nt m,n,u,a jne Korrapärases käekirjas on need ühtlased ja korrapäratus käekirjas ebaühtlased nt 5 korrapärane käekiri- nii kalle tähtede kõrgus kui ka laius on suurel määral ühesugune. nt 2. korrapäratu-ebaühtlane. Isikupära: Kirja isikupära ehk arengutaseme määramine on üks keerulisemaid tunnuseid määramiseks, sest see pole täpselt mõõdetavad ja tuleb määrta rohkem kogemusele toetudes. Mida rohkem me leiame isikupäraseid jooni, otstarbekaid lihtsustusi ja originaalseid tähekujusid, seda parem. Samas ei saa seda võtta ka alati nii, sest iga normist kõrvale kalduv joon ei lisa isikupära. Näiteks kui kohtame kirjas palju kasutuid silmuseid ja muid ilustusi on tegu lihtsalt edeva inimesega. Joonis 1 Ja 2:korrapäratud 1- jõulised, huvitavad tähekujud/jõuline loovisikus, vastandikud impulsid ja mõttepalangud 2- saamatud , hägusad kritseldused/ lootusetu hädavares, rapsakas ja saamatu. Joonis 3 ja 4 :korrapärased 3- originaalne: liht
Harjuta jõuühikute teisendamist Täida lüngad õigete arvudega. 1 kN on______N. 1 kg mõjub maale jõuga______N. 1 N mass maapinna lähedal on______kg ehk______g. 1 kN mass maapinna lähedal on______kg ehk______t. 1 tonn ehk______kg tekitab maapinna lähedal jõudu______kN ehk______N. Jõud võib mõjuda kehale mitmel erineval viisil - punktkoormuse ja lauskoormusena. Tegelikkuses mõjuvad kõik jõud kehale läbi kuitahes väikese pinna, kuid meaahikas kasutatakse lihtsustusi et kirjeldada koormuste mõjumist. Nii näiteks kasutatakse lihtsustust - punktkoormus. See tähendab, et jõud on rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne. Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena. Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade
annab edasi selge info. Sõnavara annab infot (sh fakte) edasi ilma kõneleja suhtumist liigselt rõhutamata, neutraalselt ja objektiivselt. Info edastaja isikule pööratakse väga vähe tähelepanu, sest oluline on sõnumi sisu, mitte selle edasiandja isik. Esineb iseloomulik oskussõnavara, lauseehitus ja teksti liigendus. Kõnekujundeid kasutatakse väga piiratult ning neid iseloomustab rangus ja emotsionaalne vaoshoitus.. Iseloomulik on lugejat austav, liigseid lihtsustusi vältiv kirjastiil. Kasutatav keel on võrreldes tavakeelega keerulisem - laused on pikemad ja keerukama ülesehitusega. Kasutatakse erialasõnavara ja võõrsõnu. Esitatud väited on loogilised, põhjendatud ja andmetega tõendatud. Vastupidised seisukohad lükatakse ümber tasakaalukalt ja hinnanguvabalt. Autor püüab oma seisukohti väljendada neutraalselt, ilma liialt subjektiivse ,,käekirjata" - kirjutatakse kolmandas isikus
Kui suur hulk süsinikku on jäänud martensiiti? : 1. 0,02 % 2. 0,46 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 4. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 7
võtta suurem varutegur - näiteks tuulekoormus mastile nõuab suuremat varutegurit, kui statsionaarse masina surve alusraamile); Materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur); Arvutusskeemi täpsus ja metoodika lihtsustused (ligikaudsem skeem ja rohkem lihtsustusi eeldav metoodika nõuavad suuremat varutegurit, kui täpsem); Konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike majanduslike kahjude suhtes (lennukile suurem varutegur, kui autole, autole suurem varutegur, kui aiakärule); Materjali struktuuri ühtlus (homogeense materjali korral võib võtta väiksema varuteguri - betooni korral varutegur suurem, kui metallide korral); Piirpinge ohtlikkus (materjali purunemine põhjustab suurema ohu, kui voolamine - voolava
statsionaarse masina surve alusraamile); · materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur); · arvutusskeemi täpsus ja metoodika lihtsustused (ligikaudsem skeem ja rohkem lihtsustusi eeldav metoodika nõuavad suuremat varutegurit, kui täpsem); · konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike majanduslike kahjude suhtes (lennukile suurem varutegur, kui autole, autole suurem varutegur, kui aiakärule); · materjali struktuuri ühtlus (homogeense materjali korral võib võtta väiksema varuteguri betooni korral varutegur suurem, kui metallide korral);
Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult
2. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 3. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 4. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. Question 7 Partially correct Mark 2,00 out of 4,00 Question text Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, teha kindlaks, millest koosneb 0,5%-lise C-sisaldusega terase struktuur toatemperatuuril ja mis temperatuuril tekivad vastavad struktuuriosad. Vali üks või enam: 1. tsementiit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 2. perliit - tekib temperatuuril 1147 kraadi Celsiust 3
püütakse seda analüüsides uurimisobjektiks valida mingi väike osa kõigist majandussubjektide ja nähtuste seostest. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb paratamatult kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Miks just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole aga enamasti tegelikkuses kontrollitavad, kuna tegelikkuse tehtud eelduses ei pruugi kehtida (tegelikkus on keerulisem). Samas: mida rohkem tegelikkusele vastavaks püütakse mudelit muuta, seda keeurkamaks mudel läheb. Täielikult tegelikkusele vastavast mudelist on sama palju kasu kui maakaardist mõõtkavas 1:1- tulemuseks on teine tegelikkus. Seepärast tuleb soovides
Jõud Rx tekitab täiendava mpmendi m2=Rx*Y Mis samuti pöörab laeva Laeva püstuvus Püstuvuseks nim laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja põõrduda pärast nende jõudude mõju lallamist tagasi algasendisse Laevateoorias vaadatakse eraldi: - algpüsivust - püstuvust suurtel kreeninurkadel Eristamine on tingitud asjaolust , et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid , aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt ( või arvuti programmi abil) laeva püstuvust jälgitakse, kallutades teda kahe risttasandi suhtes , ja nim on vastavalt : -Põikpüstuvus külgkalde eh kreeninurga o(millest l2heb diagonaalis kriips l2bi =o tähest ma mõtlen) suhtes, - pikipüstuvus pikikalde ehk trimminurga u ( samuti l2heb kriips u t2hest diagonaalis l2bi ( sümbol)) suhtes
avenüüd, uskudes, et see on parim lähenemine, sest see on lugejatele kõige lihtsamini arusaadav (Joonis 14[b]).[15] Metrookaart kui graafilise disaini zanr (Joonis 14). Osa L liinist Brooklinis a) Vignelli kaardil, b) Kickmapil c) Tauranac-Hertz'i kaardil. [15] Mõnikord tegi ta jällegi vastupidi geograafiliselt stilistilisi lihtsustusi, et aidata sõitjaid. Näiteks, Queens Boulevard, suur maantee Queensis. Hiljutised kaardid ei kajastanud selle suhteid metrooga, sest nad kas ignoreerisid seda täiesti nagu Vignelli kaardil, näidatud joonisel 15[a] või jätsid selle tahaplaanile nagu praegusel MTA kaardil näidatud joonisel 15[c]. [15] Oma kaardil stiliseeris ta Queensi Boulevardi sirge joonena ( joonis 15 [b]). ,,Ma otsustasin nii teha, et kasutajad märkaksid kergesti seda rada ja saaksid kindlaks teha ''rada vahetavad''
Sellesse aega kuuluvad mõned tema tähtsaimad kirjutised matemaatilise astronoomia alalt. U.J.J. Le Verrer (1811-1877) oli akadeemiale 1840.a. esitanud põhjaliku töö asteroidi Pallas kohta; töö oli täis pikki arvutusi, mille kontrollimiseks iga retsensent oleks pidanud vähemasti niisama palju aega kulutama nagu autor uurimuse koostamisele. Cauchy oli otsekohe nõus seda hiiglatööd enese peale võtma. Selle asemel, et Lerrier'i teed minna, leidis ta varsti lihtsustusi ja uusi meetodeid, mis võimaldasid tal kõike tunduvalt lühema ajaga kontrollida ja uurimust selle juures veel täiendadagi. 1843.a., kui Cauchy oli viiekümne nelja aastane, jõudis konflikt valitsusega kõrgpunkti. Minister ei tahtnud enam avalikkuse pilkealuseks olla ja nõudis Pikkuste Büroolt valimiste korraldamist, et kohta, mida Cauchy tõrkus vabastamast, seaduse järgi täita. Sõprade nõuandel kirjutas Cauchy avaliku kirja. See kiri on parim, mille Cauchy eales on kirjutanud.
3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult
jõuna, vaid et ta tegelikult on kõikeläbiv, et ta loob asju, tekitab naudingut, vormib teadmisi, toodab diskursust; teda peab hoopis rohkem võtma produktiivse võrgustikuna, mis läheb läbi terve sotsiaalse korpuse, kui negatiivse instantsina, mille funktsiooniks on ärakeelamine." (Krull 1996: 162). Foucault ütleb võimu kohta nii mõndagi olulist, ent antud tsitaat peaks piisavalt valgustama anarhistide tehtud liigseid lihtsustusi võimumõiste käsitlusel. See aga ei tee nende kriitikat vähem oluliseks. Anarhistid kummutavad kaks liberaalide teooriat valitsuse küsimusis: esiteks põhiseaduslike piirangute maksvus võimu kuritarvitamise ärahoidmiseks, teiseks ühiskondliku lepingu teooria. Konstitutsioone ja õigusi kehtestavat sama institutsioon, mille vastu need peaksid kaitset pakkuma, ja seetõttu on need suuresti illusoorsed. Lisada tuleks, et tänapäeval kiidab rahvas põhiseaduse heaks; see ei vähenda aga
.................................................................... 14 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid ............................................................................................ 14 2.6 Osavarutegurite meetod.................................................................................................. 14 2.6.1 Üldiselt .................................................................................................................... 14 2.6.2 Piiranguid ja lihtsustusi ........................................................................................... 15 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) ............................................................... 15 3 Müüritööde materjalid ja nende omadused ........................................................................... 18 3.1 Kivid ............................................................................................................................... 18 3.2 Mördid .
Et õigeks ajaks valmis saada, pidin Tähetornis ööbima. Laotasin Rootsmäe kabinetis ajalehed põrandale, raamatud pea alla ja sineli moodi sügismantli peale ning sain nii mõned tunnid magada. Kuzmin oli hommikul platsis ja töö läks edasi. Samas stiilis valmis ka mu diplomitöö, ainult selle vahega, et aega oli pisut rohkem ja polnud vaja Tähetornis ööbida. Kuzmin õpetas, kuidas tuleb läheneda uuele probleemile. Algul tuleb teha olulisi lihtsustusi, mis võimaldavad saada probleemile ligikaudse lahendi. Sageli õnnestub nõnda jõuda analüütilise lahenduseni, mille abil erinevate tegurite mõju on selgesti tajutav." (18.214) Foto 19. Pildil G. Kuzmin. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Akadeemik Jaan Einasto kirjutab: ,,Professor Aksel Kipperiga tutvusin ülikooli ajal
Keskmes keele sünkrooniline uurimine. Võrdles keeli analüütiliselt, arvestamata geneetilist sugulust→ tüpoloogilise lähenemise lähtekoht. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika
Tehnilis- konoomiliste nitajate arvutaisel ( niteks elektrienergia kadude arvutamiseks ) Esimesel juhul vimsuse kaod arvutatakse lihtsustatud viisil. Vimsuse kaod trafodes ja muundurites P = k S p 2 Q = kqS2 kp, kq - kadude tegurid Tavaliselt vetakse kp = 0.02 W/VA kq = 0.10 VAr/VA Viga selliste arvutuste puhul on 30 - 50%. Tehnilis-konoomiliste arvutuste puhul viga ei tohi letada 5%. Kasutatakse palju tpsemaid arvutusvahendeid. samas vib teha mningaid lihtsustusi. Kige thtsam nendest on, et elektrivarustusssteemis enamus kolmefaasilisi koormusi on smmeetrilised. Seetttu vimsuskadude anals lhendatakse hefaasilisele aseskeemile. Sellise aseskeemina kasutatakse - neliklemmi, mida kasutatakse elektrimasinate, trafode, muundurite, kaabel- ja huliinide analsil. Aseskeemi alused on jrgmised: 1. Kompleksne tarbitav nimivimsus S =P + jQ, millele vastavad jrgmised kompleksvrtused: S = UI" = I2z = U2Y" Y - kompleksne kogujuhtivus 2
samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda päris riimkroonika fragmentidega, selgub, et palju on tehtud lihtsustusi jne. Balthasar Russowi kroonika. Tema kroonika on mjutanud traditiooni, kuidas ajaloolased on siinset ajaloopilti näinud. I trükk avaldati autori eluajal 1570. Varased kirjalikud teated Eesti kohta (IXII saj): Skandinaavia allikad, Lääne-Euroopa allikad. Vene allikad. Nende usaldusväärsuse ja tõlgendamise küsimused. Sõna Eesti ilmub I korda aastal 98. Mainiti Aestlased. Aga seda sõna kasutades ei mõeldud otseselt neid eestlasi, keda me praegu eestlasteks nimetame. Aesti
Kulumultiplkaator arvutatakse välja seosest. 1 / (1 c) Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral. Keskmine tarbimiskalduvus leitakse: tarbimismahu jagamisel käsutatava sissetulekuga Tasakaalu korral on: ettekavatsemata varud võrdsed nulliga. Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: nõudluspoolsele küljele Selleks et sissetulekute kulutuste (Q/E) mudel kehtiks, on vaja teha alljärgnevaid lihtsustusi: peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine, kusjuures see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse surveta ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb raha analüüsi puhul täiesti kõrvale. Tuluringkäigu mudeli koostamisel tehakse alljärgnev lihtsustus: eeldatakse, et majandus koosneb ainult majapidamistest ja firmadest. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab säästuläve, millest
Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7
Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi kitsastele valdkondadele ja olulistele seostele. 4. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Mõlemad uurivad riigi majanduselu konkreetseid valdkondi, sidudes sealjuures mikro- ja makroökonoomikat. 5. Millega tuleb majandusteoreetilise mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada? Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7
Q/E mudel sisaldab endas: a. litsenseeritud ja autonoomseid muutujaid b. indutseeritud ja automaatseid muutujaid c. litsenseerimata ja automaatseid muutujaid d. indutseeritud ja autonoomseid muutujaid Q/E mudel on on täielikult orienteeritud majanduse: a. pakkumispoolsele küljele b. jagamispoolsele küljele c. nõudluspoolsele küljele d. nii nõudlus kui ka pakkumispoolsele Selleks et sissetulekute - kulutuste (Q/E) mudel kehtiks, on vaja teha alljärgnevaid lihtsustusi: a. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel ei sisalda rahandussektorit, seega jääb ka raha analüüsi puhul täiesti kõrvale b. peab eksisteerima tööpudus ja kuna Q/E mudel sisaldab rahandussektorit peab alati arvestama inflatsiooni mõjuga c. peab eksisteerima vaba tööjõu piiramatu pakkumine, kusjuures see tööjõud kutsutakse tööle ilma hindadepoolse
Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikud on koolkond, mis tekkis 19 sajandi lõpus ja mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu
iseäranis aga satiirilisele ulmekirjandusele. Parodeeris kõrget stiili, kreeka romaani. Loomingut iseloomustab ulme, nt fantastiline kuule sõitmine v allmaailma. Stiil voolav kerge, selge. ,,Kärbse kiitus" ROOMA III saj eKr 32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Rajaks oli kreeklane, esialgne ori Livius Andronicus, tähtsaimaks tööks oli ,,Odüsseia" tõlkimine saturnuse värssidesse, see oli mõeldud eelkõige õppematerjaliks, mugandatud, lihtsustusi, asendas jumalate nimed rooma jumalatega. 33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Kirjutasid kreeka-ainelist e nn ,,mantlikomöödiat" e palliat. Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus
SVL 2 Joonis 5.7 Sektsioneeritud kahekordsete kogumislattidega ja möödaviiklattidega jaotla skeem Sektsioneerimise ja möödaviiklattide kasutamisega suureneb võimsuslülitite erikulu veelgi. Joonise 5.4 skeemile saame Fiidrite arv 3 Nf . Fiidrite arv Võimsuslülitite suur erikulu sunnib otsima lihtsustusi. Sellega seoses on joonisel 5.7 kujutatud jaotlas ühitatud lattidevahelise ja möödaviiklüliti funktsioon ja skeemi on lisatud odavam möödaviik-lahklüliti MVLL. Võimsuslülitite erikuluks saame Fiidrite arv 4 N f . Fiidrite arv Edasiseks lihtsustamiseks võib loobuda ühe kogumislati sektsioneerimisest ja koguni kasutada ühtainsat möödaviiklülitit
(tsit. Hunt 2005: 4). Pigem ongi küsimus selles, et laps tunneb eksimatult hea luule ära, isegi väikelaps, kellele värsse ette loetakse. Seega võib lapse luuletõrjumise põhjuseks olla ebaõnnestunud esmakontakt. Sellepärast ongi lasteluuletaja missioon ülimalt vastutusrikas. (Krusten 2004: 116). Luule on keele intensiivistamine, selle väljendusvahendite laiendamine, ja kokkupuude sellega peaks algama võimalikult varases eas. Lasteluules tuleb arvestada värsitehnilisi lihtsustusi: riimiskeem, värsimõõt, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Näiteks luule stroofilises kompositsioonis on oluline riimide paigutus (riimiskeem) ja distants. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, nähtavasti seetõttu, et vahepealsed seosed toimivad ,,mürana". Lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Seepärast on arusaadav, miks lastevärssidelt nõutakse paaris- ja ristriimi, kaugemad riimid ei ole siin kohased. (Mäger 1979: 85).
Tarkvaraprotsessi etapid: • Nõuete esiletoomine ja analüüs • Kavandamine e. Disain o Arhitektuuriline kavandamine o Detailne kavandamine • Realiseerimine • Testimine • Hooldus ja evolutsioon UML – standrad tarkvara arenduses mudelite kirjeldamiseks. Mudelitel on oma klassifikatsioon horisontaalsete ja vertikaalsete dimensioonide järgi. Mudeleid on vaja selleks, et saada lihtsustusi. Selleks, et üldse rakendusi disainida. Modelleerimine: Igas etapis ja igas faasis on oma „tehised“ (artifacts): graafilised ja tabulaarsed mudelid, dokumendid, kood jne. • Käitumise analüüs: o Mis eesmärke süsteem peaks saavutama? o Millised rollid on nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud? o Mida süsteem peaks tegema? • Interaktsiooni analüüs :
valemiredaktori valikuga Lisa uus võrrand (Insert New Equation). Joonisel ei pakuta valmis valemite galeriid, kuna võrrandi nupule on klõpsatud hetkel, mil dokumendis on valem (objekt) eelnevalt aktiivne. Võrrandite galeriist (Equation Gallery) saab valida valmis valemi. Koostatud või muudetud valemit saab lisada võrrandite galeriisse valikuga Salvesta valik võrrandite galeriisse (Save Selection to Equation Gallery). Lisamoodul Mathematics võimaldab matemaatilisi arvutusi, avaldiste lihtsustusi, joonistada graafikuid jm (vt allolevaid jooniseid). Paketi Mathematics saab paigaldada MS kodulehelt (nt http://www.microsoft.com/download/en/details.aspx?id=17786 (7.09.2011)) Valmis valemid Valemi ku- vamisviis 39 Infotöötlus MS Word 2010 (2007)
tellimus S · Summa miinimumi leidmiseks tuleb TSQ funktsiooni tuletis argumendi Q järgi võrdsustada nulliga ja lahendada võrrand. Tulemuseks: 2D S Q CV Eelised ja puudused: + Kerge mõista ja kasutada + Usaldusväärsete sisendandmete korral annab hea ligikaudse suunise laovarude juhtimisele + Võimalus laiendada ja kohandada + Võimalus automatiseerida + Toetab stabiilsust Teeb palju lihtsustusi, mõnikord ei pruugi olla adekvaatne Eeldab, et kõik kulud on teada, aga kui kulud muutuvad? Rakendatav vähese muutlikkusega keskkonnas Ei julgusta radikaalseid lahendusi tegevuse parandamiseks, nagu nt JIT Tellimispunkti määramine: Traditsiooniliselt lähtutakse tellimispunkti kindlaksmääramisel prognoositud nõudlusest varude täiendamise täitmisaja jooksul pluss reservvaru ootamatuste kompenseerimiseks. ROP = D * LT + SS
pinged jne.) ei ületa asukoha, suuruse ja suuna. Ekspluatatsiooninõuded arvutuslikku kandevõimet Võimalikud hälbed peavad tagama -ehitise ja kandepiirseisundis; b) koormuste oletatud selle osade arvutuslikud asukohtadest ja suundadest funktsioneerimise, -inimeste koormustulemid tuleb võtta arvesse. mugavuse, -ehitise (läbipainded, siirded, praod Piiranguid ja lihtsustusi vastuvõetava välimuse jne.) ei ületa EPN - s toodud säilimise. Kontrollimisel kasutuspiirkriteeriume. Eri rakendusjuhised piirduvad peab jälgima piirseisundite puhul staatiliselt koormatud konstruktsioonide võimalike kasutatavad konstruktsioonide kande- ja deformatsioone arvutuskoormused erinevad kasutuspiirseisunditega.
