.......................................................................................2 Waterloo lahing...................................................................................................................2 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas..........................................................................................2 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?...................................................................2 2. Selgita tasakaalu, legitiimsuse põhimõte ja julgeoleku põhimõte...................................... 2 3. Selgita mõisted....................................................................................................................3 3)Liberaalne ja rahvuslik vabadusliikumine............................................................................... 3 Miks algasid vabadusliikumised Saksamaal ja Kreekasolulisemad sündmused ja tulemused....................................................................
Viini kongress Uue Euroopa loomise põhimõtted Viini kongress toimus 18141815 ,kus osalesid 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Breisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne ,,Uus Euroopa kaart". Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks
üksnes Türgi. Kõige olulisemad küsimused otsustati nelja suurriigi Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa omavahelistel läbirääkimistel, kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad c) eesmärgid 1)panna paika uued riigipiirid 2)luua süsteem, mis hoiaks ära sõjad tulevikus d) uue Euroopa loomise kolm põhimõtet 1)seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte võimule tuleb ennistada Prantsuse revolutsioonieelsed dünastiad 2)tasakaalu põhimõte ükski võitja riik ei tohtinud olla teistest tugevam 3)julgeolekupõhimõte Prantsusmaa tuli ümbritseda puhverriikidega e) Viini kongressi põhimõtete elluviimine Põhimõte Kuidas täideti Legitiimsuse põhimõte Enamikes riikides said võimule vahepeal
Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta
Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Pa...
I Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted TV 83. Miks oli vaja kokku kutsuda Viini kongress? · Määrata kindlaks sõdade järgsed riikide piirid · Tasandada Euroopa riikide vahelisi vastuolusid, et vältida tulevikus sõdu. · Taastada Prantsuse revolutsiooni eelne kord, nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas restauratsioon Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa nö. korrastamisel? Selgita. 1) restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal II Tasakaalu põhimõtte ellurakendamine Viini kongressil jagati ümber mitmeid valdusi. Näiteks: 1) Venemaa sai suurema osa Poolast, Soome ja Bessaraabia (Moldova)
esitada venemaale rahutingimused. Venemaa taganes, vene sõdurid tekitasid hiigeltulekahju Moskvas. Aleksander lükkas kõik rahulepingud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks ei olnud Napoleoni armee valmistunud. 2. Napoleoni langus Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa, sõjategevus Napoleoni vastu kuni prantsusmaa purustamiseni. Napoleon loobus troonist 1814 ja talle anti Elba saar eluaegseks valduseks. Säilitas keisri tiitli. 3. Uue euroopa põhimõtted Legitiimsuse põhimõte ehk seaduslikkuse põhimõte, sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistes tugevamaks. Julgeoleku põhimõttest lähtuvalt ümbritseti prantsusmaa puhverriikidega. 4. Viini kongressil 216 euroopa riiki, inglismaa, Preisimaa, Venemaa, Austria 5. Saksa vabadusliikumise põhjused . tagurluse maha surumine, pooldas vabadust.
Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis. Habsburgid said tagasi oma valdused Itaalias. Taastati ka paavsti ilmalik võim Rooma aladel. Napoleon oli olnud võimul sada päeva, kui ta loobus uuesti troonist. Ta saadeti kaugel Atlandi Ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu asustamata Püha Helena saarele. 1821. aastal suri Napoleon sellel saarel
Helena saarele. Ta suri seal 1821. Aastal, 1840. Aastal toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkfaagi. VIINI KONGRESS Toimus 1814.-1815 aasta suvi. Osalejad: 216 esindajat erinevatest Euroopa riikidest. Tähtsamad otsustajad olid : Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa. Otsustati paika panna Napoleoni sõdade järgne Uus Euroopa kaart. Järgiti kolme põhimõtet : 1 seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõtet, see tähendas, et tuli uuesti ennistada võimule prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise
Piir on tähtis. Riigi territoorium on masimaa,siseveed, territoriaalveed, õhuruum SUVERÄÄNSUS Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda , kus kellelegi kuulub ülemvõim.(monarh, rahvad, aristokraatia) Türann- kui riigivõimu kandjaks valitud isik usurpeerib selle ameti vägivaldselt eluks ajaks, samas ka süverään Ülemvõim on riigi tegevuse legitiimsuse garanteerijaks. Suveröönsus õiguslikus mõttes on kompententsi ülemuslikkus. Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu.-võim, mille abil saab teisi käsutada Sisemine suveräänsus-riigi ülemvõim siseriigis Väline suveräänsus-ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega
Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3
muut. Lihtsamaks, kadusid parukad, moraal tõusis tänavalt nahhui prostid, patriotism! Vabadus, võrdsus, vendlus , eeskuju ka roomast, kilogramm, kalender 10 tundi 100 min 100 sek, aasta algus 22 sept 1792 12 kuud, 30 päeva, 10 dekaadi. Viini kongress: Pandi paika euroopa rahvusvaheliste suhete süsteem. Tasakaalu põhimõte keegi suurtest ei tohi olla tugevaim, Julgeoleku põhimõte Fra ümbritseti pufferriikidega, Ned, Bel, Ch, Lux. Legitiimsuse põhimõte kõik vanad dünastiad saavad võimule tagasi. Metlernihi süsteem kõik suurriigid moodustasid liidud, mis peaxid tagama rahu auroopas. 1) Püha liit Ristiusu toetamine/ feodaalkorra kaitsmine. 2) Nelja Riigi liit, Eng, Rus, Aut, Preisimaa tõotasid kaitsta Viinis kehtestatud süsteemi. 3) Saksa liit Saksa 41 riigi ühendus, kus Austria ja Preisimaa domineerisid. Ajastud: I Vabariik 1792 1804 II Vabariik 1848 1851 III Vabariik 1870 1940
Roheline ideoloogia- on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rahvusriik- Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise
vahelised) 2)suunitlus (�ldloetav, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega) 3)k�sitluslaad (�ldloetavad, diferentseeritud, erialased) *Erinevus: Ajakiri ilmub ajalehtedega v�rreldes harvem, on mahukam, sisaldab rohkem ja rikkalikult illustreeritud materjali. 9. Meediav�im *Avalikkuse t�helepanu k�itmine ja suunamine *Veenmine, arvamuste ja uskumuste kujundamine *K�itumise m�jutamine *Reaalsuse m��ratluste korrastamine *Staatuse ja legitiimsuse kinnistamine *Kiire ja laiaulatuslik informeerimine 10. Pilttekst ja teabegraafik fotod, joonistused, piltgraafika, t�iendavad s�nalist teksti/ andmete edasi andmiseks, diagrammid, tabelid, joonised. 11. Telesaadete �anrid ja nende iseloomustus *uudised - telepildiga uudis tekitab vaatajas suurema kohalolekuefekti, (�A K� �Reporter�) *dokumentalistika - R��givad t�sielulistest s�ndmustest/olukordadest (�Krimi� �Eesti lood�)
Napoleoni Elba saarele pagendamist kogunesid Euroopa riikide esindajad 1814. aasta septembris Viini, et kujundada Euroopa tulevikku. • Viini läbirääkimiste ehk kongressi alguses domineeris "Suur Nelik" – Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria. Pärast Napoleoni ootamatut tagasipöördumist ja tema võimu lõplikku murdmist, Viini kongressi süsteem • Viini kongressil olid Euroopa korrastamisel lähtekohaks järgmised põhimõtted: • Legitiimsuse ehk seaduslikkuse põhimõte – Euroopas taastati enne 1789. a valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi ja Saksa-Rooma keisririik). • Julgeoleku põhimõte – ümber Prantsusmaa loodi puhverriikide ehk vaheriikide tsoon, mis pidi välistama Prantsusmaa ja teiste suurriikide otsesed kokkupõrked. Viini kongressi süsteem • Tasakaalu põhimõte – ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. • Viinis Euroopa riikide vahel sõlmitud
Rahvusriigi võimalikkus Eestis 21. sajandil Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Rahvusriigis koosneb elanikkonna enamus ühe rahvuse liikmetest. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas tuleb Eestil rahvusriigiks olemisega vaeva näha ja võimalik, et ka rahvusriigi tingimusi ajas muuta. Eesti ülikoolides on hakatud üha enam pakkuma ingliskeelset õpet: Tartu ülikoolis on võimalik võõrkeeles õppida nii arstiteadust, ettevõttemajandust kui ka loodusteaduseid ja tehnoloogiat, mis
16. Anna hinnang Napoleoni osale ajaloos - Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 1814-1815 Euroopa poliitiline korrastamine 3 põhimõtet: a) legitiimsuse põhimõte – restauratsioon – endise poliitilise korra taastamine. Ennistati kõigi revolutsioonieelsete dünastiate võim. b) tasakaalupõhimõte – ükski võitjariik ei tohtinud muutuda teistest tugevamaks. c) julgeoleku põhimõte – Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. Tekkis 2 liitu: a) Nelikliit – ülesanne kaitsta kongressi otsuseid; kuulusid Inglismaa, Austria, Preisimaa, Venemaa.
