Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda (0)

Lähiajalugu
1. Rahvusvaheline olukord pärast
Esimest maailmasõda
I maailmasõjas osalenud riigid
Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant)
Saksamaa Suurbritannia
Austria-Ungari Prantsusmaa
Türgi USA
Bulgaaria Itaalia
Belgia
Venemaa ­ sõlmis Serbia
1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt
Saksamaaga
Wilsoni 14. punkti
· kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast;
· kõigil Euroopa rahvastel peab olema
enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt
peavad kaduma kõik impeeriumid;
· riigid peavad vähendama oma relvajõude;
· Poola peab saama sõltumatuse;
· Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse
asualale;
· koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja
erapooletult;
· poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua
Rahvaste Liit
Compiègne'i vaherahu
11. novembril 1918. a.
Keskriigid kapituleerusid
Sõda kestis 4 aastat, 3 kuud, 13 päeva
Tulemus:
· 10 miljonit suri lahinguväljal või haavadesse
· 10 miljonit suri nälga ja haigustesse
· 20 miljonit haavatut
Versailles'i rahuleping
28. juunil 1919
Saksamaa
territoriaalsed
kaotused
Versailles'i rahuleping
28. juunil 1919
· Saksa sõjaväe (palgaarmee) suuruseks kinnitati 100000
meest, kellest vaid 4000 tohtisid olla ohvitserid.
· Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati.
· Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja
sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud.
· Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km
kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks.
· Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu
kontrolli alla. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks
Prantsusmaa omandiks.
· Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi
hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas
tekitatud kahjude eest.
Rahulepingud Saksamaa liitlastega
· Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10.
septembril 1919. aastal
· Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril
1919. aastal
· Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920.
aastal
· Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil
1920. aastal
Impeeriumide lagunemine
Rahvasteliit
(1920-1945)
Idee: USA president Woodroe Wilson
Rahvasteliidu põhikiri oli Saksamaa, Austria, Bulgaaria,
Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa.
Peakorter: Genf
Tähtsamad organid: Rahvasteliidu Täiskogu, Nõukogu
(Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan), Sekretariaat.
Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki
USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis
seal isolatsionistlik välispoliitika.
Rahvasteliidu eesmärgid
· rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja
territoriaalse puutumatuse tagamine;
· tüliküsimuste rahumeelne lahendamine;
· rahvusvahelise koostöö edendamine;
· kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine.
Nõukogude Venemaa
25-26. oktoobril 1917. a. tulid Venemaal võimule
bolsevi-kud eesotsas Vladimir Leniniga. Võimu
haaramist rahastas Saksa valitsus.
03. märtsil 1918. a. ­ Bresti rahuleping ­ Venemaa
sõl-mib separaatrahu Saksamaaga ning väljub
kaotajana Esi-mesest maailmasõjast.
1918-1921. a. ­ Kodusõda Venemaal
1918-1920. a. ­ Eesti Vabadussõda
Detsember 1922. a. ­ Nõukogude Sotsialistliku
Vabarii-kide Liidu moodustamine (NSVL)