Bütsantsi kunst (2)

Bütsantsi kunst
Pealinn Konstantinoopol . Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike- Aasia .
Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised , mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised . Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga. Mahutab umbes 20 000 inimest. Kuplite süsteem rajati viklite – toetavate ehitusvormide abil. Viklid kannavad keskset hiigelkuplit. Kupli alumine osa – tambuur , on ehitatud kõrgemaks valgmikuks. Kuna peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse neljale võimsale piilarile peavad nendevahelised seinad kandma ainult iseennast ja neisse on seega võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel.
Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale , mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest.
Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid , mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared , mille vahele jäävad lamedad süvendid – petikud .
6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit – üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis.
9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik . Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades , nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum – tambuur.
Üldiselt on kirikud väikesed ja väljendavad munkade tagasihoidliku ellusuhtumist .
Enamik Bütsantsi kujutava kunsti teoseid on säilinud väljaspool tuumikala, näiteks Itaalias ja Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid – pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati . Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid . Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid asetsevad reas ning hõljuksid nagu õhus.
Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid.
Mosaiike on tehtud ka abtsiidi ülaossa lagedes. Peale uut õitsenguaega on märgatav keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik Kreekas).
Ikoonmaalid peegeldavad aga hingesoojust. Vanimad ikoonmaalid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. Sajandist kasutati temperavärve segatuna munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel. Ikoone peeti pühaks, imet tegevaks objektiks . Püüti säilitada kord kujunenud kujutamisviisi. Nägu on kujutatud pehmejoonelise ning ümarana ja koos kätega on need kontrastis ülejäänud kehaga . Värvid on säravad. Ikoonid asusid seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. See pildisein on ikonostaas.
Tarbekunst oli väga rikkalik. Kallid materjalid – kuld, hõbe, kalliskivid ja keerulised tehnikad – brotaankangad. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.