Jazzmuusika lähiminevikus (0)

1 Hindamata

Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest.

Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong.
Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr , trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly 's ja rhythm and blues 'is. 1960. aastatel tekkisid sulamžanrid folgi ja džässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i alamžanreid. Tänapäeval on rock- muusikal suur hulk edasiarendusi ja alamstiile.

Funk . Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm . Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja basskäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. Funk on mitme stiili – džässi, rocki, bluusi sulam, mille kujunemisel 1960. aastatel andis tõuke ka soul . Basskitarri osatähtsus on tavatult suur, lähenedes juba soolopilli omale. Vaskpillide käigud on kiiremad kui soulis ning tihti väga lühikesed ja särtsakad. Lugude aluseks on sageli lihtne ja lühike motiiv, mida lõpmatuseni korratakse.Funk stiili erinevateks vooludeks on jazz funk, eksperimentaalne funk, valgete funk jt. Funk muusika rajajaks peetakse James Browni , kes alustas küll souli esitajana.

Fusion . Jazz fusion (ka jazz rock) on muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae , funk, metal , kantri, RnB, hip hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika . Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel, kui džässartistid hakkasid kasutama elektroonilisi pille ning souli ja RnB rütme . Jazzi ja rocki ühtesulamist hakkasid üritama ühelt poolt noored rockmuusikud, kes olid vaimustunud jazzist, teisalt aga uuendustele altid jazzmuusikud. Samuti oli suur mõju jazz fusioni arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente .

Kokkuvõte artisti elu- ja loometeest, muusikast.
H
erbie Hancock . Herbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis 1940 aastal. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult. Teismeeas ei olnud Hancockil oma jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus teda, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär.
Aastal 1962 lindistas ta oma esimese sooloalbumi Takin’ Off. Selle albumiga teenis ta Miles Davise tähelepanu, kes just sel ajal pani kokku uut ansamblit . Mais, aastal 1963 ühineski Hancock pianistina Davise bändiga ja kogus sellega suurel hulgal tähelepanu. Samal ajal, kui Hancock mängis Davise ansamblis, leidis ta ka oma isikliku tee pianistina. Tema albumid Empyrean Isles (1964) ja Maiden Voyage (1965) on nimetatud kui kõige kuulsamad ja mõjukamad LP- plaadid 60-ndatel. Kokku väljastas Hancock 60-ndatel 5 albumit.
1970. aastel lahkus Hancock Blue Note’ist ja kehtestas lepingu Warner Bros. Recordsiga. Sellest hetkest alates hakkas ta rohkem tegelema filmide tunnusmuusika komposeerimisega. Hancockil oli ka kindel soov proovida rohkem vabamat ja funky’mat muusikat. Ta pani kokku uue bändi, mille nimeks sai The Headhunters.
80-ndate alguses hakkas Hancock lindistama jazzist inspireeritud disko ja pop muusikat. Selle perioodi vältel hakkas suurenema Hancocki tuntus ja ta käis laval mitmete kuulsate artistidega.
90-ndad oli Hancockil väga kiire ja tihe periood, kui ta väljastas mitmeid albumeid.
Tema uusim album on 2010 juunis avaldatud The Imagine Project. Samanimelise Euroopa turnee käigus esines Hancock ka 3. novembril 2010.a Tallinnas, Nokia Kontserdimajas.
Herbie Hancock
Kompositsiooni analüüs.
Herbie Hancock – Chameleon ( http://www.youtube.com/watch?v=UbkqE4fpvdI )
Teose algus tundus väga igav – kõlab üks ja sama rütm, mis on kaasahaarav, kuid pikka aega kuulates muutub tüütuks. Edasi muutub teos juba huvitavamaks, sisse tulevad kiirema rütmiga lõigud ja improvisatsioonilõigud. Umbes viie minuti peal, tulevad kompositsiooni sisse minu arvates väga imelikud helid, mis ei sobi sinna üldse. Peale improvisatsioonilõike muutub kompositsioon kiiremaks ja huvitavamaks. Üldjoontes on teos suhteliselt funky – kaasahaarav. Mulle see teos ei meeldinud. Tekitas küll rahuliku tunde, kuid pikemat aega kuulates muutub tüütuks. Arvan, et selline muusika sobib suurepäraselt mõnda kohvikusse, kus seda esitatakse lives - seal võib see olla täitsa nauditav, kuid kindlasti mitte arvutist kuulates.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rraul Õppematerjali autor

Põhjalik kokkuvõte jazzmuusikast ja selle erinevatest žanridest lähiminevikus. Sisaldab ka helilooja Herbie Hancocki kirjeldust ja ühte jazzteose analüüsi.

jazz jazzmuusika kokkuvõte Hancock funk fusion

Kasutatud allikad

https://www.youtube.com/watch?v=UbkqE4fpvdI

Sarnased õppematerjalid

doc

Herbie Hancock

Varajane elu Herbert Jeffrey "Herbie" Hancock on sündinud Chicagos, Illinoisis aastal 1940. 7-aastaselt hakkas ta õppima klassikalist muusikat ja tema talent avastati varakult. 11-selt mängis ta esimese osa Mozarti "Piano Concerto No. 5"-st noortekontsertil koos Chicago Sümfooniaga. Teismeeas ei olnud Hancockil oma jazzi õpetajat ning ta hakkas ise arendama oma muusikalist Joonis 1 Herbie Hancock kontserdil Nice Jazz festivalil 2010 kuulmist. Aastal 1960, kui Herbie oli 20-ne aastane, kuulis ta Chris Andersoni mängimas ja anus temalt, et too võtaks ta enda õpilaseks. Sealt saigi alguse Hancocki karjäär ning ta pidevalt nimetab Andersoni olevat tema harmooniline guru. Karjäär (60-ndad) 60-ndatel lahkus Hancock Grinneli kolledist, kolis Chicagosse ning hakkas koostööd tegema Donald Byrdi ja Coleman Hawkinsiga. Samal ajal võttis ta tunde Roosevelti ülikoolis

Muusika

ppt

Pop- ja rockmuusika stiilid

*Jolly Roger *Houseshakers *Nine Lives *Matchbox Rhythm and blues Rhythm and blues (lühendatult RnB) on popmuusika zanr, mis on välja kujunenud 1940. Aastatel USA's dzässist, bluusist ja gospelist. Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid Somnus, Tanka, Balderdash, Wochtzchée Heavy rock ja soul Heavy rock on muusikastiil, mis on välja kujunenud rock'n'rollist. Selles on varjatud psühhedeelilise rocki ja garaazi bändide sugemed. Soul ühendas endas ilmaliku, sageli

Muusika

doc

Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas

.........................................................................................................6 2.1Rythm and blues............................................................................................................7 2.2 Klassikaline rock ehk rock'n'roll.................................................................................8 2.3 Folkmuusika.................................................................................................................8 2.3 Jazz fusion....................................................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge..................................................................................................

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu