Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kriisid pärast II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Leidke seletus alljärgnevatele mõistetele (ptk24 ):
KÜLM SÕDA – Lääne demokraatia ja kommunistlikku rešiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi.
TRUMANI DOKTRIIN - Seisukoht, kus riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu.
MARSHALLI PLAAN- Kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
RAUDNE EESRIIE- Riikides, kuhu II MS-i ajal jõudis Punaarmee üritati Lääne mõju piirata raudse eesriidega, st eraldati muust maailmast.
VÕIDURELVASTUMINE- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes.
2. Millal, kelle poolt ja millistel eesmärkidel loodi :
NATO - 1949. Aluseks sai Põhja-Atlandi pakt, see oli üks tähtsaim sõjaline ja poliitline liit. Kaitsta kollektiivselt julgeolekud Põhja-Atlandi regioonis. Asutajaliikmed :USA, Kanada , Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland , Luksemburg , Norra, Taani, Island ja Portugal .
Varssavi lepingu organisatsion-1955. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega. See asutati vastukaaluks NATO-le, kes oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama.
Eurioopa Söe- ja teraseühendus-1951. Asutajad : Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest kujunes tänapäeva Euroopa Liit. Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas.
Vastastikuse majandusabi nõukogu – 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : BulgaariaKuubaMongoolia , NSV Liit, Poola,  Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam .
3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul.
Kriisi nimi
Ajalised piirid
Miks puhkes
Osalenud riigid
tagajärjed
Korea sõda
1950-1953
Korea oli lõhestatud, Põhja- Koera tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine
USA-ÜRO, Lõuna-Korea, Põhja-Korea, Hiina
Suured inimkaotused , Koreade lõhestatus jääb püsima, sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955
Ungari ülestõus
Suessi kriis
1956-
Berliini müür
1948-
Kuuba ( kariibi ) kriis
1962-
NSVL paigutab oma keskmaaraketid Kuubale
NSVL, USA, Kuuba
NSVL viib oma raketid Kuubalt, USA viib oma raketid Türgist. Algavad tuumarelvastuse piiramise läbirääkimised, 1963 osaline katsete keelamise leping. Otsekontaktid USA ja NSVL vahel.Hruštšov tagandatakse.
Vietnami sõda
964-1973(75)
Riik jagatud kaheks, põhi kommunistlik, lõunas hoiab USA võimul läänemeelset valitsust
Põhja-Vietnam, Lõuna- Vietnam, USA
Pariisi rahuga sõlmitud jääb riik endiselt jagatuks, 1975 alustab põhi pealetungi ja 1976 riik liidetakse- ühtne sotsialistlik riik. Kambodžas eriti verine punaste khmeride diktatuur. Suured inimkaotused, keskkonnakahjud. Sõjavastaste liikumiste levik.
Praha kevad
Kuupäevane ja jom lippuri sõda
Afganistani sõda
Kriisid pärast II maailmasõda #1 Kriisid pärast II maailmasõda #2 Kriisid pärast II maailmasõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stella55 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ
3
rtf

Külm sõda - AJALOO KONTROLLTÖÖ

AJALOO KONTROLLTÖÖ 1.Külm sõda -- mida tähendab? Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraat- lik ja totalitaarne (kommunistlik,juhtis NSV Liit). Kuigi otsest relvakonflikti USA või teiste lää- neriikide ja Nõukogude Liidu vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastasleeri allutamine ning selleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külmaks sõjaks nimetatakse otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliiti- lise ja luuretegevuse üksteise vastu. 2. Raudne eesriie Läänemaailma mõju piiramine idabloki riikides. Oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest erinevate abinõudega,nagu piiride hermaatiline sul- geminee, vaba teabevoolu takistamine, salapolitsei kontroll, tsensuur. Oli Külma sõja saavu- tus. 3. Berliini blokaad 24.06.1948 - 12.05.1949 suurimaid rahvusvahelisi kriise Külm

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda MS puhkemise. ❖ Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad- (1948-1949). Rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lääne-Berliini. Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avab Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

1952. aastal katsetas USA võimsamat relva- vesinik ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda MS puhkemise. ❖ Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad- (1948-1949). Rahareform läänetsoonides ja selle laiendamine Lääne-Berliini. Läänes usuti, et Stalinit on võimalik rahustada. Nende silmad avab Stalini katse hõivata Lääne- Berliini. Berliini blokaadi ajendiks oli SM kolmes läänepoolses (USA, PM, SB) tsoonides läbi viidud rahareform. NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. 1948 aastal

12. klassi ajalugu
Külm sõda - mõisteid
10
docx

Külm sõda - mõisteid

ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid, propaganda, võistlemine pea igas eluvaldkonnas raudne eesriie - Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nt üritas eraldada end muust maailmast (tuntuim Berliini müür 1961–1989) Marshalli plaan - 1847. pakkus USA välisminister George Marshall välja kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ja USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele Trumani doktriin - 1947

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
Kanna kaardile Euroopa riigid
2
docx

Kanna kaardile Euroopa riigid

4 Peakorter ­ Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO'st) 4 Peale seda peakorter ­ Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige ­ 29. märtsil 2004. Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai) Koreast saab 2 riiki 1950 ­ 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis) Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada Aasias polnud NSVL'l enam midagi saavutada ­ tähelepanu taas EU'sse SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi) Otsustati relvastada SLV 1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV's kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks 2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri VLO - (14. mai 1955 ­ 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon

Ajalugu
Külm sõda
4
docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA Külm sõda ­ kahe üliriigi ­ USA ja Nõukogude Liidu ­ vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 ­ W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 ­ Trumani doktriin ­ poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks

Ajalugu
Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun