San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest Palladio uskus, et valge on värv, millega Jumal on kõige rohkem rahul Kasutatud allikad http:// www.slowtrav.com/blog/annienc/2007/11/san_giorgio_maggiore.html http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Giorgio_Maggiore https://www.google
Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis esineb teatav vägivald. Väga iseloomulikuks detailiks barokile on murtud viilud, voluudid. Prantsusmaal peeti Itaalia barokist väga lugu, kuid arhitektuur kulges siiski teist rada. 17. sajandi kuulsaimate ehitiste hulka kuulub Versailles' loss. Louis XIV käsul ehitati väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Sellest sai Louis XIV pearesidents, oma suuruse ja
püstitatud uude koolihoonesse. Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004. Kujundus Mõisahoone saal asub hoone keskel pargipoolsel küljel. Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud telliskiviehitis. Kirjeldus Barokne, ühekorruseline, keskrisaliidi osas kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud poolkelpkatusega. Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis vahelduvad akende ja petikakendega ühtlases rütmis. Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast ajast. Hoone väärtused Hoone on vana. Ajalugu Uue-Põltsamaa mõis eraldus Vana-Põltsamaa mõisast 18. sajandi esimesel poolel. Pärast mõisaomaniku Heinrich von Ficki surma sai 1750. aastal uueks omanikuks tema noorima tütrega abiellunud Jakob Heinrich von Lilienfeld.
mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal)
iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja fjordirannik Coromandeli poolsaar. HTG HTG Kliima Parasvööndis ja lähistroopilises vööndis Mereline kliima: ühtlane ja pehme Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Läänerannikul sajab keskmiselt 1600mm ja idarannikul 1300mm aastas HTG Majandus
friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Korintose stiil, sammaste kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad eriti saledad ja kõrged. 12. Mõisted: kontrapost- poos, mille korral raskus oli ühel jalal aatrium- katuseta ruum, mille põrandas asus bassein. Asus tavaliselt maja keskel kapiteel- üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. kannelüür- kitsad püstvaod, mis liigendavad tüvest karüatiid- naisekujulised sambad tüves- kore- riietatud naisfiguurid kourose- ideaalne sõjakangelane, sportlane, ideaalne keha, et sarnaneda jumalatega. Alasti meesfiguurid
Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei
II pool.Firenzes valitseb Medici suguvõsa. Kunst on eriliselt aristokraatlik ja eriti peen ning rafineeritud. KUNST on orienteeritud kitsale ladvikule. Kõrgrenessanss-keskuseks saab ROOMA, kuid FIRENZE Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu
risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Seleta lahti, mida tähendavad järgmised terminid: 1. talum - - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. 2. liseen - seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. 3. petik - - liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - peakupli alla ehitatud sale silinderjas akendega ruum Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängivad siin türklased?
7. Kirjelda ikonostaasi: Ikoonidega kaetud vahesein. Eraldab altari kirikusaalist ning ühendab need omavahel kokku kolme ukse või väravaga. Kuningavärav sümboliseerib sissepääsu Jumalariiki. (Pilt). 8. Võõrsõnad. Tsentraalehitis- põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast.
kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid
metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati kindlaid algmõõte, mooduleid. Sambaid eristati kapiteeli järgi. 3 stiili: Dooria massiivsed, kannellüürid e vaod sambas, mida oli 16. Baas puudub. Toetub otse alusele. Mõnel eritüübil siiski ka baas. Dooria sambad on näiteks TÜ ees.
kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmeline või kaarekujuline. Sambad ühendati paarideks, kusjuures üks oli sageli eespool. Fassaadi liigendavad PETIKAKNAD või NIŠID (petikakna jäljendus). Nišsidesse paigutai skulptuure ja sageli kasutati mitmevärvilis ehituskive. Barokki arhitektuuri üks lemmikvõtteid siseruumis on rummiliste illusioonide loomine. Näiteks Rooma Peetri kiriku ette rajati väljak, mis laseb näida kirku fassaadil kõrgemana. LORENZO BERNINI (1598- 1680) Itaalia barokki peaesindaja- arhitekt, maalija, skulptor. Väga hea portree „Apollon ja Daphne“, siin me näeme barokki skulptuuri tüüpilisi võtteid:
Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid
5.Millise põhiplaaniga võib olla tsentraalehitis? Kui selle põhiplaan on ristikujuline, siis kas see on ladina või kreeka rist? Ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, võrdhaarse kreeka risti kujuga Põhiplaanilt meenutab võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit. Suur kuppel oli keskel ja neli väiksemat äärtes. 2.Mida tähendavad mõisted "Liseen" ja "petik"? petik: liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid e petikud. Liseen: kitsad püstribad, mis liigendavad seinu BÜTSANTSI MOSAIIGID 4.Pildikummardajad(usulise sisuga piltide pooldajad) on IKONODUULID Pildirüüstajad(usulise sisuga piltide vastased) on IKONOKLASTID Seega tähendab IKONOKLASM ikoonkunsti 5.Ikoonidel ehk pühapiltidel kujutati tavaliselt PÜHAKUTE MÄLESTUSPILTE, kõige sagedamini aga MAARIA JEESUS LAPSEGA 7.Millele ikoonid maaliti? Maaliti kokku liimitud laudadest tahvlile 8. Ikoonid maaliti algul ENKAUSTIKA tehnikas, kus värvide sideaineks oli KUUM VAHA, alates 8
süsteem võimaldas luua ka laiu lööve. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Külglöövid jätkusid pärast transepti ja moodustasid kooriümbriskäigu. Koorilõpmik oli harilikult tahuline. Krüpte ei ehitatud ja koori põrand oli tasapinnaline. Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali
Templi välisilmes võib eraldada põhiosi: tempel seisab paari-kolme astmelisel alusel krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib Sammastik, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid
ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline
Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. Fassaade liigendavad petikaknad ja nisid. Niidesse paigutatakse skulptuure. Kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa
kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 8. Selgita mõisted: 1. talum - Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. petik - Need on kitsad eenduvad püstribad,mis liigendavad seinu. 3. liseen - Need on kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 9. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud?
võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai
1. RISTLILLIK 8. PALESTIKU SAMBAD 2. EHISVIIL 9. SOKKEL 3. KAAREALUNE MÕIKALÕIK 10. BAAS 4. TÜVESEVÕRU 11. PALESTIK 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 12. TALUM 6. ARHIVOLDI ASTMED 13. LÄVEKIVI 7. PALESTIKU ASTMED Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. INTERJÖÖR Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed
Näiteks Dmitri katedraal Vladimiris ja Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. Mongolite sissetung pidurdas kultuuri arengut . Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. saj. lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus tegutsesid mitmed Itaalia meistrid. Kuulsaim nende seas on Aristotele Fioravanti. Sel ajal kerkis näiteks Uspenski katedraal. Uspenski katedraal Moskvas - Algselt 1 kuppel, 4 kõrvalkuplit on hiljemjuurde ehitatud. Lihtsaid valgeid seinu liigendavad pilastrid ja nende vahel asuvad petikarkaadid. Vene arhitektuur arenes vormikülluse, fantaasiarohkuse ning maalililse toreduse suunas, Vähenes konstrukiivne selgus ning loogika. Alates 15. sajandist on säilinud põnevaid puukirikuid, näiteks Kisi saarel. 16. sajandi suurimaks meistriteoseks on Vassili Blazennõi peakirik Moskvas. See on kummaline, konstruktsioonil veider, fantaasiarohke ning toretsev.
lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe, mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks Vestlandetiks ja Østlandetiks.
Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200 500 m. Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enamvähem tasane ulatuslik maaala. Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300400m. Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas ümbritsevast kõrgemal asuvat tasase reljeefiga ala, mille absoluutsed või suhtelised kõrgused jäävad vahemikku 150 300 m. mõnikord liigendavad lavamaad vooluveetekkelised sügavad orud. Loodusgeograafiline asend kirjeldab mingi koha asendit koordinaat teljestiku, ilmakaarte ja naabrussuhete kaudu. Kõige levinum on määratleda loodusgeograafiliste asendit mandrite kaudu. Millisel mandril, millises osas antud piirkond asub. Maastik ruumiline üksus, mis kujuneb loodustegurite ja inimtegevuse mõjul ja omandab eripärased tunnused ja ilme. Madalik tasane ala absoluutsete kõrgustega 0200 m.
ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad- poolsambad, mis liigendavad piilareid vertikaalselt, vimperg- dekoratiivviil portaalide ja akende kohal ning kaunistatud dekoratiivdetailidega/skulptuuridega, perspektiivportaal- koosnes mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, roosaken- roos- või rosettmustriga suur ümmargune aken portaali kohal, kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuninga skulptuuris, krabi- lillede ja lehtede kuju
Kui itaalias püüti keha ilustada, siis Madalmaades on see üsna naturalistlik, kunstnikku ei huvita keha vormid ja ilu, vaid tõde tegelikkuse kohta. *Abielupaar Arnolfini portree-maalile on omane soojus, lähedus, headus, peen maalitehnika. 4)Mis kuulus loss ehitati 16.saj. Pariisis? Mis on selle lossi eripära? mis stiilid olid?Autor? Louvre, autor Pierre Lescot. Läänetiiva lõunapoolne osa on renessanss-stiilis. Fassaad koosneb 2 korrusest ja ühest poolkorrusest. Fassaadi liigendavad korintosestiilis pilastrid ja poolsambad. Lescot töötas siin Jean Goujoniga, kelle loodud on fassaadi dekoor. _________ 1)Millised olid Madalmaade 15. ja 16. saj. kunsti iseärasused? Nimeta iseärasusi Eycki maalis "Abielupaar Arnolfini portree" Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse
Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis
Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk- Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid.
100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed
Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule ja tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum. Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad? Talum - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid sammaste ja kaarte vahel Liseen kitsad eenduvad püstribad, mis liigendavad seinu Petik kaarte vahele jäävad lamedad süvendid Tambuur peakupli all sale silinderjas akendega ruum Millise kujuga on San Vitale kirik Ravennas? Kaheksatahuline kuppelehitis. Seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna keskmisesse ruumi. Miks leidub just Itaalias nii palju bütsantsi arhitektuuri? Need on säilinud Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Ja nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni.
Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat. Sirgjoont peaaegu ei kasutata. Fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust liigendavad neli korintose sammast, mille vahel on nissid skulptuuridega ning nelinurksed ja ovaalsed petikud. Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. Lorenzo Bernini. Rooma Peetri väljak koos kirikuga. Püha Peetri väljaku kolonnaad. Carlo Maderna. Santa Susanna kirik Roomas. Tüüpiline barokkkiriku fassaad. Francesco Borromini. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. Barokkmaal Itaalias. Paavstiriigi pealinn Rooma oli barokkmaali sünnipaik.
Draakoni galerii valmis 1910 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti järgi. Jacques Rosenbaum lülitas sellesse varaklassitsistliku hoone fragmente. Pika tänava poolset kitsast 4-korruselist peafassaadi kaunistab fantaasiaküllane juugenddekoor ( skulptor August Volz ). Esimese korruse kaarjat vitriinakent seostavad fassaadi ülaosaga stiliseeritud lohed, akendevahelisi vertikaalseid seinalõike aktsentueerivad egiptusepärased naisfiguurid. Pühavaimu tänava pool liigendavad viie 5- korruselist uusrenessanssfassaadi rustikasokkel, korrustevahelised simsid ja kolmanda korruse rõdu toetavad karüatiidid. Fassaadide erinev käsitlus viitab arhitekti eklektilisele käekirjale. Esimesel korrusel ( Pika tänava pool ) paikneb kunstisalong " Draakoni galerii", teisel- neljandal korrusel oli algselt keerdtreppidega ühendatud korter, praegu ametiruumid. Pildid Draakoni galerii eest vaates. Piltidel on näha fantaasiaküllast juugenddekoori- lohed ning
palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid
100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed
Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolkaarekujulist kaartvälja ehk tümpanoni. Portaalid on figuraalsete ja ornamentaalsete kaunistuste keskmes, eriti tümpanon. Välismüüre liigendavad liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad (samba) pilastrisarnased vertikaalsed ribad, neid ühendab sageli üksteisega kaarfriis friis, mis koosneb väikestest kaartest. Sage dekoratiivne element on petiknissid ehk petikkaared, fassaadidel kasutatakse ka kääbusgaleriisid. PRANTSUSMAAL : Chartres'i katedraal fassaaditornid, vitraazaknad Reimsi katedraal täiuslik fassaad, ca 2500 skulptuuri fassaadil
Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem · Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei
on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline. Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik. Kõrged mäed
8.Barokk 1600-1750 kujunes välja itaalias. Barocco tähistas eriskummalist(it.k),ebareeglipärane poolümmargune pärl(portug.k) Omane on dekoratiivsus;lopsakus; kaunistuste kuhjamine, Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma. Seda saab võrrelda tuule ja mässaeva merega e. Puudub rahu.kõik liigub, lainetab. Sageli kavandati ehituspõhiplaanid kõverjoonelioselt, Valguse ja varjumängu saavutmiseks lasti hooneosadel eelduda ja taanduda, kasut. Sambaid ja poolsambaid. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid. Nissidesse oli paigutatud skulptuure.fassaadi külgedel keerdusid spiraalsed valuudid. Giacomo da Vignola II Gesu kirik Roomas.u.1575a. Kõige fantaasiarikkamaks arhitektiks oli Francesco Borromini(1599-1667) San Carlo alle Quattre Fantane kirik (seal justkui kõik liigub 1667.a) Lorenzo Bernini(1598-1680; itaalia barokkkunsti peaesindaja. Tema kujundas Vatikani Peetri kiriku suure väljaku koos kolonaadiga) Barokk skulptuur
areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi jm vaatemänge. Colosseum Amfiteatritest on tuntuim Colosseum, mille ellipsikujulise põhiplaani mõõdud on 189x156 m. 48m kõrguste seinte kandekonstruktsioonina on kasutatud kaaristu süsteemi. Arkaadidest moodustatud välisfassaadi dekoratsiooniks on esimesel korrusel kasutatud dooria, teisel joonia, kolmandal korintose poolsambad. Neljanda korruse seinu liigendavad korintose kapiteeliga pilastrid. Colosseum püstitati 65-80 aastal. Ehitises on kasutatud tuffi ja betooni, võlvides ka telliseid. Ehitise välismüüris on alumisel kolmel korrusel 80 suurt võlvitud ava. Colosseumi eeskujul ehitati keisririigi ajastul amfiteatreid väga paljudesse Rooma impeeriumi linnadesse. Rekonstruktsioon Tänapäeval Sisevaade tänapäeval
on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv , mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne . Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood . · JÕED Mitut Prantsuse jõge tuntakse Euroopas nii nende pikkuse kui ka ajaloo ja neid ääristavate maastike poolest. Suurim jõgi on Rhone, mis suubub Vahemerre ja on ilusa deltaga. Paljude lisajõgedega Seine, Loire ja Garonne viivad oma vee Atlandi ookeani. Piki kirdes voolavat Reini jõe keskjooksu kulgeb Prantsusmaa-Saksa piir. Prantsusmaal pole suuri järvi
4/11/19 · Ambla kirik on kolmelööviline kodakirik. Võidukaar on suhteliselt kõrge ja lai. Võlve toetavad saledad ümarsambad. Kapiteelidel on romaanipärane madalate reljeefidega raiddekoor. Kersti Markus on leidnud sellel sarnasusi Gotlandi meistri Lafrans Botvidarsoni reljeefidega ning oletanud, et ta võis olla Ambla kiriku ehitusmeister. Kesklööv on külglöövidest peaaegu kolmandiku võrra laiem. Vööndkaared liigendavad võlvistiku võlvikuteks. Kaared toetuvad seinapoolsete otstega konsoolidele. 8 4/11/19 · 1516 rajati Liivimaa ordu ordumeistri Wolter von Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17
Esmateated Saku mõisast pärinevad aastatest 1489. Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed restaureerimistööd, mille tulemusena avati seal hotell ja konverentsikeskus. Restaureerimistööd olid kooskõlas muinsuskaitseametiga ning püüti säilitada võimalikult palju originaali. Tegemist on pikliku ristkülikukujulise põhiplaaniga. Kaetud kelpkatusega. Fasaade liigendavad komposiitkapiteelidega sambaga lai portikus, joonia sammastega kujundatud korruseid läbivad kolmikanad. Kasutatud on rikkalikult dekoori nii väljaspool maja kui ka interjööris. Mõisahoonet ümbritseb park. Fassaadi ehib nelja sambaga rikkaliku dekooriga portikus ja kolmeosalised veneetsia aknad. Interjööris võib näha 19. sajandi lõpust pärinevaid maalinguid.
Eesti kõrgustike jalamid Eestis asuvad harilikult 70-100 m kõrgusel. Eristatakse kahte kõrgustike rühma: kuhje- ja kulutuskõrgustikud. Kulutuskõrgustikud on üpris tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhjast. Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena
korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit. Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad, kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks. Väga olulised ühiskondlikud asutused olid roomlaste saunad- termid. Skulptuuride ja seinamaalide rohkuse poolest ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid. Roomlased on ka monumenditraditsiooni alusepanijad, nad püstitasid triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid.
Ellipsikujulise ehitise pikkus mööda pikemat pooltelge on 188 meetrit ja mööda risttelge 156 meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud umbes kaks kolmandikku. Hoonel on neli korrust, neist kolm alumist moodustavad arkaadid, igas 80 kaart, mille ees on erinevate orderite esimesel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad korintose pilastris ja nelinurksed aknad igas teises seinasektsioonis. Konsoolide kohale aukudesse on paigutatud mastid purikatuse jaoks, mille sai vajadusel Colosseumi kohale tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on tänaseni peaaegu rikkumatuna säilinud. Sammas seisab neljakandilisel pjedestaalil, koosneb seitsmeteistkümnest silindrikujulisest marmorjätkust ning selle sisemuses on keerdtrepp, mida
Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Samuti võeti renessansist üle peaaegu kõik arhitektuurilised detailid: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared, viilud jne. Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. Fassaade liigendavad petikaknad ja nisid.. Kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone. Renessanss pärandas barokile armastuse nelitise kohal kõrguva kupli vastu. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa
Kivide sidumiseks ei kaustatudmörti vaid metallist klambreid. Templiosad: krepidomaalus, kus seisab tempel. Maapinnast paarikolme astme võrra kõrgem stülobaadkrepidoma ülemine aste sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED Akropolkreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil.
Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika. Seintel seletused. Varasemaid villasid ei kasutatu enam linnades, pigem mitmekordsed üürimajad (tellistest ja betoonist). Hästi planeeritud linnad: 2 suurt ristuvat teed, mille ristumiskohtadele kujunesid foorumid. Fassaadid sammastega. Hooned sümmeetriliselt. Reeglipärasus, kuid monumentide poolt häiritud. Monumentidel hobuste jalgade asend (http://www.snopes.com/military/statue.asp):
kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala eripäraks on kõrgustikku tihedalt liigendavad orud. · kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Nendeks on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi, 317 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi, 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi, 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoes valitsevad kvaternaarisetetest koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m),
annaabi.ee 
