Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Brežnevi ajal hurjutati Hruštšovi selle eest. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hruštšovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu 2 (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud – karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks
NSV Liidu lagunemine 1990-1991 Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel 11.03.1990 Leedu taasiseseisvub 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks Balti küsimus rahvusvaelisel areenil 1990 NSV Liidu presidendiks M. Gorbatsov, vastasseis Boriss Jeltsiniga NSV Liidu poolt sõjalise jõu rakendamine:
Kokkuvõte Omariikluse taastamine 1991. aastal 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest, jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava
Eesti Vabariigi taastamine Marita Kose 9d 1991. aasta jaanuarikriis 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist.
aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. Mõiste: perestroika- reformikava senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamiseks ja täiustamiseks. Mõiste: glasnost- avalikustamine; sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimine. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis: - lõdvenes senini üsna karm tsensuur - julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse - järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus jne. 1980.aastate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19.sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga: - kasvas eestlaste rahvustunne
Minuarust tekib siin väga suur vastuolu, pealtnäha õilsat eesmärki aetakse taga väga veriste ja julmade moodustega. Võibolla sellepärast kommunismi ei saavutatudki. Et lääs koguaeg arenes, tekkis nõukogude liidul kannulpüsimisega tõsiseid raskusi ja midagi tuli muuta. Koos Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal tuligi uute majandusreformide programm Perestroika. Koos perestroikaga tuli ka suurem liberaalsus ja vabadus liiduvabariikides. Tekkis ka mingil määral eraettevõtlus. Ühesõnaga hakkas kapitalism tahes tahtmata välja punnitama. See omakorda aga tekitas rahvusteadvuse kasvu, mis viis muuhulgas Eestimaa Kommunistliku Partei lõhenemiseni kaheks tiivaks. Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni
aasta augustis toimunud augustiputsi sündmustest. Ei ole mõtet sellest sündmusest mingit kangelastegu pliiatsist välja imeda. Ma ei mõtle seejuures neid, kes olid Teletornis. Sündmused Tallinnas möödusid väga rahulikult. Tele- ja Raadiomaja ei rünnatud. Süüa tõid alates Keila Naisliidu pakkidele pea kõik ENSV toiduaineid töötlevad firmad. Mitmes liiduvabariigis suhtuti riigipöördesse äraootavalt või koguni poolehoiuga. Balti liiduvabariikides aga asusid kohalikud võimud otsustavalt tegutsema. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid korraldused ebaseaduslikuks. st. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. 9. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar
Peale Ülemnõukogu valimisi kehtestati uus majandusprogramm, mis oli IME edasiarendus: liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSV Liidust ning muudeti olemasolevat majandussüsteemi. Eesmärk oli lammutada käsumajandus, millega kaasnes majanduse langus. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.-1991. aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Selle põhjuseks oli Moskva tugevnev surve ja kohalike impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Balti liiduvabariikides tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe- ja julgeolekuüksused. 1991. aasta jaanuari esimestel päevadel võtsid eriüksuslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. Hoolimata Lääne protestidest (eriti USA), jätkas Moskva Baltikumi vabadusliikumise lämmatamist.
tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur ja järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980.aastate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19.sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga:kasvas eestlaste rahvustunne, hakati pidama rahvuslikke suurüritusi, algas eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest.
1. Kuidas kõlas Nõukogude Liidu hüüdlause/moto? Kõigi maade proletaarlased, ühinege. 2. Järjesta. Alusta varaseimast Breznev 3. Hrustsov 2. Andropov 4. Stalin 1. 3. Kes neist ei võtnud osa Stalini surma järel aset leidnud võimuvõitlusest? Malenkov, Lenin, Beria, Molotov, Hrustsov Võimuvõitlusest ei võtnud osa Lenin ja Molotov. 4. Millised muutused toimusid Nõukogude Liidus pärast Stalini surma? Hakati suhteid parandama Jugoslaavia ja lääneriikidega. Liiduvabariikides hakati edutama kohalike inimesi. Pehmentati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati üle miljoni inimese. 5. Iseloomusta Hrustsovi valitsemisaega. Hrustsov liberaliseeris ühiskonda, kuid samas püüdis oma ainu võimu kehtestada, mis tal ka 1958. a. Õnestus. 6. Täida lüngad. Täidesaatev võim Nõukogude Liidus kuulus Rahvakomissaride Nõukogule ja seadusandlik võim Ministrite Nõukogule . Kolhoose hakati Eesti NSVs looma alates 1947 aastast. 7
1944 a. luhtus katse Eesti taasiseseivumiseks. EESTI VABARIIGI taasiseseisvumine. Eesti 20. sajandi II poolel 1985 a. kevadel valiti NLKP peasekretariks M. Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse majanduslikku ning sise ja välispoliitilisse kriisi. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvestus senini üsna karm tsensuur ja julgeolekuorganid sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk järgult hakkas laienema sõnavabadus. 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toiminud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel toiminud eestlaste ärkamisajaga ( rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine, eestlaste võitlus oma pliitiliste õiguste
Stagneerunud NSV Liit ei suutnud selle võidujooksuga enam kaasa minna. NSV Liidu uus juht M. Gorbatsov tõi lootust rahu suunas. Ta alustas uutmist, ta lootis NSV Liidu moderniseerimise kaudu säilitada riigi rahvusvahelist mõju. Ta kuulutas välja ,,uue mõtlemise" ning loobus klassivõitluse teooriast ja sõjalisest vastasseisust USA-ga. See tõi kaasa murrangulise aja kogu maailmas, algas ulatuslik NSV Liidu demokratiseerimine, kuid majanduses kuhjusid raskused. Tõuke said mitmetes liiduvabariikides rahvaliikumised. NSV Liidus tekkisid pinged, korraldati riigipööre, et kõrvaldada võimult M Gorbatsov, uueks jõuks sai B. Jeltsin. 1991. aastal varises NSV Liit lõplikult kokku.
Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja teede korrastamine). Nõukogude võim moodustas uusmaasaajate aitamiseks riiklikke põllumajandusettevõtteid, mis aga ei olnud väga efektiivsed. Kolhooside loomine 1947. aastal võeti vastu otsus luua kolhoosid kõigis Balti liiduvabariikides. Peagi peale otsuse vastu võtmist loodi ENSVs 5 esimest kolhoosi ning tegeldi kulakute otsimisega. Kulakud olid jõukamad talupojad, kellel oli tööjõudu ning põllumasinaid. Tõsteti makse ning tehti kolhoosidele propagandat, kuid see ei toonud vabatahtlikuid kolhoosi tööle. Makse tõsteti veelgi kõrgemale ning loodi aina rohkem kulakute talusid. 1949. aasta märtsis toimus ulatuslik küüditamine talupoegade ähvardamiseks. Lõpuks astusid
Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
suutnud vastu panna. NSVL lagunemise põhjused (1991): 1) Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.2) võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos. 3) senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks. 4) tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu. 5) paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu võeti vastu keeleseaduseid. 6)osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks. 7) Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses. 8) kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus . * Kõik see õõnestas NSVL presidendi Gorbatovi jalgealust juba sedavõrd, et NSVL lagunemine muutus päevade küsimuseks.
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2. Iseloomusta Stalini, Hrustsovi, Breznevi valitsemisaega (poliitikat ja majandust) - vt tabel vihikust. Stalin- oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et
Gorbatsov välja uue liidulepingu plaaniga, mis pidi rahuldama reformimeelseid. See plaan ärritas jäiga joone pooldajaid, kes ta augustis 1991 ajutiselt võimult kõrvaldasid. Riigipöördekatse nurjasid peamiselt Boriss Jeltsini jõupingutused ja vandenõulaste tölplus. Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias. Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. Varsti pärast võimule ennistamist oli ta sunnitud ohje veelgi lõdvendama, NLKP keelustama ja loovutama paljud oma volitused liiduvabariikidele. Ta jätkas oma liidulepingu pealesurumist, et vältida NSV Liidu lagunemist, kuid ei suutnud kontrolli säilitada ja astus 25. detsembril 1991 tagasi, loovutades sisuliselt võimu Jeltsinile. Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis
positsiooni ning Lääs asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Mais 1990 üritati Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see ebaõnnestus. Baltimaades alustati poliitilisi ja majandusreforme, et saada iseseisvamaks. Leedus Kazimiera Prunskiene valitsus Lätis Ivars Godmanise valitsus Eestis Edgar Savisaare valitsus Baltimaade eeskujul alustati iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Üksteise järel hakati endid liiduvabariikides suveräänseks kuulutama. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et NSV Liidu koos hoidmiseks on vaja rakendada sõjalist jõudu. Seda oli rakendatud 1989.a. Gruusias ja 1990.a. Aserbaidzaanis ning seda taheti rakendada ka 1991.a. jaanuaris Balti riikides. Mitmel pool kasvasid rahvuskonfliktid veristeks kokkupõrgeteks. Leedus tapeti 14 meeleavaldajat ning Lätis 5. Eestis rünnak jäi ära. Sõjategevuse jätkumise korral oleks Euroopa Liit ja USA lõpetanud
· Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ehk senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise ja täiustamise. Perestroika elluviimiseks ning oma võimuposotsioonide kindlustamiseks vajas Gorbatsov ka glasnost`it ehk avalikustamist (NB! Glasnost ei tähenda mitte täielikku sõnavabadust, vaid sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimist). · NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka NSVL liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur; julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse; järk-järgult hakkas laienema sõnavabadus (seda siiski väga aeglaselt). 1980- ndate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19.sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga (rahvustunde tõus; rahvuslike suurürituste pidamine; algab eestlaste võitlus
vabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn. augustiputs), mis kukkus läbi. Gorbatsovi maine langus: Tema rahvusvahelist mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga- Kaukaasias, Tagurlaste augustiputs, Balti riikide iseseisvumine ja sammud iseseisvumise suunas teisteski liiduvabariikides nõrgendasid Gorbatsovi võimu. 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. Fakte: Gorbatsov asutas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei, mis on jäänud nisiparteiks. Juunis 1996 kandideeris ta Venemaa presidendiks, kuid võitis vaid 0,5% häältest. Tema abikaasa oli Raissa Gorbatsova (5. jaanuar 1932 - 20. september 1999) ja neil on tütar Irina Virganskaja (1956).
meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majadusalasele koostööle tulevikus. Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7
meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majadusalasele koostööle tulevikus. Varssavi Lepingu Organisatsioon Loodi 1955. aastal vastukaaluks NATOle oma sõjaline ja poliitiline liit ehk Varssavi Pakt. 6. Milliseid muudatusi tõi Nõukogude Liidus kaasa Stalini surm? Lavrenti Beria normaliseeris suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Edutas liiduvabariikides kohalikke inimesi. Vangilaagritest vabandes üle miljoni karistusaluse, pehmendati vägivallapoliitikat. 1953. Aasta juunis Beria arreteeriti, ning mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüdi, tema kaela veeretati kõik Stalini-aja kuriteod. Hukati 1953. Aasta detsembris. Siis sai võimule Hrustsov Nikita. Jätkas pehmendamist, tema valitsusaega nimetatakse sulaajaks. Pidas Stalini kuiritegusid paljastava ettekande. 1964 aasta oktoobris kõrvaldati ta võimult. 7
vahel ei tekkinud. · 1990.a. 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. · 1990.a.lõpp-1991.a. algus- pingete suurenemine Balti liiduvabariikides: selle põhjused olid järgmised: · Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde- Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna. · Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid).
· Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine · 1957 esimene katse Hrustsovi võimult tõrjumine · Hrustsovi reformid: uudismaade kampaania (hiigelsuurte põldude rajamine), mais sundkasvatamine (ei arvestanud erinevate geograafiliste oludega), loomakasvatussaaduste
Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (tähesõdade programm) NSVL TASAND 1. NSVL majanduses - sotsiaal ja kultuurisfääris valitses pikemat aega stagnatsioon, mis oli viinud riigi ummikusse. 2. Nõrgenes NSVL sõjaline potentsiaal, sest alla käiva majanduse juures ei suudetud enam võidurelvastumise karussellil püsida. 3. Gorbatsovi perestroika poliitika 4. Iseseisvust ei püüdnud saada üksnes Eesti vaid käärimine toimus kõigis liiduvabariikides ENSV TASAND 1. Rahulolematus Moskva röövellikku majanduspoliitika vastu, mis kulmineerus teatega, et Rakvere lähistel hakatakse rajama fosforikavandusi, mis viiksid Eesti ökoloogilise katastroofini. 1987. a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP
Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast - Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed - Vene keel domineeris kõigis eluvaldkondades, sh näiteks ametlikus asjaajamises ja teadustöös 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Vastus: See liikumine ühendas erinevate vaadetega inimesi ning nende eesmärgiks oli see, et riigis järgitaks kehtivaid seadusi ja inimõigusi
Ülemkogu Presiidiumi esimeheks, kel olid senisest suuremad volitused riigi volitused riigiasjade juhtimisel. 89.valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan- NSVL Rahvasaadikute Kongress, kes valis delegaatide hulgast Ülemnõukogu, kes valis presidendiks Gorbatsovi. Ühiskonnas tekkisid mitmed poliitlised liikumised, mis hiljem muutusid erakondadeks. Kõik see rõi päevakorrale rahvuste enesemääramise küsimuse, osades liiduvabariikides võeti vastu suveräänsusdekl.ja püüdeldi iseseisvu eseisvuse poole, mida keskvõim püüdis lämmatada. Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Jeltsiniga. Hakati koostama uut liidulepingut, mida vanameelsed üritasid takistada (augustiputs). 1991 sõlmiti SRÜ, millega NSVL oli lõplikult lagunenud. 4.Idabloki lagunemine- põhjused- NSVL mõju taandumine Ida-Euroopas, Varssavi Lepingu Organisatsiooni lagunemine, I-Euroopa sotsialismimudeli ammendumine,
juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti NSV omamoodi ,,näidisliiduvabariigiks", suure impeeriumi ,,vaateaknaks". Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel oleva ühtluskooli süsteem, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikult revideeriti õppeprogramme. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959. a. 8-klassiline kooliharidus, mis oli kohustuslik. 1970. a. muudeti keskharidus samuti kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
Erilist jõudu sellel ei olnud. Komitee loomine tõi kaasa ka selle, et inimeste arv, kes julgeoleku struktuuriga olid seotud ministeeriumis, oluliselt vähenes. Julgeolekualast kaadrit tõmmati üsna oluliselt kokku. Hrustsovi ajal kohaliku taseme KGB oli selgelt aruandekohustuslik partei ees. Rahvamajandusnõukogude loomine. On seotud võimustruktuuri või valitsusaparaadi reorganiseerimisega. See tõi kaasa selle, et varasemate ministeeriumite asemel loodi liiduvabariikides mitme oblasti peale ühtsed rahvamajandusnõukogud, kes sisuliselt pidid tegelema majanduse juhtimisega neile alluvas piirkonnas. Tulemused olid kahetised. Osades piirkondades rahvamajandusnõukogu loomine oli positiivne, tõi kaasa majanduse tõusu jne. Eestis üsna hea aeg. Kui vaadata NSVL tervikuna, siis tegelikult see pilt nii roosiline ei olnud. Paljudes NSVL teistes piirkondades ei hakanud nad sel moel toimima nagu väiksemates
pererahvale nende nimesid hüüdis. Sõnal nomenklatuur on mitu nähendust. Üks tähendus hõlmas ametisse kinnitamise süsteemi. Mis tähendab seda et, inimesi kinnitab töökohale kõrgemalseisev organisatsioon (nt ministeerium), tema laseb ka inimese lahti. Sõna teine tähendus käib partei liikmete määramise kohta kindlaksmääratud nimestikus äranäidatud ametikohtadele. Kõige tähtsamaid ametkohti N Liidus ja liiduvabariikides valitses NLKP KK sekretariaat või poliitbüroo. Sõna kolmas tähendus kehtib nendesamade parteiliikmetest nomenklaatorite kohta nemad moodustavad nõukogude ühiskonna valitseva klassi, mida kutsuti ka ,,partokraatiaks". Vaadated lähemalt EKP KK nomenklatuuri- ametikohtade loetelu ja nomenklaatoreid, tuleb tõdeda, et tõepoolest selle käes võim ongi. Niipaljukest kui NLKP KK seda siia andis. EKP KK'le kuuluvaid nomenklatuurseid ametikohti oli 1047 aastal 2149 ning 1953ks aastal 2203
Anti rohkem õigusi liiduvabariikidele teaduse saavutuste vastu (likvideeriti terved hullustus) ja hoolimatu raiskamine, kvaliteet ei olnud enam tähtis teadusharud, nt geneetika), rahvusvaheliselt Hakati nõudma, et liiduvabariikides võimul olev süvenes eriti 1970. aastatel isoleeritud "kaader" õpiks suhtlema kohalikus keeles majanduses tähtis kvantiteet, mitte kvaliteet
Sellest hoolimata boikoteeris enamik lääneriike Moskva olümpiamänge Afganistani sõja tõttu ja nii ei andnud ka Tallinna regatt õiget olümpiamõõtu välja. Venestamisprogrammi käigus toodi Venemaalt lääneriikidesse põgenenud eestlaste asemele tuhandeid venelasi. 1989.aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 963 281 eestlast . Umbes samal ajal oli mujal maailmas ligikaudu 150 000 eesti päritolu inimest: ligikaudu 86 000 lääneriikides ja 63 000 NSV Liidu teistes liiduvabariikides. MAJANDUS 1970ndatel oli Eestis kolhoosimajanduse õitseaeg. Paljud kolhoosid liideti ja välja kujunesid suurmajandid. Isegi lautade asemele kerkisid suurfarmid. Tulemuseks olid sageli liiga suured tootmishooned, vähemalt Eesti olude jaoks, mis põhjustasid keskkonnaprobleeme. Tegemist oli röövmajandusega , mis ei hoolinud keskonnast, inimestest ega tooraine ratsionaalsest kasutamisest.Enamik Eesti tööstus toodangust valmis tehastes, mis allusid Moskvale ja suuremail
Kriisist väljumiseks algatas Gorbatšov perestroika ja glasnosti. Perestroika kujutas endast senise majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist ning glasnost tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Poliitilise surve alt vabanemine tekitas paratamatult muutusi ka ühiskonna poliitilises elus. Vähenes partei juhtroll riigis. See kõik andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Sellest ajast saati hakkas Eestis levima taasiseseisvumise mõte, sest varasemad karmimad tingimused olid pehmendatud. 1980. aastate teist poolt Eestis on nimetatud ka uueks ärkamisajaks, kuna siis toimunud sündmused ja protsessid sarnanesid paljuski 19. sajandi teisel poolel toimunud eestlaste ärkamisajaga: kasvas eestlaste rahvustunne, hakati pidama rahvuslikke suurüritusi, algas eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest.
4) Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine. 5) Vägivaldne meeleavalduste mahasurumine. 6) Liiduleping. 6. Selgita augustiputsi põhjuseid, tagajärgi ja võimalikke tagajärgi selle õnnestumise korral. 1) Põhjused. a) Rahulolematus Gorbatsovi perestroikapoliitikaga. b) Majandus oli kokku kukkumas. c) Arvati, et liiduleping tähendaks Nõukogude Liidu lõppu. d) Enamikus liiduvabariikides hakati nõudma täielikku iseseisvust. 2) Tagajärjed. a) Lootus Nõukogude Liidu edasikestmiseks hävis. b) Rahva usaldus ja usk kommunistide vastu kadus. c) Venelased lootsid rohkem Jeltsinile. d) Nõukogude Liidu lagunemine kiirenes, see muutus vaid sümboolselt eksisteerivaks monstumiks. e) Kommunistlik süsteem kaotas oma usaldusväärsuse. 3) Võimalikud tagajärjed.
-industrialiseerumine, mis mõjutasid pea kõiki eestimaalasi. Alates 1950. aastate keskapaigast massirepressioonid küll lõppesid, kuid ühiskonda hoiti rangelt kommunistliku ideoloogia mõjusfääris ning teisitimõtlejaid koheldi karmilt. Suureks probleemiks muutus ka muulaste küsimus, kuna tööstustöölistena toodi Eestisse sadu tuhandeid migrante. 1980. aastatel, kui Nõukogude majandus selgelt kriisi sattus, algasid Eestis, nagu teisteski Nõukogude liiduvabariikides, massimeeleavaldused ja rahvaliikumine, mida võimulolijatel enam maha suruda ei õnnestunud. 1991. aastal, kui Moskvas püüdsid võimu haarata vanameelsed kommunistid, kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. STALINI AEG Majanduspoliitika üleminek nõukogulikule käsumajandusele Põllumajandus 1) Jätkati 1940.a. alustatud maareformi (1944-1947) samas ei räägita kolhoosidest. - Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: * võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos * senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses * kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
NSV Liidu lagunemine (1991): Perestroika hakkas tasahilju väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: * võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) palju kiiremas tempos * senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks * tekkisid alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused, mis olid suunatud Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu * paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone (sisu- kohalikud seadused on NSVL seadustest ülimuslikumad) * võeti vastu keeleseaduseid * osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks * Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses * kasvanud oli ka Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks valitud B.Jeltsin)
koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile. Sõjalises Loodi Varssavi Pakt (VLO) 1955. aastal. Rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ja poliitilist tegevust kontrollis konsultatiivkomitee. Loodi vastupanuks NATO-le. 8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus
teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha ametiühingu;välispol:Breznevi doktriin 1968, osalemine rahvusvah regionaalsetes konfliktides,Poola ja Afganistaani surbvestamine,kahepalgelisus(võidurelvastumine,osalemine Helsingi protsessis),A.Gromõko; 1985-91,märksõnad:PERESTROIKA,GLASTNOST,liider:Mihhail Gorbatsov;pol: kaadrireform,poliitilise süsteemi ümberkorraldamine,mitmeparteisüsteemi teke,vabaduse suurenemine liiduvabariikides,uue liidulepingu väljatöötamine,sotsialismi reformimine vastavalt 20. saj lõpu olukorrale,B. Jeltsin,N.Rõzkov;maj:majandusreform ,,500päeva"(võimalused erasektori tekkeks,rahandussituatsiooni parandamine,kiirenduskurss),esmatarbekaupade defitsiit,ebakompententsus;ideoloogia:glastnost ehk avalikustamine,tsensuuri leevendamine,stalinismi kriitika,ajaloo valgete laikude täitmine,kultuurisfääri vaimne vabanemine,meedia rolli suurenemine,avalikkuse kaasamine probleemide
Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. -Vene k õpetamine muudeti kohutslikuks kõikides koolides -Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast. -Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed. -Vene k domineeris kõigis eluvaldkondades, sh nt ametlikus asjaajamises ja teadustöös. 10. Milline roll oli nõukogude ühiskonnas dissidentlusel? Miks oli aktiivseid teisitimõtlejaid suhteliselt vähe? Levitasid infot, mis ei meeldinud valitsusele. Kontrollisid inimõiguseid. Aktiivseid teisitimõtlejaid arreteeriti ning saadeti vangilaagritetesse. 11
koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile. Sõjalises Loodi Varssavi Pakt (VLO) 1955. aastal. Rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ja poliitilist tegevust kontrollis konsultatiivkomitee. Loodi vastupanuks NATO-le. 8. Milles seisnes võimuvõitlus sõjajärgses Nõukogude Liidus? 9. Mis iseloomustas Beria uut kurssi? Rahvusliku kaadri edendamine liiduvabariikides, pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 10. Miks nimetati Hrustsovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hrustsovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus, pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus
ainult kommunistlike autorite loomingut ja tegevust, kuna eesmärgiks oli nõukogude reziimi kindlustamine ja nõukogude kultuuri juurutamine. Näiteks ühelgi rahvaüritusel ei lauldud ainult eesti keelseid laule, vaid pidi olema ka kindlasti vene pärast loomingut. Kirik: mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Kirik lahutati riigist, keelustati kirikus käimine. Haridus: koolikorralduse aluseks võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem. Keskharidus muutus kohustuslikuks, kuid see viis kokkuvõttes siiski hariduse allakäigule, kuna tunnistuse said ka need, kes tegelikult poleks seda väärinud. Vähenes kõrge tasemega haritlaste arv. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel tingitud kolmeks: kodueestlasteks, väliseestlasteks(läänes) ja Venemaa eestlasteks. Eestlaste kogukond välismaal tekkis Teise
sotsialismileeri piire laiendada. · Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? (lk 48) *Stalin suri 5.märtsil 1953.aastal. :) *Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. *Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. · Millal valitsesid NSVL-s Hrustsov ja Breznev? Hrustsov 1953-1964. Breznev - 1964-1982. · Milliste nimetustega saab nende valitsemisaegu iseloomustada, mis oli nendele perioodidele iseloomulik? (lk 49) *Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt
Terve Kirde-Eesti kujundati ümber troostituks nõukogulikuks tööstusmaastikuks. Rajati lahtiseid karjääre, mis mõjusid keskkonnale väga halvasti. Ehitati ja käivitati kaks suurt jõujaama- Balti ja Eesti Soojuseelektrijaam, Narvas suur mööblivabrik, rekonstrueeriti tsemenditehas ,,Punane Kunda", lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri taastamine, tööd alustas Kohtla-Järve lämmastikväetisetehas. Kõikides liiduvabariikides loodi rahvamajandusenõukogud, mille eesmärgiks oli tööstuse juhtimine mõistuspäraseks muuta. Selline nõukogu loodi ka 1957. aastal Eestis. Tänu sellele kujunes majandusjuhtidel mingi enam-vähem terviklik ettekujutus Eesti tööstusest, mille tagajärjeks oli tootmisnäitajate ja palkade tõus. 1965. aastal kaotati rahvamajandusnõukogud 3 nn. Kossõgini reformiga. Reformi eesmärk oli suurendada ettevõtete iseseisvust, kuid selle juures läks kaotsi liiduvabariikide sõnaõigus.
Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses . Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust .M. Gorbatsovi populaarsus langes, B
Kes käisid, miks ja mis olid selle eeldusteks. Tõukeks oli laevaliikluse avamine 1965a ja 1972a. ehitatud Viru hotell. Esmalt külastasid Eestit spetsialistid aga Soome majanduse paranemisega tõusis ka tavaturistide vool alates 1970 aastatest. 1966a avati välis turistidele Pärnu, Tartu, Viljandi linn. Atko Remmel „Külma sõja regioosseda aspektid“ vaatleb Nõukogude Liidu usupoliitikat Eesti NSVs. Tõi välja, et Usuelu administreerimisega tegeles Usuasjade Nõukogu Moskvas, mida liiduvabariikides esindasid volinikud, kes tegelesid kontrollimise, usuühingute regiseerimisega, kogusid ja analüüsisid infot, sulgesid kogudusi, kontrollisid vaimulike personalipoliitikat, lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle saavutati eelkõige koostöös kirikuvalitsusega, küsida luba peaaegu kõigeks, mis väljus pühapäevase jumalateenistuse raamidest. Toob välja, et 1934a oli kirikutega seotud 98 protsenti elanikkonnast, siis 1987a
lõpetamise eeltingimus. Rohkem hakkavad edenema tehnikateadused. Paralleelselt põhiõpingutega antakse kõigile üliõpilastele sõjalist ettevalmistust, mis päädib riigieksamiga. Stalinistlike repressioonide käigus kannatab nii kõrgkoolide personal (enamik silmapaistvaid õppejõude sunnitakse lahkuma või vangistatakse) kui üliõpilaskond. Ometi on Eesti kõrgkoolide, eriti Tartu Ülikooli õpetuse ja uurimistöö tase tunduvalt kõrgem kui enamikus teistes liiduvabariikides. Samas ei saa Eestis õppida mitmeid spetsiifilisi erialasid, neid õpetati ainult Moskva või Leningradi ülikoolides. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem
Liiduvabariikidele anti rohkem õigusi. Liiduvabariikide juhid pidid õppima kohalikku keelt. Beria võimulolek jäi lühikeseks, sest endised tippstalinistid hakkasid ennast ohutatuna tundma ning tapsid ta. Kui Beria oleks võimule jäänud, siis oleks NL varem lagunenud. Ma arvan, et Stalin ei olnud ainuke süüdlane, kes oleks pidanud kommunistliku terrori eest vastutama. Süüdlased olid ka teised, kes tema käske täitsid ning oma võimu erinevates liiduvabariikides läbi surusid. Korea sõda 1950-1953 P-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel L-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953 Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus
üldlaulupidude ajal kogunes rahvas õhtuti hea meelega rahvapille kuulama, et nende saatel siis tantsu keerutada. Sellised populaarsed kogunemised andsidki korraldajatele mõtte luua üldlaulupidude raames üritus, kus esitataks spetsiaalselt suurematele gruppidele seatud rahvatantsu numbreid. Nõukogude riigi juhtidele jättis taoline üritus -- tantsupidu nii sügava mulje, et eestlased kutsuti Moskvasse rääkima säärase ürituse korraldamise võimalikkusest teisteski liiduvabariikides. Tundus imena, kuidas 20 000 lauljat saab ühe taktikepi järgi laulda ja ligi 3000 tantsijat suudab ühtses rütmis muru peal tantsu keerutada. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist
annaabi.ee 
