Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast Teist Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
majandus pärast II MS. Heaoluühiskonna kujunemine.
USA väljus II MSst majanduslikult võimsama lääneriigina.Lääne-Euroopa maad ja jaapan said sõjas kõvasti kannatada.2järgmise aasta jooksul arenes majandus uskumatult kiiresti. Kasutusele tlid väljendid,mis peegeldasid olukorra ebatavalisust:Itaaliaime. Lääne-saksaime, jaapaniime.
Täna kiirele majanduslikule tõusule kujunes välja heaoluühiskond 1950-1960.
Seda iseloomustas:*kõrge elatustase*inimeste suurenevad sissetlekud*sotsiaalse turvalisuse kasv*riiklik&ühiskondlik, haridus , tervishoiu ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu ja vaesustoetused ja pensionid ja stipendiumid. Kiiresti kasvas ka teiste tarbeesemete soetamine.
demokraatlik laienemine.
Pärast sõda taastati enamikus lääne-euroopa maades ning jaapanis demokraatlik riigikord. Uuesti alustasid tegevust poliitilised parteid. Liberaalsetel ning äärmuslikel erakondadel ei olnud ühiskonnas enam eriti suurt mõju. Sageli sõltus just nende erakondade toetusest valitsevate parteide käekäik. USAs säilis vabariiklaste ja demokr. kahepartei süsteem.
Erakondade kõrvul muutus väga tugevaks ametiühinguliikumine. Nad nõudsid valistsuselt ja tööandsatelt töötajate olukorra parandamist. Kõige tihedam koostöö on ametiühingutel tavaliselt olnud vasakpoolsete erakondadega.
USA sise.pol.
Erinevalt paljudest euroopa riikidest ei toetanud IIMS USA poliitilisse ellu suuri muudatusi. Jätkus kahe suurima patrtei vabariikliku ja demokr. partei võimuvõitlus. Mõnikord kasutati võtteid mis ei sobiks rohkem kriminaalfilmidesse.
Üheks vanimaks probleemiks USAs oli mustanahaliste olukord. Kuigi nad vabastati 19.saj. kodusõja ajal jätkus nende diskrimineerimine . Neegrite lapsed ei saanud õppida valgetega samas koolis. Jne..
Lõuna osariikides..seneraatorid ei lubanud vastu võtta sedasud mis lubaks neegritel ja valgetel võrdsed õigused. Murrang neegrite olukorras toimus 1960a. Võeti vastu seadus mis parandas neegrite elu. Nüüdseks on USAs rassiline võrdsus seadusega tagatud.
.jaapani majandus.
Põhjalike ümberkorraldustega algas jaapani majanduse kiire taastumine ja areng. 1960. a oli riik tõusnud juba tööstus toodangu mahu poolest USA ja NSVL järel 3kohale maailmas. 1980 keskpaigaks suurenes tööstustoodang 24 korda. 1950-1960a oli jaapani majandus kasv 2-3 korda kiirem teistest riikidest. Sellist kiiret arengut hakati nim. Jaapani majandusimeks.
1970a keskpaiku puhkenud energia-ja majandus kriisi mõjutas tugevasti ka jaapanit . Kriisi ületamiseks hakati piirama sellist tööstus harude arengut mis nõudsud palju toorainet ja energiat.
Kõigi nende edusammude taga on rangekord ja pingetöö. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951a USAga sõlmitud julgeolekupakt ...selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid.
jaapani sise ja välis pol.
Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku.
Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956a lõpetati riiikida vaheline sõjaseisukord ning õlmiti diplomaatilised suhted. Jäi rahuleping alla kirjutamata. Sellest hoolimata on jaapan alatest 1950a lõpust arennud NSVL ja hiljem venemaaga majanduskoostööd.
Maailm pärast Teist Maailmasõda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
majandus pärast II MS. heaoluühiskonna kujunemine. demokraatlik laienemine. USA sise poliitika. jaapani majandus. jaapani sise-ja välis poliitika.

Sarnased õppematerjalid

Aeg pärast II maailmasõda
7
doc

Aeg pärast II maailmasõda

Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal.  Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)  Kreeka kodusõda – veriseim konfliks Euroopas pärast II MS; oli rahvuslaste ja kommunistide vahel (1946), rahvuslased jäid peale  II MS lõpus hakkasid NSVL-i ja lääneliitlaste suhted jahenema: Lääneriigid tundsid, et Stalin üritab kehtestada oma võimu Euroopas o NL oli läänes üles ehitanud luurevõrgu o Kesk- ja Ida-Euroopas seati ametisse kommunistlikud valitsused o NL esitas territoriaalsed pretentsioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viimast

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik

Ajalugu
Maailm 20-sajandi algul
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng

Ajalugu
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,

Ajalugu
Maailm pärast teist maailmasõda
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,

Ajalugu
MaailmPärastTeistMaailmasõda
26
doc

MaailmPärastTeistMaailmas õda

MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun