Pop-rock muusika (0)

Tallinna Reaalkool POP-ROCK MUUSIKA Referaat


Tallinn 2019 Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika. Tavaliselt   koosneb   see   suhteliselt   lühikestest   ja   lihtsatest   lauludest,   mis   kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega.  Mõistet "pop" on kasutatud alates 20. sajandi algusest, et viidata populaarsele muusikale üldiselt. Kuid alates 1950ndate aastate keskpaigast hakati seda Suurbritannias kutsuma   eraldi   žanriks,   kus   sellega   kirjeldati   rock'n'roll'i   ja   sellest   mõjutatud   uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid).  Briti   invasiooni   tagajärjel   hakati   umbkaudu   1967.   aastast   popmuusikat   siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks- sest see vorm oli   kaubanduslikum,   lühem   ja   kättesaadavam.   Tänapäeval   süüdistatakse   seda   tihti kommertsialiseerituses   ning   selle   oluliseks   tunnuseks   peetakse   professionaalset produtseeringut ja pakendit. Alates 2010ndatest on kitarr pop-rock ja indie rock umbes sünonüümid. Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole   minuti   vahele.   Seda   iseloomustab   püsiv   ja   märgatav   rütmiline   element, peavoolustiil   ja   lihtne   traditsiooniline   struktuur.   Levinud   on   salmide   ja   refrääni vaheldumine   ja   kolmekümne   kahe   taktiline   vorm,   mille   keskmes   on   meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises   ja   harmoonilises   kontrastis.   Rütm   ja   meloodiad   kalduvad   lihtsusele   ja   on piiratud harmoonilise saatega. Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.  Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.  Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult.  Popmuusika   alamstiilide   hulka   kuuluvad   näiteks   elektropopp,   sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. Pop-rock (mis on ka kirjutatud kui pop / rock) on rockmuusika, milles on rohkem rõhku pandud professionaalsele laululoojale ja käsitööle ning vähem rõhku suhtumisele. Palju pop- ja rock muusikat on olnud väga sarnased heli, instrumentatsiooni ja isegi lüürilise sisu poolest. Termineid "pop rock" ja "power pop" on kasutatud rohkem äriliselt eduka muusika kirjeldamiseks, mis kasutab rock-muusika elemente või vormi.   Tuntumate   popmuusikaansamblite   seas   on   The   Beatles,   The   Rolling   Stones, Queen ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson ja Madonna. QUEEN Queen on inglise rokkansambel, mille asutasid  1970. aastal  Londonis kitarrist


Brian   May,   vokalist   Freddie   Mercury   ja   trummar   Roger   Meddows   Taylor.   Esimene Queeni kontsert oli 27. juunil 1970 Truros, kuid ametlikult kandis bänd siis veel nime Smile. Basskitarrist John Deacon liitus ansambliga aasta hiljem ning esimest korda astus ta lavale 2. juulil 1971 Surreys. Enne John Deaconit mängisid bändis basskitarri Mike Grose, Barry Mitchell ja Doug Ewood Bogie.  Queeni   helikeel   on   omapärane   ning   äratuntav,   samas   on   nende   loomingu stiiliulatus väga lai, hõlmates nii hard rock'i kui ka ooperielemente. Tuntud on ka Queeni suurejoonelised   kontserdid.   18.   septembril   1976   anti   Londonis   Hyde   Parkis   tasuta kontsert,   kus   oli   kohal   üle   100   000   kuulaja.   Queeni   viimane   kontsert   koos   Freddie Mercuryga oli Knebworth Parkis 9. augustil 1986 Kagu-Inglismaal, kuhu tuli umbes 120 000 inimest.  Kogu karjääri jooksul andis Queen väga vähe intervjuusid, sest ajakirjanikel jagus neile algusaastatel vaid karmi kriitikat.  Bändi   suurima   läbimüügiga   singel   on   1975.   aasta   6-minutiline   "Bohemian Rhapsody", mis püsis üheksa nädalat Suurbritannia edetabelites esikohal ja andis bändile nende teise esikümnesingli (1974. aasta "Killer Queen" oli esimene).  Queeni 20 minuti pikkune esinemine 1985. aasta "Live Aidil" on hinnatud ajaloo parimaks kontserdiks.  Pärast vokalist Freddie Mercury surma 1991. aastal Queen palju uusi lugusid ei avaldanud ning 1997. aastal läks ansambel laiali. Freddie Mercury suri AIDSist tingitud kopsupõletikku.  2004.   aastal   tuldi   uuesti   kokku,   vokalistiks   valiti   Paul   Rodgers   ning basskitarristiks Spike Edney. Uus koosseis sai nimeks Queen + Paul Rodgers.  2012.   aastal   esines   Queen   ka   Londoni   olümpiamängude   lõputseremoonial. Tallinna Lauluväljakul andsid nad koos Adam Lambertiga kontserdi 5. juunil 2016. Killer Queen (1974) https://www.youtube.com/watch?v=2ZBtPf7FOoM The BEATLES The   Beatles   (biitlid)   oli   Suurbritanniast   Liverpoolist   pärit   rokkansambel. Koosseisu   kuulusid   John   Lennon,   Paul   McCartney,  George   Harrison   ja   Ringo   Starr. Ansambli   muusikaline   ampluaa   oli   äärmiselt   lai,   ulatudes   ballaadidest   reggae’ni   ja psühhedeelsest muusikast bluusini. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. EMI Recordsi andmetel on The Beatlesi plaate müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari.  The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad andsid välja debüütalbumi "Please Please   Me"   ning   Suurbritannia   ajakirjanduses   ilmusid   artiklid   ansambli   kontserdil kiljuvatest ja minestavatest teismelistest. 


