Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uue Põltsamaa mõis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Uue Põltsamaa mõis
K O O S T A J A D :   K A D I   T I I V A S  
J A   M A A R J A   M A A T
8 . B   K L A S S
Mõisast
Hoone nimeks on Uue Põltsamaa mõis, mis on 
valminud aastal 1750. 
Mõis on ehitismälestis.
Mõis asub Jõgeva maakonnas , Põltsamaa linnas, 
   Veski tn 7.
Pilt mõisast
Hoone kasutus
Mõisa omanik Lilienfeld rajas sinna 1770. 
aastal puudrivabriku.
1920. aastatel kolis mõisahoonesse Põltsamaa 
Reaalgümnaasium. Kool kasutas mõisahoonet kuni 
1980. aastateni, mil kogu õppetöö viidi üle lähedale 
püstitatud uude koolihoonesse.
Seejärel jäi hoone veel kooli kasutusse, põhiliselt 
laohoonena, kuni võõrandamiseni märtsis 2004.
Kujundus
Mõisahoone  saal  asub hoone keskel pargipoolsel 
küljel.
Hoone on valdavalt ühekorruseline, üksnes keskosas 
on kahekorruseline poolkelpkatusega krohvitud 
telliskiviehitis.
Kirjeldus
Barokne , ühekorruseline, keskrisaliidi osas 
kahekorruseline krohvitud telliskiviehitis, kaetud 
poolkelpkatusega.
Fassaade liigendavad lamedad pilastrid, mis 
vahelduvad  akende  ja petikakendega ühtlases 
rütmis.
Sissepääsude kujundus, rõdupiirded ja väike 
juurdeehitus hoone N-tiival pärinevad hilisemast 
ajast.
Hoone väärtused
Hoone on vana.
Ajalugu

Vasakule Paremale
Uue Põltsamaa mõis #1 Uue Põltsamaa mõis #2 Uue Põltsamaa mõis #3 Uue Põltsamaa mõis #4 Uue Põltsamaa mõis #5 Uue Põltsamaa mõis #6 Uue Põltsamaa mõis #7 Uue Põltsamaa mõis #8 Uue Põltsamaa mõis #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor square2 Õppematerjali autor
Uue Põltsama mõis on valminud 1750. aastal. Mõis asub Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, Veski tn. 7.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST

........................................................................3 1GOOTIKA............................................................................................................................4 1.1 Türi kirik.......................................................................................................................4 RENESSANSS.......................................................................................................................6 1.2 Väinjärve mõis............................................................................................................. 6 BAROKK............................................................................................................................... 8 1.3 Laupa mõis...................................................................................................................8 KLASSITSISM........................................................................................................

Arhitektuur
thumbnail
60
pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

...................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ..............................................................................................................................12 Palmse mõis (palladionism) ..................................................................................................13 Klassitsism ................................................................................................................................16 Kuressaare Laurentiuse kirik ................................................................

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
62
docx

Eesti arhitektuuri näited

................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis.................................................................................................... 9 Barokk................................................................................................................. 11 Pärnu Püha Jekaterina kirik...............................................................................11 Kadrioru loss..................................................................................................... 13 Palladionism............................

arhitektuuriajalugu
thumbnail
23
docx

Lahmuse Mõis

Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja

Ajalugu
thumbnail
9
sxw

Historitsism ja juugend

1900. aasta paiku hakkas historitsismile vastukaaluks levima arhitektuurisuund, kus ajalooilised rangemad stiilid asendusid vabama kumerama käsitlusega, kus eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest.Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta. Poola ajal oli mõis riigi (kuninga) omanduses, Rootsi võimu alla minemise järgselt kingiti see aga kuningas Gustav II Adolfi poolt 1626. aastal Christoph Rasky'le. 1723. aastal kinkis vene keiser Peeter I mõisa kindral Golovinile. 18. sajandil vahetas mõis mitmeid omanikke, kuni 1808 omandasid Sangaste mõisa (saksa k Schloß Sagnitz) von Bergid

Kunstiajalugu
thumbnail
29
pdf

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo referaat

......................... 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .................................................................................................................................... 9 4 Katariina kirik ............................................................................................................................... 12 5 Palmse mõis .................................................................................................................................. 14 6 Maardu mõis ................................................................................................................................. 17 7 Eliisabeti kirik ............................................................................................................................... 19 8 Tartu Ülikooli peahoone .............................

Ajalugu
thumbnail
25
docx

Edise linnus

sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Kõpu mõis

Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun