See on barokk (0)

See on barokk
Barokk kerkis esile 16. sajandil Itaalias. Barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus tegutses katolik kirik , sest kirik oli huvitatud sellest kunstist eriti arhitektuurist . Itaalia, Hispaania Flandria ja Lõuna-Saksamaa olid esimesed baroki piirkonnad. Nende riikides olnud kunsti võib nimetada pärisbarokiks.
Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco , mis tähendab ebakorrapärast pärli.
Barokkarhitektuur
Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat . Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega.
See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „ kunstiteoseid “. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja. Fassaade liigendavad petikaknad ja nišid. Niššidesse valmistati skulptuure. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Põhiliseks valgusallikaks olid aknad, mis asusid nelitiskupli allosas . Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks.
Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid – voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Nad on spiraalikujulised, lopsakad, pisut teokarpi meenutav motiiv. Mõnikord oli fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline . Nii saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani.
Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak , Talvepalee, Versailles `i ning Belvedere loss.
Barokkskulptuur
Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ansamblite juurde. Neid püstitati ka parkidesse.
Skulptuuridel pandi pearõhk kaunile ja täiuslikule siluetile, mis on kaunites lehvivates rüüdes või hoopis alasti. Kujud on liikumises, kuid väga efektses ja ilmekas poosis , välistes joontes on palju pehmust ja ümarust.
Valitsejate hulgas oli ka populaarne lasta end eluajal pronksi valada või kivisse raiuda.
Kuulsaimaks meistriks oli itaallane Lorenzo Bernini.
Maalikunst
Maalikunstis hakati suuremat tähelepanu osutama kaasajale, ümbritsevale maailmale. Eri maades arenes see iseseisvalt, peegeldades selle maa ühiskondlikke olusid, rahvuslikku eripära. Maalides peegeldub nii toretsemine, idealiseerimine kui ka lopsakas loomutruudus, isegi naturalism.
Kunstnikud eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega. Tundsid huvi varju ja valguse kujutamise vastu. Maalidel on palju hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu oleks tegemist momentvõttega.
Tuntumad maalikunstnikud on Michelangelo Caravaggio ja El Greco.
Barokk Eestis
Eesti baroki ajalugu jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk, mis kestis 17. sajandi keskpaigast kuni 1710. ja Veneaegne barokk, mis valitses 1710. kuni 18. sajandi teise pooleni. Rootsi barokis oli kõige olulisemaks arhitektuur ning tolle aja keskuseks oli Narva. Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda . Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu. Peeter I hakkas arendama Tallinna ja Paldiskit, kuna need olid headeks sadama kohtadeks . Märkimisväärseim ehitis on Kadrioru loss, mis ehitati Katariina I-le. Lossi autoriks on itaallane Niccolo Michetti , ta kujundas prantsuse stiilis pargi .
Kasutatud kirjandus:
Tiiu Viirand „Kunstiraamat noortele“
Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu “
http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kunstiopetus/Barokk%20Eestis.pdf
Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu 11.klassile“
Karl Johan Leichter