Geograafia - pinnavormid (1)

Põhimõisted:
Aluspõhi  pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast . Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit ).
 
Eesti põhikaart Maa-ameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt.  Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte.
Geokronoloogiline skaala
Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt  platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord , mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub  graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa.
Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid „volditakse“ kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt   deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid , Aasias Himaalaja , Põhja-Ameerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud.
Kõrgmäestik mäestik kus absoluutsed kõrgused on suuremad kui 3000 m.
Kõrgustik ümbrusest kõrgem lauskmaa osa. Absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 200- 500 m.
Lauskmaa väikeste suhteliste kõrgustega enam-vähem tasane ulatuslik maa-ala.  Liigestatud madalike, kõrgustike, orgude ja lavamaadega. Lauskmaa pinnavormide absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 300-400m.
Lavamaa e. platoo määratlemine on suhteline. Üldjuhul peetakse platoo all silmas ümbritsevast kõrgemal asuvat tasase reljeefiga ala, mille absoluutsed või suhtelised kõrgused jäävad vahemikku 150- 300 m. mõnikord liigendavad lavamaad vooluveetekkelised sügavad orud.
Loodusgeograafiline asend kirjeldab mingi koha asendit koordinaat teljestiku, ilmakaarte ja naabrussuhete kaudu.  Kõige levinum on määratleda loodusgeograafiliste asendit mandrite kaudu. Millisel mandril , millises osas antud piirkond asub.
Maastik ruumiline üksus, mis kujuneb loodustegurite ja inimtegevuse mõjul ja omandab eripärased tunnused ja ilme.
Madalik – tasane ala absoluutsete kõrgustega 0-200 m.
Madalmäestik absoluutsed kõrgused kuni 1000m 
Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikku arengut mõjutavate tegurite suhtes. Need tegurid on maavarade leiukohad, teedevõrk, tööjõud, kapital , suured majanduskeskused jne.
Mandrijää suure paksusega mandrit kattev jääkiht, mis kliima jahenedes võib laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista.  Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas . Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid.
Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest : liiv, savi, kruus, veerised , rahnud.  Eestis väga laialt levinud sete .
Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas.
Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala.
Noor mäestik – Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega . Euroopas Alpid.
Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas )
Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest   koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa Ida-Euroopa platvormist.
Vana mäestik – Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää)  poolt madalaks kulutatud mäestik.  Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik. Näiteks Skandinaavia mäestik Euroopas.
Voor – ovaalse põhiplaaniga pinnavorm, mis on kujunenud pealetungiva jää kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel.  Jõgevamaal Vooremaal esineb kuni mitme kilomeetri pikkusi ja 60 m kõrgusi voori.
Joonis 1. Mõisteid aluspõhi, aluskord , pealiskord, pinnakate selgitav skeem.
Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad Ida-Euroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad.
Euroopa geoloogiline ehitus.
Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 - 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m).
Lillaga on tähistatud Ida-Euroopa platvormi ja fennoskandia kilbi osad. Mõlemad asuvad kristalsetel kivimitel, kuid fennoskandia kilbil puudub setenditest pealiskord. Fennoskandia kilbil asuvad Soome, osa Rootsist. Reljeef on neil aladel tasane, liigendatud kõrgustikega.
Kollased alad tähistavad Hertsüünia kurdala (400 - 250 Ma), sellele alale jäävad Prantsuse keskmäestik, Vogeesid. hertsüünia kurrutusel tekkinud mäed on uuemad, seega kõrgemad ja järsemad kui Kaledoonia kurrutusel tekkinud Skandinaavia mäestik.
Roosa värv joonisel tähistab Alpi kurdala. Selles piirkonnas asuvad Euroopa noorimad mäestikud, mille mäetekke protsessid pole veel lõppenud. Seega esineb neis piirkondades aegajalt maavärinaid. Mäestikud on noored-järsud kõrged ja terava tipulised.
 
Kaart 2.  Eesti geoloogiline ehitus. Pealiskorra kivimite avamusalad Eestis.
Eesti geoloogiline ehitus
Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaserval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv aluskord koosneb kurrutatud tard- ja moondekivimitest. Eesti aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes Põhja-eestis 100-130 m sügavusele ning Lõuna-Eestis veelgi sügavamale. Pealiskord koosneb eri ajastutest pärit settekivimitest . Pealiskorra moodustavad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri , Devoni settekivimid . Pealiskorra kivimid on tavaliselt kaetud jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mida nimetatakse pinnakatteks.  Pealiskord paljandub jõeorgudes, Põhja-Eesti paekaldal, karjäärides. Peamised settekivimid, mis on jälgitavad erinevate ajastute kiivimite avamusaladel.
Kambrium - sinisavi , liivakivid
Ordoviitsium - liivakivid, lubjakivid
Silur - lubjakivid
Devon - liivakivid