Külm sõda (1)

Külm sõda sai alguse 20 sajandi keskpaigas peale Teist maailmasõda, tuues kaasa endaga palju muutusi kogu maailmas. Külma sõja ajal oli rahulikumaid aegu, kuid oli ka olukordi , kus ähvardas Kolmanda maailmasõja puhkemine. Elati sõja ja rahu piiril . Külm sõda oli nö kahe leeri sõda: Ida ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Oma võimu soovisid tõestada kaks üliriiki NSV Liit ja USA.
USA abistas Euroopa riike, et ennetada kommunismi pealetungi. USA abiprogrammiga liitusid mitmed Euroopa riigid. Mõistagi NSV Liit keeldus. Euroopas loodi sõjaline organisatsioon NATO . Oli kujunenud kahepooluseline maailm.
NL-s Stalin janunes võimu järele, ta lõi totalitaarse ainuparteisüsteemi. Ta ei aktsepteerinud kedagi peale iseenda. Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. N. Hruštšovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Brežnevi valitsemisel laiendati sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon . Hiigelriigis tugevnes surve sulandada seal elavad rahvad ühtseks, Nõukogude rahvaks, laiendati vene keele mõjusfääri. NSV Liidust oli saanud 1980. aastate alguseks sõjaline üliriik, kus majandusareng seiskus. Valitses majanduslik ja ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus , mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi kõrgtehnoloogia valdkonda kahe süsteemi vastasseisu , algatades tähesõdade programmi. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu, mis muidugi ei teostunud. Võidurelvastumine viis selleni , et tuumapommide arv ületas kõik piirid: olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Stagneerunud NSV Liit ei suutnud selle võidujooksuga enam kaasa minna.
NSV Liidu uus juht M. Gorbatšov tõi lootust rahu suunas. Ta alustas uutmist, ta lootis NSV Liidu moderniseerimise kaudu säilitada riigi rahvusvahelist mõju. Ta kuulutas välja „uue mõtlemise“ ning loobus klassivõitluse teooriast ja sõjalisest vastasseisust USA-ga. See tõi kaasa murrangulise aja kogu maailmas, algas ulatuslik NSV Liidu demokratiseerimine, kuid majanduses kuhjusid raskused. Tõuke said mitmetes liiduvabariikides rahvaliikumised. NSV Liidus tekkisid pinged , korraldati riigipööre, et kõrvaldada võimult M Gorbatšov, uueks jõuks sai B. Jeltsin . 1991. aastal varises NSV Liit lõplikult kokku.