbist   250 000 000 a. vanusest  soolakristallist.


Fekaalis elavad                     Salmonella


Botulismi tekitaja                 Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist


Streptokokk                   Tuberkuloositekitaja


Bakterirakud paljunevad  pooldumisega kromosoom


Bakterid paljunevad sobivates  tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui 
poolestusaeg on 20 minutit?
Millised on soodsad tingimused?


Petri tassidel kasvatatakse baktereid


Moodustavad osad bakterid
 väliskeskonnas eksisteerimiseks.
Eosed  on  väga  vastupidavad  keskkonna  tingimustele . Taluvad
 keetmist 30-40 minutit.  Bacillus 
anthracis 
endospoor  Eosed e. endospoorid


Hingamine • Aeroobsed - vajavad …. ?
        - nt piimhappebakterid 
        - äädikhappebakterid
•        rohkem liigiliselt ja arvuliselt 
•        ümbritseb meid kõikajal
• Anaeroobsed – ei talu …..?
        - nt etanoolkääritajad
•       -veekogude põhjamudas, looma soolestikus
•      - liigiliselt ja arvuliselt vähem


Etanoolkäärimine ja 
piimhappekäärimine hapnikuta hapnikuga


 Toitumine • Valmis orgaanilisest ainest – enamik • Orgaanilise aine moodustavad ise –  fotosünteesivad bakterid ja 
kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk 
rahvakeeles sinivetikad


Bakterite osa looduses 1. Lagundajad mullas – ühes grammis on miljon erinevat  liiki – garanteerivad ainete ringlemise. 2.  Sümbioosis taimede, loomade ja seentega.
     Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn).
           suus       10¹º
           sooles     10¹³ (500 eri liiki)  flatu 
          ninas       10³
               Antibakteriaalsed seebid?
Soolekepikesed (Escherichia coli)
Mügarbakterid –liblikõieliste juurtel 
seovad õhu lämmastikku
Veise maos tselluloosi lagundajad.             


Inimene kasutab funktsionaalset toitu … toidule on lisatud midagi, et see  parandaks inimese tervist. Biokeefir, biojogurt – lisatud  probiootilisi baktereid, mis 
parandavad seedimist, 
immuunsüsteemi. “Hellus” sisaldab Eestis  patenteeritud Lactobacillus 
fermentum ME-3
, mis hävitab 
düsenteeria, salmonelloosi ja 
ateroskleroosi.


L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas   bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena   Alustas pastöörimisega veini-, õlle ja juustutööstuses


Toidu riknemist põhjustavate  bakterite hävitamine Steriilimine • Temp. Kuni 120 C,  kõrge rõhk • Hävivad bakterirakud  ja spoorid • Pikaajaline säilivus
• Liha- ja  kalakonservid Pastöörimine
• Temp. 70-90 C
• Hävivad bakterirakud,  kuid spoorid säilivad • Toiduainete  lühiajaliseks 
säilitamiseks • Piimatooted


1928.a. A. Fleming  avastas 
penitsilliini
Antibiootikumid mõjuvad bakteri rakukesta 
sünteesi



 Kooselu vormid inimesega  Vajalikud – vastastikku koostöös 
organismiga toodavad midagi 
kasulikku  Kahjutud – ei too kasu ega kahju  Tõvestavad - bakterid


-Vitamiinide  ja  ensüümide  tootmine  organismis (K- vitamiini, foolhapet, biotiini) -Seedekulglas  aitavad  toitu  seedid  (piimavalke, süsivesikuid) -  Moodustavad  normaalse  mikrofloora  nahal, 
soolestikus  s.t  inimese  lõhna,  tagavad 
immuunsuse -Tõvestavaid  on vähemuses Inimesega kooselu 


3.  Haigusetekitajad -  neid on väga vähe. Süüfilise tekitaja


Bakterhaigused  Botulism, teetanus, koolera,  difteeria,düsenteeria,  puukborrelioos, salmonelloos,  klamüüdia, gonorröa e. tripper,  süüfilis, siberi katk, iseeneslik abort,  pidalitõbi e. leepra, tuberkuloos,  läkaköha, tüüfus, bakteriaalne  kopsupõletik (tekitajaks Hemofilus  influenza või Pneumokokk) ,  leegionäride haigus

Document Outline

  • BAKTERID
  • Suurus ja hulk
  • Bakterid on eeltuumsed
  • Bakterid on üherakulised erineva kujuga
  • Bakteriraku ehitus
  • Bakterid on kõige kauem elavad organismid!
  • Fekaalis elavad Salmonella
  • Botulismi tekitaja Katkubakter
  • Streptokokk Tuberkuloositekitaja
  • Bakterirakud paljunevad pooldumisega
  • Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu
  • Petri tassidel kasvatatakse baktereid
  • Eosed e. endospoorid
  • Hingamine
  • PowerPoint Presentation
  • Toitumine
  • Bakterite osa looduses
  • Inimene kasutab funktsionaalset toitu
  • L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena
  • Toidu riknemist põhjustavate bakterite hävitamine
  • 1928.a. A. Fleming avastas penitsilliini
  • Kooselu vormid inimesega
  • Inimesega kooselu
  • Slide 24
  • Bakterhaigused

Vasakule Paremale
Viirused - esitlus #1 Viirused - esitlus #2 Viirused - esitlus #3 Viirused - esitlus #4 Viirused - esitlus #5 Viirused - esitlus #6 Viirused - esitlus #7 Viirused - esitlus #8 Viirused - esitlus #9 Viirused - esitlus #10 Viirused - esitlus #11 Viirused - esitlus #12 Viirused - esitlus #13 Viirused - esitlus #14 Viirused - esitlus #15 Viirused - esitlus #16 Viirused - esitlus #17 Viirused - esitlus #18 Viirused - esitlus #19 Viirused - esitlus #20 Viirused - esitlus #21 Viirused - esitlus #22 Viirused - esitlus #23 Viirused - esitlus #24 Viirused - esitlus #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 439366 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Bakterid ja bakteriaalsed haigused
3
docx

Bakterid ja bakteriaalsed haigused

Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus ­ see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde ­ nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch ­ avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla ka mitu Bakteril puu

Bioloogia
Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

2) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 3) Edasi toimub membraani kasvamine; 4) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 5) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 6) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 7) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus;

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed ­ Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ­ ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline s?

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Nad taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus). Spooridega saavad bakterid ka ühest elupaigast teise levida. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis. Ühest rakust tekib üks spoor. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid. Väljaspool elusat rakku kasv puudub. Puudub ka rakuline ehitus, mis tähendab seda, et nad pole võimelised kasvama ja poolduma ning neil puudub isiklik ainevahetussüsteem. Oma valkude sünteesil kasutab virus peremeesraku ribosoome. Viiruseid jagatakse kolme suurde rühma: 1. zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasiteeruvad viirused; 2

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia konspekt
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. ­ Maa vanus · 4.4 miljardit a. ­ kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi ­ tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. ­ kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a ­ Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a ­ esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a ­ A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a ­ Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 ­ Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a ­ hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai selgeks, et el

Mikrobioloogia
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi

Mikrobioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

nakatumisest. Oskan ... * võrrelda selgrootute toitumisviise; * selgitada lõpuste, kopsude ja trahheedega hingamise eripära ja seoseid elupaigaga; * võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist ning selgitada sugulise paljunemise eeliseid; * analüüsida liit- ja lahksugulisuse eeliseid erinevate selgrootute rühmade näitel; * võrrelda otsest, täis- ja vaegmoondelist arengut; * selgitada, miks osa parasiite vajab vaheperemeest. --- 62 Peatükk: 31. Viirused Peatükist saad teada * Kas viirused on elus või elutud? * Milline on viiruste ehitus? * Kuidas viirused paljunevad? * Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel? Olulised mõisted * Viirus. * antikehad * vaktsiin * peiteaeg Juba XIX sajandi keskel eeldati, et lisaks senituntud haigustekitajatele (bakterid, seened, algloomad) on olemas veel mingid väiksemad tõvestajad. Et nad põhjustasid inimestel raskeid, sageli surmaga lõppevaid haigusi, nimetati neid viirusteks. Nimetus

Bioloogia
Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi 3. Protein

Mikrobioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun