Tegutsemine Ta ühines Vene Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteiga (VSDTP-ga) ning temast sai elukutseline revolutsioonäär Ta sukeldus revolutsioonilise poliitika allmaailma, mida iseloomustasid vendeseltslaslikud intriigid, ideoloogiline väiklus, haritus, fraktsioonide võimumängud, revolutsionääride omavahelised armulood, politsei sisseimbumine ja organisatsiooniline kaos 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Kohtus Leniniga, kus kirjutas artikli, millega võitis Lenini usalduse Suure sõja strateegilised väärsammud ja toidupuudus hävitasid tsaarivõimu, olukorda kasutas ära Stalin ja sai Venemaa komitee keskbüroo ning Pravda toimetuse juhatuse liikmeks. Kui Leninini tervislik seisund halvenes, kasutas Stalin võimalust ja asus ise otsuseid tegema
Venelased vajasid muudatusi. Venemaa oli kandnud I maailmasõjas raskeid kaotusi. Toit ja kütus olid otsas, rahvas nälgis. Väga paljud süüdistasid selles Venemaa valitsejat tsaar Nikolai II. 1917.aasta veebruaris puhkes Petrogradis üldstreik. Tsaarivõim kukutati ja mensevikud moodustasid Ajutise Valitsuse. Sama aasta oktoobris haarasid võimu äärmuslikud revolutsionäärid, kes V.I.Lenini juhtimisel rajasid maailma esimese sotsialistliku riigi. Miks õnnestus bolsevikel eesotsas Leniniga 1917. aasta oktoobris haarata võim? Ajutine Valitsus pidi võimule jääma lühikeseks ajaks. Ta pidi valitsema nii kaua, kui on peetud demokraatlikud üldvalimised ja tuleb kokku Asutav Kogu, kes otsustab, milliseks kujuneb Venemaa tulevik. Seetõttu ei soovinudki Ajutine Valitsus langetada põhimõttelisi otsuseid. Kuid just see asjaolu sai talle saatuslikuks. Nii näiteks ei lõpetanud Ajutine Valitsus sõda Saksamaaga, milles paljud venelased nägid majanduskaose peamist põhjust
riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25.oktoobril 1917 haarasid enamlased Petrogradis võimu. · Nõukogude ajalooteaduse kohaselt tehti 1917 aastal "Aurora"vöörikahurist lask, mis oli Talvepalee ründamise signaaliks. Enanmlaste võimu kindlustamine · II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele. · Moodustati valitustus, ehk Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas Leniniga- · Enamlaste kaks tähtsamat seadus oli Rahudekreet, millega Venemaa astus sisuliselt sõjast välja Maandedekreet andis mõisnike maad talupoegadele. Detsembris toimunud Ülevenemaalistel Asutava Kogu valimistel said enamlased lüüa. Nad kogusid 25% häältest. Võitsid esseerid 58%ga. Seepeale saatsid enamlased Asutav Kogu laiali.Venamaal kehtestati üheparteisüsteem. Käivitati terror poliitiliste vastaste hävitamiseks. 1917 dets asutati Tsekaa
USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis seal isolatsionistlik välispoliitika. Rahvasteliidu eesmärgid · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Nõukogude Venemaa 25-26. oktoobril 1917. a. tulid Venemaal võimule bolsevi-kud eesotsas Vladimir Leniniga. Võimu haaramist rahastas Saksa valitsus. 03. märtsil 1918. a. Bresti rahuleping Venemaa sõl-mib separaatrahu Saksamaaga ning väljub kaotajana Esi-mesest maailmasõjast. 1918-1921. a. Kodusõda Venemaal 1918-1920. a. Eesti Vabadussõda Detsember 1922. a. Nõukogude Sotsialistliku Vabarii-kide Liidu moodustamine (NSVL)
Mille poolest sarnanesid, mille poolest erinesid Nõukogude Liit ja natslik Saksamaa? Esimene maailmasõda ning ülemaailmne majanduskriis panid aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu.
Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat-
väikesed laostusid. Kontroll ressursside jaotamise üle läks samuti riigi kätte, mille tulemusel maksukoormus kasvas ja riigi positsioon samuti. Samal ajal kasvasid sotsiaalsed pinged ja vastuolud inimeste vahel. 1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele, kuna sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu ja aktiviseerus töölisliikumine. Enamlased eesotsas Leniniga, lubasid rahvamassidele kõike: rahu, leiba kui ka maad. Enamlaste toetajaks rahaga oli Saksamaa. Riigipöörde (oktoobripööre) tagajärjel moodustati 26. oktoobril 1917 Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Uljanov ehk Lenin. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslaste maa-alad Venemaale ning Venemaa väljus sõjast. Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne`i vaherahuga. Algas tõeline
(VSDTP) marksistlik organisatsioon (enamlased) Enamlasten esiletõus: · Lubasid rahvale kõike (leiba, rahu ja maad) · Saksamaa toetus, ka rahaline · Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918: · Enamlaste suurimaks vastaseks olid esseerid, kes saavutasid Asutava Kogu valimistel ülekaalu · 06.01.1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali ja kehtestasid üheparteisüsteemi Bresti rahu: · Venemaa ja Saksamaa alustasid Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi (separaatrahu) · 03.03
Peale rahulepingute Saksamaaga kirjutati alla lepingud ka tema liitlastega: Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga. Need määrasid ära jõudude vahekorrad ja piirid 1920-1930 aastatel. 12. Vene 1917 a. revolutsioonide tulemised (võimude vahetus) 13. 1917.a. Veebruarirevolutsiooni tulemusena kukutati Venemaal tsaar Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus, kes jätkas sõda. 14. 1917.a. Oktoobrirevolutsioon kukutas Ajutise Valitsuse ning Venemaal kehtestati nõukogude võim eesotsas Leniniga. Nõukogude Venemaa võttis suuna rahulepingu sõlmimisele. 15. Reparatsioon: Sõjamaks (võitja riikidele sõjakahjude hüvitamine) Separaatrahu: Liitlastest eraldi sõlmitud rahu. Demilitariseeritud tsoon: Relvavaba tsoon. 16. · Wilhelm II - Saksamaa keiser. · Nikolai II - Venemaa tsaar. · Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, kellel korraldati 28. juuni, 1914 atendaat. · Gavrilo Princip - Üliõpilasest terrorist, kes tulistas F. Ferdinandi ja
1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka L-Eesti 2. Eestlastel lubati valida oma esindusorgan (kubermangu maanõukogu-Maapäev, kes tuli kokku 1.juuni, 1917) 3. Asjaajamiskeeleks sai eesti k. MaapäevMaavalitsus (täidesaatav võim)(J. Raamat, K. Päts) 1917. a sügisel oli Eestis kõige populaarsem enamlaste partei (lubasid rahvale anda rahu, leiba ja maad) Oktoobrirevolutsioon, oktoober, 1917 · Kukutati AV ja võimule said Bolzevikud , eesotsas Leniniga · Võimuorganiteks said nõukogud · Tallinnas läks 24.okt. võim Bolzevike kätte · Bolzevikud olid võimu üle võtmiseks mood. Sõja-revolutsioonikomiteed ( J. Robtsinski, V. Kingissepp) · Bolzevikud alustasid riigistamist · Nad ei andnud talupoegadele maad, tegid mõisatest kommuunid · Bolzevikud alustasid rahuläbirääkimisi Saksa ja tema liitlastega Eesti iseseisvumine · Nov, 1917, Tõnisson kutsus kokku Maanõukogu ehk Maapäeva
Tsaar Nikolai II astus tagasi. Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti. Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi. Bresti rahu Enamlased taotlesid sakslastelt rahu. Sakslastel olid suured nõudmised ja enamlased otsustasid venitada. Saksamaa alustas aga uuesti sõda ja vallutas Balti riigid. Enamlased sattusid paanikasse ja tahtsid uuesti rahu. 3.märtsil 1918 kirjutati lepingule alla ja Saksamaa ja sai ¼ Venemaast.
ja 1980. aastatel ja kus kõlab filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja ,,Suvi" (1976), mille aluseks on eesti kirjandusklassiku Oskar Lutsu jutustused.
Poska. Aktiviseerus parteide loomine ning tegevus (küõige enam pooldajaid sotsialistlikel pooltel), valiti esimene rahvaesindus Eest Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (62liiget), kus seati ametisse Maavalitsus, eestlaste kätte läks võima maa-ja linnavalitsuses, hakati looma rahvusväeosasid, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele, Esimese MS rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid saaremaa, hiiumaa ja muhu. Oktoobripööre- 26.okt teostasid enamlased ehk bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Petrogradis ja haarasid võimu. Kõrgeimaks valitsus organiks sai Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Valiti Asutav Kogu, kuid enamlased ajasid selle laiali. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuur. Algasid majandusreformid, eesotsas pankade riigistamisega. Kogu maa
Reparatsioonid kahju hüvitamine sõja võitjale. positsioonisõda kaevikusõda, kus ilma pealetungita tulistati vastase positsioone Versailles' süsteem pariisi rahukonverentsil rahulepingutega loodud uus poliitiline korraldus. Bresti rahu Venemaa leping keskriikidega, mis andis osa venemaa valdusi Saksamaale. Eestis algas Saksaokupatsioon, mis kestis I MS lõpuni. Rahvakomissaride Nõukogu esimene nõukogude valitsus eesotsas Leniniga. Maailmarevolutsiooni idee bolzevike soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. Sõjakommunism Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma.
Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem Saksamaa Venemaa Võimulesaamine: diktatuur hakkas kommunistid, kes eesotsas Leniniga kujunema 1923.a, mil 1917a. relvastatud riigipöörde Natsionaalsotsialistlik Saksa tagajärjel võimule said Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla Ideoloogia: Saksamaal levinud NSVL-i diktatuurile pani aluse natsionaalsotsialistlik liikumine kommunistlik liikumine, mis nägi
aastal Põhja-Siberisse asumisele. Sealt põgenes ta aga peagi ning asus elama Austria-Ungari pealinna Viini, kuhu ta jäi kuni Esimese maailmasõjani.Viinis andis Trotski välja ajalehte "Pravda", mis sai revolutsionääride seas väga populaarseks ning Trotski pälvis üle-Euroopalise kuulsuse. Ta haris end ka Viini kunstimuuseumeid külastades ning luges palju erinevat kirjandust. Tol perioodil kujunes temast üks marksismi juhtivaid teoreetikuid. Suhted Leniniga jäid pinevaks, kuid alates sõja puhkemisest olid nad üksteise suhtes leplikumad. Trotski elas lühikest aega ka Pariisis ning Lenin käis tal seal ilmselt ka külas. Enne maailmasõda tegutses Trotski Balkanil ka sõjareporterina, saades oma reportaazidega suhteliselt tuntuks. Seal omandas ta ka oma esimesed sõjakogemused ning arusaama armee ülesehitusest ja toimimisest. 1916. aasta lõpul lahkus Trotski Ameerikasse, kus
Ta oli röövide organisaator, ise röövtegevuses ei osalenud. 03.1907sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943 põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist). Ja samal aastal suri ka stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze .22.04.1912 aastal ilmus ajalehe "Pravda" esinumber, mille asutamisest ja toimetamisest Jossif Stalin aktiivselt osa võttis. 1902-1913 vahistati teda 7 korda ja karistusena määrati talle kuuel korral sundasumine Siberis, kust põgenes korduvalt. Leniniga kohtus esimest korda 1905 a., kuid ta ei kuulunud Lenini lähemate parteikaaslaste hulka kuni 1917. aastani. Erinevalt enamikust teistest vanadest bolsevikest pole Stalin elanud välismaal, ta ei osanud võõrkeeli. 24.03.1919 abiellus Stalin Nadezda Allilujevaga (1901-1932) ja 1921 sündis tema poeg Vassili Dzugasvili (surnud 19.03.1962). Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit
· Järkavad sõda, seetõttu on prantslased ja inglased valmis seda valitsust igati toetama. Rahav hulgas on see aga väga ebapopulaarne. · Ei lahenda maa küsimust. Ootavad, et Asutav Kogu tuleks kokku. · Poliitvangid vabastatakse, neil lastakse vabalt tegutseda. · Erinevad väiksed reformid nagu bürokraatia vähendamine jt. 1 Aprillis tulevad bolsevikud eesotsas Leniniga sakslaste abiga tagasi Venemaale(imperialistide raha). Trotski ei olnud ka veel revolutsiooni puhkemise ajal Venemaal. Kohe kui Lenin jõuab Venemaale algab kõva propaganda. ,,Rahu, leiba, maad!" Ning lubavad, et kui nemad tulevad võimule saab rahvas koheselt kõike seda. ,,Võim nõukogudele!" Kõige pealt tuleb bolsevikel nõukogud üle võtta. Loosungid on väga populaarsed kuna AV ei tee midagi. Juulis vene väed lähevad pealetungile, ning bolsevikud üritavad Petrogradis võimu haarata
ümbritsevates linnades ning 25. oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma võimu alla. Muudatused: võeti kasutusele üheparteisüsteem. KODUSÕDA: Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused (Asutava Kogu liikmed). Antant võttis enda kätte Venemaa sadamad; Antanti sekkumine elavndas ,,valgete" tegevust. Saksamaa toetas enamlasi ja enamlased pidid asuma vastupealetungile, vallutati Siber. Enamlased kuulutasid välja punase terrori, eesotsas Leniniga. Sõjakommunism- kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. NSV LIIT: Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia (sotsialistlikud vabariigid). 11. Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati
korduvalt. See on osa tema ametist. Esimene arreteerimine toimub Bakuus, 20. märtsil 1908. aastal. See on löök Leninile. Bakuu oli seni ainus piirkond, kus bolsevikud jätkasid strateegilist liikumist, ning Koba oli selle põhiline õhutaja. Ta saab kolm aastat vangistust, kuid ta põgeneb sealt varem. 1.7. Stalini esile pürgimine 1912. aastal võeti ta partei keskkomitee liikmeks Praha konverentsil. Novembris sõitis Stalin Viinist Krakovisse, et kohtuda seal Leniniga. Juhi juhendamisel kirjutas agar õpilane artikli, milles ta käsitles bolsevike poliitikat tundlikus rahvusküsimuses. ,,Marksism ja rahvusküsimus", milles arutleti, kuidas Vene impeeriumit koos hoida, andis Stalinile ideoloogi kuulsuse ning tagas Lenini usalduse. 1913. aastal arreteeritakse Stalin kaks korda, esimene kord saadeti ta kahtlaselt lühikeseks ajaks vangi. Teine kord saadetakse ta Siberi kaugesse ja külma kirdeossa.
Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. Tormis on kirjutanud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed: ,,Kalevala" tekstidele loodud ,,Kullervo sõnum" (1994), ,,Tormise mere loits" (1996) ja ,,Sampo tagumine" (1997)
* Enamlaste esiletõus 6. 1917. aasta Oktoobripöörde põhjused, käik ja tulemused. PÕHJUSED: * Ebaedu sõjarinnetel * Sakslased vallutasid Riia, mis peale Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri * Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi muutudes ebapopulaarseks * Alahinnati Leninit * Segadus riigis suurendas Bolševike toetajaskonda KÄIK: * 6-7.nov väljaastumine sõjast * Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti * 8.nov moodustati Rahvakomissaaride nõukogu eesotsas Leniniga * Mitmel pool tekkis vastupanu bolševike võimule TAGAJÄRJED: * Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee * Eestlastest ametnikud asendati enamlaste kontrolli all olevate inimestega * Kujunes ühe partei diktatuur * Majandusreformid * Ettevõtete riigistamine * Ettevalmistused elamute natsionaliseerimiseks * Maa kuulutati riigi omandiks * Mõisnike maavaldused konfiskeeriti
Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak- tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. Oktoobripööre tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused. 1917.a. novembris haarasid enamlased, eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolsevike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks, kontrrevolutsionäärideks ja sabotöörideks, neid arreteeriti ja hukati. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Rahvusarmee asendati
siseasjadesse · Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret b)Oktoobripööre- enamlaste võimuhaaramine 25. Okt. 1917 · Ristleja ,,Aurora" kogupauk oli signaaliks Petrogradi töhtsamate asutuste vallutamisele · Talvepalees arreteeriti AV liikmed Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress c)Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus eesotsas V. Leniniga · Rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks · Maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaavaldus ja lubati talurahvale maad d)Bolsevike võimu kindlustamine · Poliitilised jõud ja rahvas nõudis Asutavat Kogu- Laiapõhjalist rahvaesindust · Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali (1918 jaanuaris) · 1918 kevadeks oli nõukogude võim kindlustunud suuremal osal Venemaast 4
· Moodustati rahvusväeosad, mille juhiks sai Johan Laidoner. · Aktiveerus parteide tegevus ja parteide loomine. Maanõukogu - Esimene rahvaesindus ehk Eesti Ajutine Maanõukogu. Sinna valiti 62 saadikut. Tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim. d) Oktoobripööre - 1917. aastal võtsid VSDTP enamlased eesotsas Leniniga võimu üle. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Muudatused: · Enamlaste kätte koondus võim. · Viktor Kingissepp võttis Poskalt võimu üle. · Maapäev aeti laiali. · Punakaardi relvastatud salkade laialisaatmine. · Suurte ettevõtete riigistamine nt tööstusettevõtted ja pangad. · Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõndadest kirikutest tehti punased
kiiresti. Ajutise valitsuse ebakindel poliitika ajendas Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis suruti maha enamlaste abiga. Enamlaste mõju tugevnes, ülekaal saavutati Moskva ja Petrogradi nõukogus. 25.oktoorber 1917 võtsid enamlaste alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistati võimu üleminek enamlastele II Nõukogude kongressil, kus: A)loodi esimene Nõukogude valitsus, eesotsas Vladimir uljanov Leniniga. B)Võeti vastu rahu ja maa dekreet. Oktoobripööre. Riigipöörde järel hakkasid enamlased võimu kindlustama: a)Käivitati terror poliitiliste konkurentide vastu. B)6jaanuaril 1918 saadeti laiali Asutav Kogu. C)Kevadel 1918 visati vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis suruti maha esseeride mäss. D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem. 1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul
(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni
läbi viidi. Eestis varjutas Landeswehri puutuv näiteks suures osas eestlastega koos võidelnud Balti (tegelikult baltlaste) Rügemendi tegevuse, mis väljendub nendel aastatel avaldatud trükisõnas. Globaalsemas mastaabis põhjustas Landeswehri sõda aga bolsevike vastase sõjalise tegevuse killustamist. Nimetatud killustatust võib pidada üheks teguriks, miks Venemaal jäid võimuli 1917. aasta oktoobris võimu haaranud bolsevikud eesotsas Leniniga, vaatamata Antandi pidevatele katsetele neid kukutada. Võidule Võnnu all oli aga eelnenud kõhkluste aeg, mis osaliselt seletab ka järgnenud eufooriat. Et oma väljendustes muidu äärmiselt asjalik Laidoner tõi mainitud emotsionaalses üleskutses mängu Eesti ajaloo ja ei peljanud võrdlust müütilise "muistse vabadussõjaga", näitab küllap samuti närvilisust Eesti leeris. Ehkki tagasi vaadates leiab vähe sellist, mis räägiks võimsa Eesti-vastase
(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim 4) eestlaste kätte läks võim maakonna- ja linnavalitsustes 5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni
väiksem aga paremini organiseeritud. Eesmärgiks kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Oktoobripööre 25. oktoobril võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. (suuremat vastupanu ei osutatud, pealinlased suhtusid toimuvasse suht ükskõikselt) 26. oktoobril moodustati nõukogude valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu (enamlased ja vasakpoolsed esseerid) eesotsas Leniniga. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus.) Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Detsembris tuli kokku Asutav Kogu ülekaalus esseerid. 6. jaanuaril 1918 ajasid enamlased selle laiali ja viskasid esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagrisse.
vabariiki ja maa natsionaliseerimist. Pooldasid aga individuaalset terrorit. Eestlaste jaoks oli oluline see, et esseerid olid ainsad, kes taotlesid Venemaa föderaliseerimist.) Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid (VSDTP), oli alates 1902.a Eestis kohal. (VSDTP loodi 1898.a. Minskis ja II kongressil 1903 Brüsselis toimus partei tegelik vormistamine ja põhikirja vastuvõtmine, seal jagunes ka partei kaheks, vasakäärmuslased ehk bolševikud eesotsas Leniniga ja Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatide pooldajad- menševikud). 4 Ei taotle Eestile rahvusautonoomiat. Maa natsionaliseeida, mõisaid ei tohi tükeldada, luua nende baasil kollektiivsed suurmajapidamised. VSDTP agraarprogramm jäi 1905.a. revolutsioonis seetõttu üpris lahjaks. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine.
ei sobi tema jaoks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolini) 1902. aastal emigreerus ta Šveitsi, osaliselt selleks, et vältida ajateenistust. Mõnda aega töötas ta Genfis kiviraidurina, kuid ei suutnud siiski leida püsivat erialalist tööd. Ta vahistati hulkumise eest ning vangistati üheks ööks. Šveitsis oldud ajaga kohtus ta seal elavate vene emigrantidest revolutsionääridega, sealhulgas ka markistide Angelica Balabanoffi ning Vladimir Leniniga. Mussolini liitus markistliku sotsialistliku liikumisega. 1904. aastal küüditati Mussolini Itaaliasse. Itaalia valitsus määras talle eelnevate ülesastumiste eest leebema kohtlemise ning seejärel liitus ta vabatahtlikult Itaalia armeega. Peale kahte aastat armees teenides, naases ta õpetaja ametisse. 1908. aasta veebruaris lahkus Mussolini taas Itaaliast, et võtta vastu töö sekretärina
valitses korralagedus ja armee oli võitlusvõimetu Rahutu olukorra kasutasid ära enamlased ehk polševikud. Nende parteis oli tugev kord ja ühtne juhtimine enamlased rajasid, oma relvastatud üksusi e punakaarti 1917 oktoobri revolutsiooniga enamlased V.I.lenini enamlased haarasid võimu Kuulutati välja nõukogude võim. Tööliste ja soldatite , saadikute nõukogud olid tööliste ja soldatite poolt valitud võimu organid moodustati uus valitsuseesotsas leniniga võeti vastu 1. rahu dekreet sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada rahu läbirääkimisi. Maadekreet- mõisnikelt võeti maa ära ja lubati talupoegadele enamlased tahtsid muuta kõik inimesed võrdseteks ja kiiresti viia rahvas kommunismi kaotati ära suurtööstused ja suurmaavaldused Kuulutatu välja rahvaste enesemääramisõigus Kodusõda 1918 Paljud ei olnud rahul nõukogude võimugaseda peeti ohtlikuks kogu maailmale sõtta sekkusid suur-britannia, usa, jaapan
"Viimane laev - Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel) 1982 "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978-1982) "Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule) "Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule) "Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule) 1983 "Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule) "Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) "Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule) 15 1984 "Kaitse, Jumal, sõja eest!/ Varjele, Jumala, soasta" meeskoorile ja tam-tamile ("Kanteletar")
Punase pioneeri kaelaräti kandmine oli kohustuslik. Pioneerimalevat juhtis maleva nõukogu ja sealt valitud esimees. Põhikooli klassidest moodustusid pioneerirühmad, mida juhtis rühmanõukogu esimees. Koguti vanarauda ja vanapaberit, käidi matkadel lahingukuulsuse paikadesse ja loodusesse. Igal aastal toimusid armee aastapäeval rivivõistlused, kus rühmad näitasid oma oskusi marssimisel, rivilaulus ja käskluste täitmisel. Tähistati mitmeid tähtpäevi, mis olid seotud Leniniga, ENSV-ga, NSVL-iga, NLKP-ga ja ÜLKNÜ-ga. Tegutseti timurlastena aidati vanu inimesi n. puude ladumisel, poest toidu toomisel. Hoiti korras mälestusmärke hoolitseti Suures Isamaaasõjas langenutele kalmude eest. Osaleti rahvusvahelisel konkursil "Balti meri rahumeri", mille raames loodi kirjavahetus teiste vabariikide pioneeridega. Osaleti suusavõistlusel üleliidulise pioneerilehe "Pionerskaja Pravda" auhindadele. Koolides viidi läbi uisuvõistlus "Olümpiamängude lumehelbeke
Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruaris algas Peterburis (Petrogradis), sest valitses toidupuudus. Sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle ja võim saadi mitmetes linnades. Nikolai II kirjutas 3. märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922
Axelrod, Deutsch, Trotski, Potressov, Tsereteli, Fjodor Dan (1871-1947), Tsheidze, Moissei Uritski (1873-1918) jpt. Väga palju juute ja grusiine, kes olid haritud, ent Vene impeeriumis oma ühiskondliku positsiooniga rahulolematud. Pooldasid koostööd liberaalidega, olid vastu kohesele revolutsioonile (Venemaa ei olnud nende arvates selleks valmis). Peale 1905. aasta revolutsiooni tegid paar aastat taas Leniniga koostööd, ent kuna mensevike poolehoid kuulus üha enam reformidele ja vähem revolutsioonile, siis 1907 läksid nende teed taas lahku. 1917. aasta suvel läksid ka valitsusse. Mensevike mitmed tuntud tegelased, nagu Trotski ja tema lähimaid mõttekaaslasi Adolf Joffe (1883-1927), liitusid 1917 bolsevikega, kuna neile oli vastuvõtmatu partei parema tiiva (Tsereteli) koostöö Ajutise Valitsusega ning sõja jätkamine. Kuigi suve lõpuni 1917 olid
majandusotsuseid võttis vastu poliitiline juhtkond, kui hinnad pidid olema kindlad, siis päriselt võisid need kõikuda, tarbekaup oli vähemtähtis rasketööstuses ja relvatööstusest. Majandus tõusis, kuid kui võrrelda milline ressurss läks majandusse, siis oleks toodang pidanud olema kõrgem, see oli madala tootlikkuse pärast. 87ndal oli Gorbatsovi perestroika, riigikontroll ettevõtete üle vähenes. 29. Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus Nõukogude Liit alustas Leniniga, ühiskond oli revolutsiooniliselt meelestatud, sest keisriaegne elukorraldus ei olnud küllalt vaba, taheti õigusi. Pärast Stalini võimuletulekut muutus riik totalitaarseks, tuli viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine. Peale Stalinit tuli Hrustsovi aeg, ta mõistis Stalini teod hukka, toimus sula, saadi mingilmääral vabam õhkkond, ka mingisugune kontakt teiste riikidega, tsensuur vähenes, elatustase tõusis, kuid 50ndatel oli ka mässe vaja alla suruda Poolas ja Ungaris
moodustama ajutise valitsuse. Vandenõulased plaanisid paleepööret, saavutasid aga riigipöörde. Ajutine valitsus hakkas ette valmistama Asutava Kogu valimisi, et töötada välja põhiseadus. Venemaa otsustati muuta demokraatlikuks vabariigiks. Sõjaolukord oleks nõudnud otsustavamat tegutsemist. Entente´i riigid jäid ootama Ajutise Valitsuse otsust sõjaküsimustes. Aprillis 1917 otsustas Ajutine Valitsus sõdida Entente´i poolel sõja võiduka lõpuni. Bolsevikud, eesotsas Leniniga, kes väidetavalt Saksa abiga, toimetati rindest läbi Petrogradi, lubasid rahvale lõpetada sõda. Ebaõnnestus ka Vene vägede pealetung Idarindel. Augustis-septembris alustasid Saksa väed sissetungi Baltikumi. Septembri lõpuks olid saksa sõjalaevad saabunud Saaremaale, ning oktoobris okupeeriti koos viimasega ka Muhu ja Hiiumaa. 25 oktoober vana ja 07. november uue kalendri järgi, toimus Venemaal Oktoobripööre: bolsevikud kukutasid Petrogradis Ajutise Valitsuse ja võtsid võimu endale
Stalini ajastu NSV Liidus (1924 53) Jossif Stalini (Dzugasvili) (1879-1953) Eluloolisi andmeid Rahvuselt grusiin, sündis Gruusias Gori linnas. Varjunimed Koba, Stalin. Haridus: õigeusu seminar Tiflisis/ ei lõpetanud Keeled: gruusia, vene keel Elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär Venemaa enamliku partei liige aastast 1901, juhtivtegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati tsaariajal korduvalt, viibis asumisel. Leniniga isiklikult tuttav aastast 1905. 1917 "Pravda" peatoimetaja 1917. okt Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakomissar 1922 - 1953 ÜK(b)P peasekretär. 1928 38 koondas enda kätte ainuvõimu komparteis ja riigis. Kõrvaldas konkurendid. 1941 - 53 NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister) 2x abielus, 2 poega ja tütar NSV Liidu poliitilise kursi muutumine 1920. aa II poolel. Stalini idee sotsialismist ühes riigis
Rahvusasjade rahvakomissari Jossif Stalini plaan nägi ette ühendada rahvusvabariigid formaalse autonoomia õigustes Vene Föderatsiooniga, kus keskvõim oleks viimase käes. Peale pingelist sisepoliitilist võitlust jäi domineerima liitriigi plaan, mille initsiaatoriks oli V.Lenin. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit moodustati 30. XII 1922. a . I üleliidulisel nõukogude kongressil. Kuigi Stalin oli ideelise lahingu Leniniga kaotanud, asus ta mõni aeg hiljem siiski oma autonomiseerimise ideid ellu viima, allutades nõukogude vabariigid täielikult keskvõimu tahtele. Kogu poliitilist olukorda riigis mõjutas V. Lenini surm 21. I 1924. a. Tekkis küsimus, kes oleks võimeline jätkama tema poolt alustatut. Oma poliitilises testamendis "Kiri kongressile" soovitas ta J.Stalin peasekretäri kohalt ära viia. Lenini nõuannet aga ei järgitud. VÄLISPOLIITIKA. 1920
2. Jätkati osalemist I maailmasõjas ning ebaedukalt 1917 sept-okt okupeerisid saksa väed Riia ja Lääne-Eesti saared. 3. Majanduslik kaos jätkus. 1917. aasta sügisel võtsid enamlased suuna relvastatud riigipöördele (25.-26.10. Petrogradis). Võimu kindlustamiseks võttis nõukogude kongress vastu 3 dekreeti (õigusakti): 1. Võimudekreet moodustada sisuliselt üheparteiline valitsus Rahvakomissaaride Nõukogu eesotsas Leniniga. 2. Maadedekreet likvideeriti mõisnike suurmaaomandus ja see lubati jagada talupoegadele. 3. Rahudekreet ettepanek sõdivatele riikidele sõlmida koheselt vaherahu ja alustada lõpliku rahukõnelust. Oktoobripööre tähistas Venemaal demokraatliku arengu lõppu (pärast Asutava Kogu laiali ajamist 1918 jaanuar), kuna kujunes totalitaarne diktatuur, sh üheparteisüsteem. Oktoobripööre muutis ka kogu maailma 20. sajandi ajalugu, sest Nõukogude Liidu
põhjustel. Sellest ka see enesetaüu absurdidimensioon. Ja sellepärast on ka neid kirju võimalik lugeda musta huumori võtmes. Õunapuu on kirjutanud veel ka paar romaani. ,,Olivia" üks tema õnnestunumaid romaane. Siin on üks väga ilus ja iseteadlik naine kogu narratiivi keskmes. Sellel naisel on võime rännata ajalises ruumis. Ennekõike rändab ta 19 ja 20 sajandil. Nende rännakute käigus kohtub ja suhtleb ta mitmeduguste ajaloost tuntud isikutega kunstnikega, Leniniga, Kar Lagerfeldiga jne. Paljudega, kellega ta kohtub, ta ka abielub. Need Olivi erinevad elud ja suhted selle romaani liigendavadki. Siin on ka olemas need asjad nagu vägivaldne surm, võitlus jumala vastu jne. Õunapuu esitab siin ju tegelikult sellist tüüpi narratiiviga laiema või Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi
Gorki, mis tähendab kibedat. Oma teostes kirjeldas ta sel perioodil lihtrahva elu ja üksikisiku mässu ebaõigluse vastu. Samas on neis teostes palju ka armastuse- ja eluõnnemotiive. Gorki loomingus segunevad romantistlikud ja realistlikud jooned. Ilmusid teosed ,,Vanaeit Izergil", ,,Tselkass". Leiba teenis Gorki följetonistina ajalehe toimetuses. Üsna pea sai ta kuulsaks ning sõlmis ta tutvusi ajajärgu tuntumate kirjanike ja revolutsionääridega. Leniniga tutvus ta 1905. aastal, VSDTP-sse astudes. Tema loomingut mõjutas palju osalemine revolutsioonilises liikumises ning tutvumine marksismiga. Üks tema tuntumaid näidendeid ,,Põhjas" ja romaan ,,Ema", kirjeldatakse esimest korda kirjanduse ajaloos proletariaadi võitlust sotsialismi eest partei juhtimisel. Partei ülesandel reisis Gorki mitmel poole Euroopas ja USA-s, tagasi tulles elas Capri saarel, kirjutas seal ,,Pihtimuse", kus käsitleb A. Bogdanovi nn. jumalaehitamise ideid
Mölder on murest murtud. Ent elu areneb. Vana veski asemele ehitatakse elektrijaam, savimajakeste asemele kerkivad valged kolhoosimajad. Teose lõpul istutab vana mölder kanalite kaldaile puid. 117 Peategelased on noored Ata ja Nabat. Õpivad vene meistri Pavel Kuzmits Mironovi käe all eriala. 118 Noored Sapar ja Zina kanali ehitusel. Zina kogeb raskeid hetki, ent ei sõida siiski ära. 119 Arhiiviandmetele tuginedes kohtus Sasoltan Karadzajeva tõepoolest Leniniga. 120 Kõrbekarjuse lõket ei suuda asendada kasesalud, sinised jõed, mered. 121 1972 sai autor Vabariigi Leninliku Komsomolipreemia. 122 Kalandar bai on maajagamiskomisjonis ja ei anna vaesele Jalkabile maad; tolleltt võetakse ära osa endisestki maast ja antakse teisele. Ent linnas saab Jalkab õiguse. Baid paljastati ja Jalkab sai maa tagasi. 123 Naine Annagözel võitleb oma mehe Geldõ aga asemel Annageldõ bai'ga, et saada isaani maa, mida mees ei tahtnud vastu võtta
Enamlaste roll veebr revol-s oli väga väike, nende aktiivsus hakkas kasvama pärast seda, kui märtsi teisel poolel jõudsid tagasi mõned asumisele saadetud enamlikud jõud- Lev Rosenfeldt (Kamenev) ja Jossif Tšugašvili (Stalin), ka nemad polnud omaenda partei võimekuses kuigi kindlad, Kamenev alustas Petr saabudes läbirääkimisi vähemlastega, et luua ühtne sotsdem partei. Suureks õnnetuseks seda luua ei jõutud, enne saabusid enamlaste tippjuhid, eesotsas Leniniga. Tippjuhid olid ilmasõja ajal redutanud Šveitsis, olid seal jõudnud õige kummalistele seisukohtadele, et mida halvem, seda parem- Vm-l mingu sõjas võimalikult halvasti, annab parimad võimalused enamlastele riigipöörde teostamiseks. Esineti üleskutsega muuta imperialistlik sõda Vm kodusõjaks. Sellistest meeleoludest said mitmel teel informeeritud ka sakslased, Saksa välismin ja kindralstaabi ringkonnad olid enamlaste sellisest suhtumisest oma riiki vaimustatud
annaabi.ee 