Vertikaaltelg on saagikadu (saadud tootmisest 4 majandi andmetel parasniiske mulla ühikutes. Hommiku teooria: Saagi omahind on madalam siis kui nende kulude summa on minimaalne. St dreenide vahekaugus peab taga minimaalse põllumajandustoodangu omahinna. Arvutused on näidanud, et võimalik täpsus dreenide vahekauguse määramisel keskmiselt 20%. Võime projekteerida järgmistel põhjustel: on valitud tegelikule juurdevoolupildile mittevastav arvutusvalem; valemi tuletamisel on tehtud lihtsustusi; vahekauguste arvutusel on kasutatud tegelikest erinevaid lähteandmeid. 36. Milliste meetoditega määratakse reguleeriva võrgu vahekaugus Eestis? Kuivendajate vahekaugus oleneb nende sügavusest ja maa kasutusviisist.. Dreenide vahekaugus on peamiseks teguriks, mis määrab kuivenduse intensiivsuse ja seega ka kuivendussüsteemide ehitusmaksumuse. Valemeid võib grupeerida lähtudes lahendamise põhimeetodist kolmeks: * Hüdrauliline lahendus; * Hüdromehaaniline lahendus;
kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu andmevahetuses. Mälul on aadressi register, kuhu saadetakse aadress ning puhver register, kuhu lugemisel tuleb sõna mälust (käsukood või andmed) ja kirjutamisel paneb protsessor sinna sõna, mis salvestatakse mälus vastavalt aadressile. käsuregister (IR - Instruction Register) 17 Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja saab mälust käsu koodi, siis
). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilistel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormus- kombinatsioonis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Vimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb vtta arvesse. 9.2 Piiranguid ja lihtsustusi (1) EPN 1 käesolevas osas toodud rakendusreeglid piirduvad staatiliselt koormatud konstruktsioonide kande- ja kasutuspiirseisunditega. Mõningail juhtudel, näiteks tuule dünaamilise mõju arvestamisel, võib dünaamilist koormust tinglikult käsitleda ekvivalentsete staatiliste koormustena, kasutades seejuures dünaamilisi suurendustegureid (dünaamikategureid). (2) Lihtsustatud arvutusi võib kasutada järgmistel juhtudel:
kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu andmevahetuses. Mälul on aadressi register, kuhu saadetakse aadress ning puhver register, kuhu lugemisel tuleb sõna mälust (käsukood või andmed) ja kirjutamisel paneb protsessor sinna sõna, mis salvestatakse mälus vastavalt aadressile. o käsuregister (IR - Instruction Register) 17 Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja saab mälust käsu koodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse
11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt. • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeeltel omakorda algkeel. • Keelepuu teooria on vahend keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. • Biologism: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas. Keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. TERMIN: Noorgrammatikud 19
majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste
kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik katkestuste korral ja alamprogrammi poole pöördumisel, et fikseerida tagasipöörde aadress. Vaadeldes praegu käsu täitmise protsessi, on tehtud lihtsustusi protsessori ja mälu andmevahetuses. Mälul on aadressi register, kuhu saadetakse aadress ning puhver register, kuhu lugemisel tuleb sõna mälust (käsukood või andmed) ja kirjutamisel paneb protsessor sinna sõna, mis salvestatakse mälus vastavalt aadressile. o käsuregister (IR - Instruction Register) Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja saab mälust käsu koodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder
ehk + k zy + k zz 1 z A fy LT W y f y Wz f y NB! Valemites on eeldatud, et paidemoment mõjub igal juhul ümber tugevama telje y-y! Koosmõju tegur kij: i- näitab millise telje ümber stabiilsuskadu kontrollitakse j- näitab millise telje ümber mõjub paindemoment Lihtsustusi toruprofiilidest varrastele, kui paindemoment mõjub ainult ümber y-y telje : Märkus: Toruprofiilide puhul saab stabiilsuskontrolli valemeid lihtsustada, sest toruprofiilid töötavad hästi väändele (kiivet ei toimu, seega LT = 1 ja kzy = 0 ) : NEd M y,Ed y-y telje stabiilsuskontroll: + k yy 1 y A fy Wy f y
lähimast pinge reguleerimise kohast (tavaliselt 110/10, 110/35 või 35/10 kV alajaamast). See pingekadu koosneb kolmest osast: pingekadu keskpinge jao- tusvõrgus, jaotustrafodes ja madalpingevõrgus (joon 2.4). Kui oletada, et pin- ge tarbija juures tohib erineda nimipingest mitte rohkem kui +10% ... –10%, siis ei tohiks väga ligikaudsel hinnangul olla pingete erinevus võrgu esimese ja viimase tarbija vahel üle 10...15%. Tehes rea lihtsustusi (näiteks trafode re- guleerimise astmelisuse ja tarbijate endi pinge reguleerimisvõimaluste osas) võiks võtta lubatavaks summaarseks pingekaoks 10...15% (joon. 2.4). Joonis 2.4 Summaarne lubatav pingekadu jaotusvõrgus Kui palju sellest võiks langeda millisele võrgu osale, on keerukas küsimus ja sõltub suuresti paljudest asjaoludest, näiteks keskpingevõrgu tarbijate maksi- maalsest kaugusest jm. Soome uurimuste kohaselt võiks olla lubatav pingeka-
hüvisekomplektideks ja hüviste turud mitmesugust liiki turgudeks (kaubaturg, kapitaliturg, rahaturg). Selline käsitlusviis teeb makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks. Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Kuivõrd majanduses on kõik asjad korraga muutumises ning keeruline on teha katseid sarnaselt keemiale ja füüsikale, vajame me suurt hulka lihtsustusi ja abstraktsiooni. Uurimise lihtsustamise eesmärgil jätame me tihti palju väheolulisi mõjureid vaatluse alt välja, üritades teha katseid sarnaselt füüsikale või keemiale. Üheks selliseks lihtsustamise viisiks oleks lähtumine osalisest tasakaalust, kus analüüsides mingi majandusnäitaja muutumise mõju, eeldame et kõik teised majandusnäitajad samal ajal ei muutu. Selline lähenemine on tuntud kui ceteris paribus printsiip. Ceteris paribus tähendab ladina
makroökonoomika nii ülevaatlikumaks ja paremini mõistetavaks kui ka empiiriliselt paremini kontrollitavaks. MIKROÖKONOOMIKA 3 Mikroökonoomika ja makroökonoomika on kaks meetodi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Kuivõrd majanduses on kõik asjad korraga muutumises ning keeruline on teha katseid sarnaselt keemiale ja füüsikale, vajame me suurt hulka lihtsustusi ja abstraktsiooni. Uurimise lihtsustamise eesmärgil jätame me tihti palju väheolulisi mõjureid vaatluse alt välja, üritades teha katseid sarnaselt füüsikale või keemiale. Üheks selliseks lihtsustamise viisiks oleks lähtumine osalisest tasakaalust, kus analüüsides mingi majandusnäitaja muutumise mõju, eeldame et kõik teised majandusnäitajad samal ajal ei muutu. Selline lähenemine on tuntud kui ceteris paribus printsiip
Tegurid Cmy ja CmLT võetakse vastava suunaga tugedevahelise lõigu paindemomendi epüüri põhjal järgmiselt: Ekvivalentse paindemomendi Telg, mille suhtes mõjub Tugede suund tegur paindemoment Cmy yy zz CmLT yy yy Lihtsustusi toruprofiilidest varrastele: o kiivetegur LT = 1; o koosmõjutegurite kij määramisel kasutatakse ainult tabelit B.1; o kzy = 0; s.t, et ainsaks koosmõjuteguriks jääb kyy; o üldjuhul taanduvad stabiilsuskontrolli valemid (5.45a) ja (5.46a) kujule N Ed M y,Ed + k yy 1 (6.19c) y N Rd M y,Rd N Ed ja 1
nimetatakse elustiiliks. Mõtted ja uskumused, mille alusel inimene toimib, kannavad privaatse loogika nime. Need pole tavamõtted ja uskumused, vaid isiklikud hälvitatud valikud. Tavamõtted/ - uskumused on kõigi poolt mõistetavad, kuid oma privaatset loogikat omab ja mõistab ainult üks inimene (tema ise) ja see iseloomustab tema enese kogemuste hälvitatud tajumist (ja samas ka tajumise hälvitatust). Isiklik loogika arendatakse välja lapsepõlves, see sisaldab üldistusi ja lihtsustusi. Inimesed loovad oma isikliku unikaalse elustiili ja on seetõttu vastutavad oma isiksuse ja käitumise eest. Inimesed on loovad tegutsejad, mitte passiivsed reageerijad (nagu biheiviorism neid sageli käsitles). Viie aastaseks saades on lapsed oma elustiili välja kujundanud, lähtudes isiklikust loovusest ja oma perekondliku seisundi tajudest. Vanemate loodud väärtussüsteem ja atmosfäär perekonnas
samuti võib talle kirjutades julgesti viidata selgitustes muudele sõnas- tiku märksõnadele, eeldades kas nende tundmist või järelevaatamist. Võhikud vajavad põhjalikumaid selgitusi ning kipuvad pahandama selgitustes viitena tähistatud tundmatute sõnade peale – miks ma pean sõnastikku nii palju lappama, kas ei võiks kogu info siinsamas anda? See võib kõlada kurjalt, aga võhikule tohib sõnastikus otseselt valetada, täpsemini teha olulisigi lihtsustusi sisus. Lugeja rõõmustab selgituste arusaadavuse üle ega märka midagi valesti olevat, isegi kui ajada segi täiesti erinevad mõistesüsteemid, näiteks omadused nende kandjatega või tehnoloogiad neil põhinevate toodetega, mida sõnastikes muuseas pidevalt tehakse. 13.2 Eesmärk Kui sihtrühma kohta sõnastike tutvustustekstides veel midagi öeldakse, siis eesmärgi kohta üksnes väga harva. Millised eesmärgid ühe
Kohustust lihtsamat menetlusliiki valida ei ole kummalgi poolel. Eestis näeb KrMS ette kolm kohtuotsusega lõppevat diversioonmenetlust: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus ja käskmenetlus. Neist vaid lühimenetluse tulemuseks võiks teoreetiliselt olla ka õigeksmõistev kohtuotsus. Kiirmenetlus ei kujuta endast iseseisvat menetlusliiki, vaid annab võimaluse teatud juhtudel lihtsustada kõiki teisi menetlusliike. Vaata KrMS §§ 2561 kuni 2565 selle kohta, milliseid lihtsustusi konkreetselt kiirmenetlusega tehakse ja millisel juhul kiirmenetlust saab kohaldada. Kohtumenetluse variandid laias laastus: - Üldmenetlus klassikaline kohtumenetlus, lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid. - Kokkuleppemenetlus võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada.
tamisel või teenuste osutamisel kõigub märkimisväärses ulatuses • täpselt püüda hinnata nende ressursside tarbimist, mille puhul tööjõu- või materjalikulude tekkimine ei ole võrdelises sõltuvuses toote omahinnast. Tegevuste loetelu koostamisel on otstarbekas teha teatud lihtsustusi, sest väga väikeste ressursside jaotamine pole enam otstarbekas ega mõistlik. Soovitatakse lähtuda põhimõttest, et kulude jaotamisel ei arvestata tegevusi, mis hõlmavad vähem kui 5% ressursi kasutamise ajast või tootmisvõimsusest. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Küsimused
annaabi.ee 
