Tuumapommid
· Tuumapomm ehk aatomipommon suure
plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia
vabaneb raskete aatomituumade
lõhustumisel.
· termotuumapommid
· neutronpommid
· kombineeritud tuumarelvad
Toime
· Termotuumapommis kasutatakse tuumalõhustumisel
tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks
· Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga
kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata
neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure
hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav
neutronkiirgus.
· Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse
termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega,
mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil
tekkinud kiireid neutroneid.
Ülesehitus
· Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse
tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239.
· Uraan-235(esimesed pommid)
· Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karolin153
Õppematerjali autor
TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm
Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16.
plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.(wiki 1) 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed Tuumapommi on kasutatud kõigest kaks korda. 1945. aastal heideti nad Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Pommid olid niivõrd mõjusad, et Jaapan, kellel varem polnud mõtteski alistuda, otsustas paaripäevase mõtlemise järel alla anda. Seega sai läbi ka siiani suurim sõda läbi aegade. Võib vaidlema jäädagi, kas tuumapommide kasutamine oli õige. Paljud väidavad, et kui neid poleks kasutatud, oleks USA Jaapani alistamiseks pidanud ette võtma maismaainvasiooni (vägivaldse sissetungi) ning võib vaid ette kujutada, kui suurte inimkaotustega see oleks lõppenud. Samas aga
............................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd. Minu referaat sisaldab tuumapommi sündi ja arengut USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S
vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ülesehitus Tavalise (tuumalõhustumisel põhineva) tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235, kuid sellised tuumapommid on oma massi kohta oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumkütuse massiga, vaid määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. Tuumkütuse kriitilist massi on võimalik alandada näiteks tuumkütusest välja kiiratud
Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 1955 juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid