Seda põhjusel, et Thomasius nõudis teaduse ja filosoofia eraldamist religioonist, kuigi ta ise oli sügavalt usklik. Thomasius oli paljuski kõlblusfilosoof. Just kõlblus võimaldab inimesel kodanikuks kasvada. Enda tahe tuleb allutada üldisele. Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus. Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire`le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid
Funktsiooni f(x) muutumise kiirust kohal x0 nimetatakse funktsiooni tuletiseks kohal x0 ja tähistatakse f´`(X) y f ( x 0 x ) f ( x 0 ) f `( x0 ) lim lim . x 0 x x 0 x Funktsiooni tuletise leidmist nimetatakse diferentseerimiseks. Diferentsiaalarvutuse lõid 17. sajandil saksa matemaatik ja filosoof G. W. Leibnitz ning inglise matemaatik ja füüsik I. Newton. Diferentsiaalarvutuse loomist hinnatakse matemaatikas uues ajastu alguseks. Matemaatika arenguperioodi 17 .sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni nimetatakse tänapäeval kõrgema matemaatika perioodiks. Ilma kõrgema matemaatikata poleks olnud võimalik tööstuse ja tehnika tormiline areng, mis viis Euroopa riigid feodaalsest ühiskonnakorraldusest kapitalismini. Seega on kõrgem matemaatika ka see vundament,
· Peale filosoofia tegeleb matemaatika, süsteemide kriitikas. loodusteaduste ja meditsiiiniga. · Ta aitas tasakaalustada ühe süvenevat · Tutvub Fr. Baconi, Descartesi ja J.Locke materialistlikku tendentsi filosoofias. loominguga. · Teosed · 1709 a. "Essee nägemise uue teooria kohta". · 25 aastaselt valmib ta filosoofiline peateos: · GOTTFRIED WILHELM LEIBNITZ "Uurimus inimliku tunnetuse printsiipide kohta" · 1646 - 1716 (1710) · Koht filosoofias · Populaarses vormis avaldab ta oma vaated · Ta on oma ajastu universaalõpetaja: diplomaat, teoses: "Kolm dialoogi Hylase ja Philonose vahel" jurist, ajaloolane, matemaatik, füüsik ja filosoof. 1713 · Friedrich Suur nimetas teda "Akadeemiaks
Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat, mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas. Pacioli traktaat koosneb 36st peatükist, mis sisaldavad väga põhjalikke ning üksikasjalikke teoreetilisi seletusi ning näiteid praktikas. 11.Raamatupidamise arengusse on oma panuse andnud veel rida kuulsaid mitteraamatupidajaid nagu Gerolamo Cardano, Simon van Stevin, Jacques Savary, Gottfried Wilhelm von Leibnitz, Daniel Defoe, Josiah Wegwood, Andrew Morrison Carnegie. 12.G. Cardano oli matemaatik, filosoof, arst ja astroloog ning tema panus raamatupidamisse seisnes selles, et temalt pärineb idee kasutusele võtta kogumisandmikud. 13.Simon van Stevin oli raamatupidamises flaami koolkonna esindaja, kes laiendas kahekordset kirjendamist kõikidesse rahavamajandusharudesse ning ka riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame
Mitmed eelnevalt uuritud teaduslikud suunad on nüüdseks moodustanud küberneetika põhituuma ning olnud arengul tõukavaks jõuks. Ligi 120 aastat on tegeldud reguleerimisteooria ja tagasisidestatud süsteemide teooriaga (Maxwell, Võsnegradski). Üle 60 aasta on möödunud ajast, mil lülitusskeemide uurimisel hakati rakendama loogika algebrat e. Boole'i algebrat (nõukogude teadlased Sestakov ja Gavrilov, jaapanlane Nakasimo). Numberarvutite loomise ideid arendasid Pascal ja Leibnitz ning neid täiustas XIX sajandil Babbage. Küberneetika valdkonda kuuluvate tööde otseseks või kaudseks tulemuseks on võimsate universaalarvutite ilmumine, optimaalsete ja adaptiivsete juhtimissüsteemide loomine, operatsioonide juhtimise efektiivsete meetodite väljatöötamine jpm. (Lerner, 1973) Juhtimise alused küberneetikas olid esmakordselt avastatud ja välja töötatud Stefford Beer'i poolt 1960-ndatel aastatel. Ta laiendas masinteaduse teoreetilist alust lisaks veel
ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend.
ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend.
ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend.
kirjutas arvu mõistest. Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane. 1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last. (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Ed. Husserli filosoofiat on mõjutanud veel Platon, Descartes ja Leibnitz. Ta töötab filosoofiaprofessorina Göttingeni ja Freiburgi ülikoolides. Ta kirjutab väga palju, kuid väga väike osa tema töödest on ilmunud trükis. (http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tam mo%20-%20Edmund%20Husserl.pdf 25.01.2015) 2. Loogilised uurimused Filosoofia kui tõsi/täppisteadus 1910 –11 — pööre filosoofias mittepsühholoogiliselt mõistetud
Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule.
Mateeria on vaid energia ilmumise vorm. - "Rassidest" - Ta vastandab siin puht klassifitseerivale kirjeldusele loodusloolise arengu idee. - "Looduslugu ... õpetaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis (taimedes ja loomades), mis on läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest." Kriitlise probleemi väljakujunemine - Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- Wolffi filosoofia. - See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde. - Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock'i ärkab Kant "dogmaatilisest unest". - Lock: "Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes." - Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu. - "Vaimudenägija unenäod" , kus ta astub Emanuel Swedenborgi (1688-1772) vastu.
Egoistlik ja umbusklik Newton muutus väiklaseks oma eelisõiguste tõttu. Nimelt ta ei nõustnud, et keegi on temast ees. See tekitas palju probleeme, sest ta ei avalikustanud oma töid, kuid oli siiski tõdemusel, et eelisõigus on sellel, kellel esimesena oli idee, isegi kui too sellest mitte kellelegi ei rääkinud. Ta üritas selgeks teha, et tema on loonud 8 infinitesimaalarvutuse, mitte Leibnitz, kuigi selle idee peale tulid mõlemad üksteisest sõltumatult, kuid ajastus oli peaaegu sama. Newton oli pahatahtlik, ta kirjutas Leibnitzi vastu pamflette ehk naeruvääristavaid päevakajalisi kirjutisi ning lasi Kuninglikul Seltsil nimetada tüli lahendamiseks komitee, kuid lubas sellesse vaid oma pooldajaid. Ta kirjutas laimukirju ning paljud arvasid, et Newton on oma mõistuse kaotanud. 1705. aastal sai temast sir Newton esimene teadlane, kellele langes osaks niisugune au.
Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll. Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta
ja likvideerimisele. 6.Hinnang ja järelmõju Kõige suurem etteheide ühekülgsus. Seda on hinnatud ka põhimõttekindlusena. + Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning
Kõik, mis on tekkinud, on ürgmõtete koopiad. Inimhing on jumalanäoline ja sel on kolm võimet: mälu (memoria); tunnetus(intelligentia); armastus (amor). Inimene on loodud jumalat kui kõrgemat väärtust armastav. Nimetab kolme tõetasandit: igavesed jumalast ehk ideed; asjade (niivõrd tõesed, kui palju langeb kokku jumalikega); mõtlemise ja väidete (..... kui palju langeb kokku asjade tõega). Mis on tõde - üksnes vaimus arvatav õigsus. 2. G.W. Leibnitz ja tema õpetus monaadidest Universaalne õpetlane omal ajal, akadeemia omaette. Skolastik ja antiikfilosoofiat tundis hästi, tõlkis Platoni teoseid. 20-selt doktorikraad juuras. 29 arendas diferentsiaalja integraalarvutuse. Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis
Analoogiliselt liitmisega toimub kompleksarvude lahutamine. Kahe kompleksarvu a+ib ja c+id korrutiseks nimetatakse kompleksarvu (ac-bd)+i(ad+bc). Näiteks: (2+3i) + (1-5i) = 2·1+2·(-5i)+3i·1+3i·(-5i) = 2-10i+3i-15i² = 2-7i-15·(-1) = 17-7i. Tuletis ja integraal. Funktsioonide tabeleid rehkendades märkasid matemaatikud, et paljude funktsioonide naaberväärtusi saab leida, korrutades argumendi muutu mingi teise funktsiooni väärtusega samal argumendil. Asja uurinud W. Leibnitz tuli järeldusele, et funktsiooni muutumise kiirus argumendi suvalisel väärtusel on kogu määramispiirkonna ulatuses avaldatav ühe ja sama funktsiooniga, mida ta nimetas tuletiseks Otsitava seose leidmiseks tuleb nüüd üle minna "normaalsetele" suurustele, liites kokku kõik need "lõpmata väikesed tükid". Sellisel teel leitud summat nimetataksegi integraaliks (ld. integer, tervik). f
Sokratese arvates aga · Puht seesmised väärtused, mis on iseenesest head, mitte millegi muu pärast (lihtsad rõõmud) · Puht instrumentaalsed väärtused e. vahendväärtused, mis on mingi eesmärgi saavutamise vahendid (raha, ravimid) · Segaväärtused e. kombineeritud väärtused, need on head mingi eesmärgi täitmiseks, aga ka ise head (teadmised, tervis) Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu Seneca: hea elu on vooruslik elu Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet. Sofistid leidsid, et hea elu on see, mida keegi heaks peab. Sokrates kritiseeris, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Lisaks leiab ta, et hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas
Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu eetika küsimus: Kuidas peaks elama? Antiikfilosoofia jaoks 2 küsimust: "Kuidas me peaksime üksteise suhtes toimima?" ja "Kuidas oleks üksiku indiviidi seisukohalt parem elada? · Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu · Seneca: hea elu on vooruslik elu · Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet. Tänapäeval: Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele on reflekteeritud subjektivism (informeeritud soovidele toetumine) ja objektivism (universaalsele inimloomusele toetumine) o Reflekteeritud subjektivism Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab. Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest.
Kahest põhiemotsioonist tuletas 48 lisaemotsiooni. Gottfried von Liebnitz (1646-1716) • Arvas, et mitte miski materiaalne (näiteks meeleelundi aktivatsioon) ei saa mitte kunagi tekitada mittemateriaalset ideed. Ta uskus, et ideed ei saa olla mitte millegi füüsiliselt eksisteeriva poolt loodud – seega peavad nad olema kaasasündinud. Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi
kus p tähistab otsustust (väidet), ¬ eitust ning disjunktsiooni (vähemalt ühe väite tõesust). Reegel välistab kompromissi vasturääkivas arutluses. Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks.
6) Inimõigused. Kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. John Locke on liberalismi isa ja vabameelsuse rajaja. Valgustusfilosoofia tunnused Inimõigused: vabadus, võrdsus Ratsionalism: mõistuspärasus, loogilisus Valgustus:vaimu vabadus Looduslähedus: loodus on puhas, kõik halb tuleb ühiskonnast Progressiusk: areng on päärdumatult progressiivne Kristluse humaniseerimine Valgustusfilosoofia esindajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau, Leibnitz Montesquieu on demokraatia isa. Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist
Nendest põhiafektidest tuletab teised. Affektide tõelise loomuse mõistmine annab võimaluse elada püsivat ja täiuslikku elu. Hea on see, mis inimene tõelisust soodustab ja halb on see, mis seda takistab. Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetuses. Inimene on sedavõrd vaba, kuivõrd ta andub Jumalast määratud maailma käigule. Tunnetuse kõrgeimaks vormiks on jumalatunnetus. Tõeline religioossus seisneb Jumala armastamises. GOTTFRIED WILHELM LEIBNITZ (1646-1716) "Akadeemia omaette" - diplomaat, jurist, ajaloolane, matemaatik, füüsika, filosoof. Loogika. Moodsa loogika esiisa. Üldised ideed peavad leidma väljenduse universaalsetes sümbolites, mis omakorda tuleb siduda mõistuse sõnadeks. Eesmärgiks on luua teaduslik ideaalkeel, mis oleks vaba loomuliku keele ebamäärasusest. Metafüüsika. Lahendab metafüüsilisi probleeme monaadi mõiste abil; monos - kr. ühik, metafüüsiline põhiühik.
Tavaliselt öeldakse, et 19 sajand oli ajaloolise keeleteaduse sajand, aga tegelikult oli ajaloolisust varem ka. Nt Dante jagas varem juba keeled germaani, ladina ja kreeka keelteks ja väitis, et inglise ja islandi keel on suguluses. Scaliger tõi välja, et ladina keel pärineb kreeka keelest, kõik keeled pärinevad heebrea keelest, nimetas neli gruppi keeli, kuid ei märganud nende sugulust: · deus-keeled (romaani) · theos-keeled (kreeka) · godt-keeled (germaani) · boge-keeled (slaavi) Leibnitz: leidis, et ungari ja soome keel on suguluses; leidis, et kõikide keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka; 1799 tõestatakse ungari ja soome keele ning ungari ja eesti keele sugulus ja sellega saab alguse võrdlev-ajalooline meetod. Võrdlev-ajalooline meetod: selle loojateks olid taanlane Rasmus Rask vanapõhja ja vanainglise grammatikas ja sakslased Jakob Grimm, Franz Bopp ja Wilhlem von Humboldt saksa keele grammatikas
Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole.
Tähenduse tasemed: - minimaalne tasand - seem (elementaartähendus). Markerid ja distinktorid on seemid. - lekseem / mõiste (semantilise elemendi koostisosa), võib realiseeruda mingitest objektidest. - lause / ütlus / propositsioon (viimane on ütlus, mis võib olla nii õige kui vale) Kõik seemid ei saa omavahel ühineda (nt ümmargune ruut), samuti ei saa kõik lekseemid ütlusteks ühineda - nende omavahelist sobivust reguleerib hulk reegleid. Paradoksidest Ratsionalist Leibnitz (Descartes'I õpilane) leidis, et keele viga seisneb selles, et see võimaldab valetada - lahendusena leidis, et tuleb luua keel, mille grammatikareeglid ei lase valetada. J See on utoopiline, sest naturaalarvude jadast keerulisem süsteem sisaldab paratamatult vastuolusid (Kurt Göedel tõestas 1948). Põhimõtteliselt, kui matemaatikat mõista kui keelt, siis selles on Leibnitzi ideaal tagatud. Paradoksi lõksude eest see aga kaitstud ei ole.
Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte. Tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. 32. Millega tegelevad hea elu teooriad ? Küsimustega ·Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks? ·Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud? ·Mis on õnn? Mis on hea elu? ·Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu ·Seneca: hea elu on vooruslik elu ·Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu See, mis loeb, on elu kvaliteet 33. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga ? 34. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab
Kogu teadmine, ka teoreetiline on saadav empiiriliste andmete süstemaatilise induktiivse üldistamise teel. Sellist seisukohta peetakse tänapäeval naiivseks induktivismiks. Filosoof-matemaatik Rene Descartes (1596-1650) tõstis eile ratsionalismi, briti empiristid kogemust. Empirist David Hume (1711-1776) näitas, et induktsiooni rakendamine on problemaatiline, nt ei kinnita mingite nähtuste kordumine veel seda, et tegemist on põhjuslikkusega. Gottfried Wilhelm Leibnitz (1646-1716) arvas, et arvestada tuleb mõlemaga: on olemas mõistuse-tõed (nt loogika, matemaatika) ja kogemustõed ehk faktitõed. Teaduse olemusega tegelesid ka loodusteadlased, nt. G. Galilei, I. Newton ja P.S. Laplace. l Kant (1724-1804) leidis, et loodusteadused on võimalikud kuna neis on võimalik aprioorne sünteetiline teadmine. 37 Auguste Comte (1798-1857) positvist e. fenomenalist: teaduslikud teadmised piirduvad fenomenide uurimisega, nende tagant ei saa otsida olemust
SAKSAMAA VALGUSTUS - väga hiline, langeb kokku eelromantismiga - väga progressiivsed autorid (Goethe, Schiller). - 18.sajand üldiselt oli Saksamaal pigem halb, puudusid suured kultuurikeskused, nagu seda olid London ja Pariis. Majandus oli halvas seisus - säilis renessanslik korraldus - Saksamaa oli killustatud, otseid valgustuslikke jooni pole, kuid märgatav lahtirebimine 17.sajandi traditsioonist - sündis idealistlik koolkond - lüürika oli esizanr Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716) filosoof, aitas kaasa Saksa Teaduste Akadeemia loomisele, aitas luua vastavat asutust ka Venemaale. Riiklik teaduskeskus, seetõttu oluline kultuurinähtus. Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal esirinnas. Eesmärk lepitada teadust ja religiooni, see suund püsis ka 18.sajandi saksa kirjanduses. Ideedel oli üsna suur mõju. Sel ajal tekkis Saksamaale ka ajakirjandus. Johann Christoph Gottschedi (1700-1766) propageeris mõistuse puhtust
Kuna aeg on minus meelelisuse puhta vormina antud ja samuti kõigis inimestes, siis võib ka aritmeetika kogemust appi võtmata olla üldkehtiv ja paratamatu sisemine ajaline kujutlus. Esimene kriitika küsimus: Kuidas on puhas matemaatika võimalik (?) on seega vastatud. 3. TRANSTSENDETAALNE ANALÜÜTIKA a) PROBLEEM Kuidas leiab tunnetus aset? J.Locke oleks öelnud, et mõistuses ei ole midagi, mida enne seda poleks olnud meeltes. Õige - oleks Leibnitz lisanud - väljaarvatud mõistus ise! See oleks ka Kanti vastus lühidalt sellele küsimusele, millele on pühendatud tema Puhta mõistuse kriitika pikim ja raskeim osa. Juba alguses sai öeldud, et igasugune mõtlemine, kõik mõisted on seotud objektidega, mis meile on antud kaemuses. Mõisted ilma kaemusteta on tühjad. Meie mõistus, kui see ei soovi õhutühjas ruumis tammuda, peab olema alati meelelisusele suunatud, mis talle annab näitlikku materjali
loodusõiguse ümberkujundamisega mõistusõiguseks. Mõistusõiguse rakendamiskäik algab Hugo Grotius´ega ( 1583-1645) käsitleb loodusõigust kui teoloogiast täiesti sõltumatut ning ainult eetikasse juurduvat nähet, in elu ühiskonnas on loomulik vajadus. Baruch Spinoza identifitseerib õigust võimuga, in on puhas looduslik olend, kelle käitumist määravad looduse seadused. Puffendorf loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Leibnitz kogu inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele. Kõik 18.sajandi suuremad kodifikatsioonid lähtusid loomuõigusest Code Civil, Baieri, Preisi, Austria. Kõik need on suunatud absolutismi piiramisele ja ratsionaliseerimisele, feodalismi ja aristokraatia ohjeldamisele ning kõikide ühendamisele. 2.12. Õigus kui rahva üldine tahe Rousseau, Kant.
I etapp on seotud traditsioonilise loogika tekke ja kujunemisega. Selle rajaks on Aristoteles. Traditsiooniline loogika hõlmab endas põhiliselt nelja uurimisvaldkonda: 1. õige mõtlemise seadused; 2. mõtlemise üldvormid ( mõiste, otsustus, järeldus); 3. mõtete seostamisvormid järelduses induktsioon, deduktsioon, analoogia jmt; 4. tõestus ja ümberlükkamine. II etapp on seotud matemaatilise loogika tekke ja kujunemisega. Sellel aluse panijaks on Leibnitz. Traditsioonilisest loogikast erineb matemaatiline loogika selle poolest, etõige mõtlemise uurimisel kasutab ta sümboleid ja matemaatilisi meetodeid. Viimasel ajal on teadlased üha enam seisukohal, et formaallogikat tuleks käsitleda iseseisva teadusena, mida on mõjutanud filosoofia ja matemaatika. Formaalne loogika on teadus tuletatud teadmise seadustest. Tuletamine on mõtteline tegevus, mille käigus saadakse eelnevast teadmisest loogilisel teel uus teamine. N: me teame, et kõik
Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj. hakkasid välja kujunema eeldused psüühika teaduse mõistmiseks: R. Descartes kirjeldas teadvuse ja refleksi mõisteid; F. Bacon tööd andisid tõuke loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse; J. Locke arendas meeleliste teadmiste päritolu ideed .G. Leibnitz tõi käsitlusele alateadvuse mõiste. Olulise panuse teaduslikku psühholoogia arengusse on andunud 19 saj psühhofüüsika. (objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine). 19.saj lõpuks sai määravaks suunaks funktsionalism. Esitati küsimus sellest, mis on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aiatavad inimesel kohanda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus.
võimalikkuse modaalne operaator (ik necessity) ja paratamatuse modaalne operaator (ik possibility), mida kasutatakse sarnaselt eitusega. Väidete p ja p tõeväärtused pole väite p tõeväärtusega täielikult määratud. Nt On võimalik, et ma olen Hiina keiser. Seda saab tõlgendada On võimalik ette kujutada olukorda, kus ma olen Hiina keiser. Võimalikke olukordi, milliseks asjad oleks võinud areneda, nim võimalikeks maailmadeks (G.W. Leibnitz. S.A. Kripke). Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (alati ka see, mis kehtib tegelikult). Loogiliselt mittevõimalik (võimatu) on see, mis pole võimalik mitte üheski võimalikus maailmas, tavaliselt öeldakse, et loogiliselt mittevõimalik on see, millest järeldub vastuolu, nt viisnurkne kolmnurk. Iga väide, mille väärus on tõestatud, on loogiliselt mittevõimalik, iga tõestatud väide on paratamatult tõene
* Ta uskus, et teadmised on jõud. Ta uskus, et inimesed mitte ainult ei leiuta, vaid leiutavad ka leiutamise meetodeid. Rene Descartes * Rene Descartes (1596-1650) ladina päraselt on ta nimi Renarw Caresius ning sellest tulenevalt nimetatakse temast alguse saanud filosoofia haru Cartesianus'eks. -) Descartes on ratsionalismi ehk puhta mõistuse koolkonna looja. Sinna alla lähevad ka Spinoza ja Leibnitz. -) Võib öelda, et uusaegne filosoofia algas temast ja selle juured asuvad vana-Kreeka skeptitsismis. Tema teene on see, et ta toob filosoofiasse sisse matemaatilise või geomeetrilise meetodi. * Ta reisis palju, kuid elu lõpus elas Hollandis. Ta armastas sooja ja seega magas öösiti ahju peal. Ta oli üsna introvertne, kuid oli kirjavahetuses paljude tuntud ja tähtsate inimestega. Talle sai saatuslikuks see, et ta kutsuti Rootsi õpetama, kuid seal haigestus ta
vürstkondlikkus, tsentrumiks Weimar, hiljem 19. sajandi algul Berliin. Tekkis uusi tsentrumeid ka juurde (nt Lepizig, Zürich). Jõupingutused olid suunatud ühtsema kultuuriruumi loomisse. Otseseid valgustuse jooni pole, kuid vähehaaval toimub lahtirebimine 17. sajandi traditsioonist. Nihke tulemused ei ole kuigi märgatavad, sünnib idealistlik koolkond, materialistlikku suunda praktiliselt pole. Filosoof Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716) , teeneks see, mis mujal oli olemas, Saksa Teaduste Akadeemia loomine, aitas luua vastavat asutust ka Venemaal. Riiklik teaduskeskus, oluline kultuurinähtus. Tema filosoofia ei ole valgustusideede taustal eesrindlik, eesmärk lepitada teadust ja religiooni, see suund püsis ka 18. sajandil saksa kirjanduses. Tema ideedel oli üsna suur mõju, sellel ajal tekkis ja ajakirjandus (eeskätt Addison ja Steele). Lepizigiga on seotud Johann Christoph
ees. Puffendorf – loodusõigus põhineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mõistusest. Õigus põhineb in ühiskondlikule vajadusele ja enesealalhoiuinstinktile, toonitab et rahu on in loomulik seisund. „De iure naturae et gentium“ 1672 Thomasius – arendab õiguse süstematiseerimist mõistusõiguslikul baasil. Loodusõigus on konkreetsete nõuannete summa – Consilia. Seadus – õiguse algelisem ja kõrgem allikas, ülemuslku isiku käsk, seadus kohustab. Leibnitz – kogi inimlik ühiskond põhineb loodusõigusele, see on igaveste ideede süsteem, on rajatud igavese õiguse ideele Wolff – ei ole olemas ühtegi õigust ilma moraalse kohustuseta, kaasasündinud inimõigused ja kohustused, need on kõigile inimestele samased. Inimesed on loomult vabad – kellelgil ei ole õigus teist in käskida. Lodusõigus põhineb puhtal mõistusel ja moodustab enesest moraali süsteemi.
a toimus reformatsioon kirikus (Martin Luther), levitati lendlehti ristiinimese vabadusest ja kiriku vangipõlvest. 16. sajandil astusid troonile noored ja energilised valitsejad Henry VIII (Inglismaa), François I (Prantsusmaa), Karl V (püha Saksa-Rooma keiser), nende omavahelised suhted olid pingelised. Õukonnaelu oli väga tormiline. Tekkis uus põlvkond tooniandvaid filosoofe: Galilei (Itaalia), Kopernikus (Poola), Newton (Inglismaa), Kepler, Descartes (Prantsusmaa), Spinoza (Itaalia), Leibnitz (Saksamaa) - tekkis filosoofiline liberalism. Uus hoiak hindas usulist sallivust ja oli vastuolus kuningliku jumalusega, ühiskond liikus demokraatia ja kodaliku ühiskonna poole. Filosoofiline tagaplaan oli vähemoluline. Selle aja kunst oli mõjutatud Itaalia ja Euroopa kohalikest mõjudest ning oli üsna pinnapealsete ideedega. RENESSANSS JA BAROKK INGLISMAAL KUNI 18. SAJANDINI
annaabi.ee 