1964. aasta alguses levis biitlitemaania (nagu seda ajakirjanduses nimetati) ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu enamik tolle ajastu briti ansamblitest, ei pääsenud ka The Beatles ameerika rock'n'roll'i ja R&B artistide loomingu jäljendamisest. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustanahalistelt artistidelt Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ja Larry Williams. Tegevuse algusaastail jäljendas The Beatles oma loomingus eelpool mainitud muusikuid, mõne aja möödudes hakkas välja kujunema ansamblile eriomane stiil   ja   kõla.   Kõigest   viie   aasta   jooksul   arenes   The   Beatlesi   muusika   lihtsatest elurõõmsatest paladest nagu "She Loves You" ja "I Want to Hold Your Hand" keerulise ja mitmetähendusliku   sisuga   albumiteni   "Sgt.   Pepper’s   Lonely   Hearts   Club   Band"   ja "Abbey Road". The Beatlesi mõju popmuusika arengule on olnud tohutu, sest ansambli muusika on nii harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest väga uuenduslik. Lisaks uuris ja täiustas ansambel salvestusstuudio helitehnika võimalusi ning püüdis iga loo salvestamisel saavutada parimat helikõla. Ansambel oli pidevalt ajakirjanduse tähelepanu all ning sai hiljem vanema ja konservatiivsema generatsiooni terava kriitika osaliseks. 1960. aastatel muutus ansambel noorsooliikumise sümboliks.  The Beatles läks laiali aastal 1970.  MICHAEL JACKSON Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana – 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija ja instrumentalist. Teda on nimetatud popikuningaks ja ta on kõigi aegade edukaim meelelahutaja. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui 40 aastaks üle maailma tuntud popikooni. Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis The Jackson 5. Tema soolokarjäär sai alguse 1971. aastal.  Tänu tema laulude (sealhulgas "Beat it", "Billie Jean" ja "Thriller") videotele sai muusikavideotest 1980. aastatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika reklaamimisel.  Tema   muusika   uudne   kõla   ja   laulmisstiil   on   mõjutanud   paljusid   pop-,   rokk-, R&B-   ja   hiphopmuusikuid.   Jacksoni   esinemised   tegid   populaarseks   mitu   keerukat tantsustiili, näiteks robot ja moonwalk.  Jacksoni 1982. aastal ilmunud "Thriller" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade menukaim muusikaalbum. Ka albumid "Off the Wall" (1979), "Bad" (1987), "Dangerous" (1991) ja "HIStory" (1995) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, kes on kaks korda valitud Rock'n'rolli Kuulsuste Halli. Jackson on ka Dance Hall of Fame'is, kus ta on seniajani ainus popi ja rock'n'roll'i viljeleja.  Jackson pälvis sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja. Jackson oli USA popmuusika singlite edetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari. Jacksoni   isiklik   elu,   sealhulgas   tema   tervis   ja   välimuse   muutumine,   suhted   ja käitumine   ning   süüdistused   laste   seksuaalses   ärakasutamises   tekitasid   palju   kõmu   ja poleemikat.  Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust


ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma   põhjustamises.  Washington  Posti  ja  Nielseni   reitingu  andmetel   vaatas  Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet 2,5 miljardit inimest. QUEEN   MICHAEL JACKSON   THE BEATLES