Põhjenda arvamust. Napoleon tekitas euroopas suurt segadust, näidates et senine valitsemisviis hakkab ennast ammendama. Võttis ette suuri vallutusi, muutudes liiga ahneks. Eriti palju mõjutas arenguid saksamaal, kus sai alguse rahvastiku eneseteadvuse tõus, mis levis hiljem laiemalt ja viis rahvusriikide tekkeni. 11. Millistest põhimõtetest lähtuti Viini kongressil Euroopa korrastamisel? Lähtuti restauratsiooni ehk vana korra taastamise, legitiimsuse ehk seaduslikkuse ning solidaarsuse ehk kooskõlastatud revolutsioonide ning liberaalse liikumise vastaste tegutsemiste põhimõtetest. 12. Iseloomustage industriaalühiskonda. Millised on kõige tähtsamad erinevused võrreldes varasema agraarühiskonnaga? Kasutati masinaid, manufaktuuride asemel vabrikud, uute leiutiste rajamist hakati osaliselt rahastama, tööjõud saadi põhiliselt maalt, rahvastiku arv tõusis, vee
Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks muutmisest kui vahendist, mis aitaks valimisaktiivsust suurendada.
Jah, sest demokraatlik valitsemine muretseb lähituleviku ja praeguse põlvkonna vajaduste eest, ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted puudutavad kaugema tuleviku küsimusi, mis enam meie põlvkonda ei puuduta. 5.Milline on teie arvates hea valitsemine? Kui valitsemine tähendab võimu teostamist ehk seda, kuidas otsuseid vastu võetakse, ellu viiakse ja seda kontrollitakse, siis hea valitsemine tähendab võimu teostamist ,,õigesti". See on tihedalt seotud organisatsiooni legitiimsuse mõistega, mille all peetakse silmas, kuivõrd teda teiste poolt tunnustatakse ja tema otsuseid aktsepteeritakse. Vastutavust võib kitsamas tähenduses mõista kui oma lubaduste täitmist. Pikaajalise visiooni põhjal sõnastatakse strateegilised eesmärgid lähiaastateks, iga-aastased tegevuskavad ning konkreetsete programmide, projektide ja tegevuste kavad. Nendega annab riikk teatud lubadusi, mille täitmist ta hiljem ka hindab
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel
Vastaste sõjaline ülekaal sai Prantsusmaale saatuslikuks-1815. juunis toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed, kes oli võimul olnud sada päeva. Ta loobus uuesti troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. Napoleoni sõdade tulemusena oli Euroopa poliitiline kaart tundmatuseni muutunud. Napoleoni üle võidu saavutanud riigid uute piiride kindlaksmääramisel mitmest põhimõttest tasakaalu-, julgeoleku- ja legitiimsuse põhimõttest. Lisaks sõlmisid Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa omavahel Nelja Riigi liidu, lubades vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut korraldust. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist ennistati Prantsusmaal Bourbonide võim.
Napoleon saadeti In,Ve,A,Pr 1815 Saint Helena saarele. 6. Millal, miks ja kes osalesid Viini kongressil?........................................................................... ....................................................................................................................................................... 7. Viini kongressi põhimõtted? 1) Legitiimsuse põhimõte - .......................................................................................................... Näiteks: ........................................................................................................................................ 2) Tasakaalupõhimõte - ................................................................................................................ Näiteks: ....................................................................................
Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm. 1. Legitiimsuse põhimõte - sooviti kõigi prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate taastamist. Enamike riikide puhul kasutati seda põhimõtet ( prantsusmaal , hispaanias, napolis ) 2. Tasakaalupõhimõte - pidi tagama et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks, püüti saavutada territoriaalsete ümberkorralduste kaudu. Võitjariigid: Inglismaa - Malta, Kapimaa, Tseilon Venemaa - Soome, Poola, Bessaraabia Austria- Lombardia, Veneetsia, Galiitsia
1840 toodi Napoloeni säilmed Pariisi ja aseteti sarkofaagi.1814-1815 kutsusti kokku Viini kongress e. Tantsiv kongress (esimene pool),et otsustada Euroopa saatus .Taheti paika panna uued piirid. Esimese poole ajal ainult olid pidulikud vastuvõtud jne, alles siis kui Napoloen põgenes hakatio tegutsema. Metternichti süsteem, tahtis kogu Euroopat viia revolutsioonieelsesse aega. Võeti vastu: 1) Tasakaalu põhimõte, pidid kõik Euroopa suurrigid säilitama võrde sõjalise võimsuse. 2) Legitiimsuse e. Seaduslikkuse põhimõte, sellega taastati vanade valisejate tünastiati võim Euroopas. Restauratsioon. 3) Julgeoleku põhimõte, Prantsusmaa ümbritseti puhvelriikidega ( väiksed riigid,et Prantsusmaa ei saaks Euroopat vallutada). Selle põhimõtte tõttu ei ühendatud Saksamaad ühtseks riigiks. Talleyrand, osales Viini kongressil,suutis päästa Prantsusmaa kõige hullemast.Suurepärane diplomaat. (6
Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada. Olles pidavalt sunnitud kaitsma oma õigust kuningaid kroonida, nõudsid peapiiskopid, et nad saaksid monarhia jumaliku legitiimsuse isiklikult uuele valitsejale oma kroonimisrituaaliga üle anda. See sarnases paavsti võimutäiusega, mida taheti nimelt kuningale rõhutada, kui too põhjatransepti keskportaali kaudu sisenes. Lääneportaalil , mille kaudu juba kroonitud kuningas väljus, kujutatakse neid ideid programmilise piltide seeriaga. Kolm sissepääsu on asetatud lääneseina ette justkui triumfikaareks ühendatuna. Nende kõrged tümpanonid pole ehitud skulptuuride, vaid roosakendeja siirudega
institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses
Mida Napoleon tegi? - Taastab monarhia; tugevdas riiki ja majandust 27.Mis sätestati ,,Tsiviilkoodeksiga"? - Inimeste võrduse seaduse ees; eraomanduse puutumatuse ja kiriku lahutamise riigist 28.Millal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks? - 22.septembril 1792. Aastal Viini kongress tagurlik; viib sinna, kus enne revolutsiooni oldi 29.Millal toimus Viini kongress? - 1814-1815. a 30.Millised olid Viini süsteemi põhimõtted? - Vana korra taastamine; legitiimsuse(seaduslikkuse) ja solidaarsuse põhimõtted ; dünastilised pretensioonid; kõik vanad dünastiad taastatakse; kooskõlastatult tegutsemine 31.Kuidas jagati Euroopa, et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks? - Venemaa- Soome, osa poola aladest, Bessaraabia - Preisimaa- Põhja-Saksimaa, Reini ja Vestfaali provintsid - Austria- Lombardia ja Veneetsia Itaalias, Galiitsia Ukrainas - Suurbritannia- Malta, Kapimaa Lõuna-Aafrikas, Tseiloni Kagu-Aasias 32
aasta septembris. Viini kongressil etendasid keskset rolli võitjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria. Sugugi tähtsusetu polnud ka Prantsusmaa, kelle välisminister suutis edukalt oma riigi huve kaitsta. Viinis olid kohal üle 250 riigi esindajad, kes läbirääkimiste ja diplomaatiliste kohtumiste kõrval sisustasid oma aega üsna ohjeldamatu pidutsemisega. Erimeelsustest hoolimata tunnistasid Prantsusmaa vastu sõdinud riigid vajadust järgida restauratsiooni, seaduslikkuse ehk legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid. Ühtlasi seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine 1815. aasta juunis allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas. Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teisest tugevamaks. Tasakaalu saavutamine suurriikide vahel oli küllalt lihtne, kuna võitjariigid ei vaidlustanud väljapakutud põhimõtet.
Avalikkussfäär ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle. Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu. Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik. Avaliku arvamuse funktisoonid: Sotsiaalsed: 1. Demokraatliku, rahvast kaasava otsuse tagamine 2. Sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaalne ja horisontaalne Psühholoogilised: 1. Isoleerituse vältimine 2. Kaasosalisuse tunne 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid Pluralistlik teadmatus-vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks Ekslik üksmeel- isik eeldab, et ta esindab enamusega sarnast seisukohta
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt
kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda... Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees... Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks. Erinevalt Sudeedimaa liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani. Suurbritannia välispoliitikas toimus täispööre, seni ka rahva seas populaarsest
karjääriks, mis pakub märkimisväärset autonoomiat, eneseteostust, rahalist tasu ja mõningatel juhtudel ka finantsvabadust. CAM ja holistiline spirituaalsus jõustavad nii praktikuid kui kasutajaid, viimaseid näiteks läbi informeeritud valikute tegemise ja suurema kontrolli tervishoiuotsuste tegemisel. Ometigi leidub faktoreid, mis takistavad suurema sotsiaalse ja soolise muutuse toimumist meditsiinivaldkonnas: poliitilise toetuse, legitiimsuse ja usaldusväärsete insitutsioonide puudumine ning see, et CAM-i ja holistilise spirituaalsuse väljal näeme peamiselt vaid valgeid kesk- ja kõrgema keskklassi naisi (teistel pole selleks ei raha ega aega). Autorid leiavad, et uuritud artiklid ei anna nende tõstatatud küsimustele siiski piisavalt vastuseid ja kindlasti tuleks antud teemal teha edasisi uuringuid, mh kvantitatiivseid.
eeskujuks paljudele riikidele. 7.Miks ja millal toimus Viini kongress? Millised olulisemad Euroopa riigid sellest osa võtsid? (lk 98) Viini kongress toimus 1814.-1815. aastal. Ta toimus , sest võitjariikide arvate oli vaja Euroopat pärast sõdu ümber korraldada. Kõige olulisemad osavõtjariigid olid Inglismaas, Austria, Venemaa ja Preisimaa. 8.Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Tasakaalupõhimõte, mis pidi tagama , et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks. Julgeolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. 9.Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Ülestõus toimus Türgi ikke vastu. Kreeklased said iseseisvaks riigiks ja võeti vastu ka põhiseadus. 10.Millised olid Euroopa 1848.-49.a
Liberalism ja rahvuslik liikumine Euroopas 1.Poliitiline võim Euroopa riikides pärast Viini kongressi. Euroopa poliitiline kaart. a. Legitiimsuse põhimõte oli taastada kõigi Prantsuse revulutsiooni eelsete dünastiate võim. Viidi läbi restauratsioon ehk Bourbonid tulid tagasi Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Napoli kuningriiki ja Habsburgid said tagasi valdused Itaalias. b. Territooriumite ümberjagamise eesmärk oli tagada suurriikide omavaheline tasakaal ja võrdsus. Suurriigid said uusi alasid. Alasid jagades ei arvestatud kultuurilisete erinevustega. Ümber jagamine:
õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima töösuhteid ja -tingimusi. põhiõigused ja vabadused-on PS-s loetletud ja on võrdselt nii Eeesti kodanikel, kui ka Eesti viibivatelvälisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, laienevad ka
maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli
Nüüd keskenduksingi lühidalt sellele, mis siis Nõukogude Liit kokku varises. Mitmed poliitikateadlased on toonud esile väga mitmeid ja erinevaid põhjuseid N Liidu 1 kokkuvarisemisel aga põhilistena on välja toodud just tema majanduslik stagnatsioon. Oma raamatus ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" kirjutab F. Fukuyama, et majanduskriis oli vaid osa suuremast kriisist süsteemi kui terviku legitiimsuse kriisist. Et majanduskriis oli vaid üks paljudest teguritest mis lihtsalt kiirendas N Liidu kokku varisemist. Fukuyama kirjutab, et: ,,Totalitarismi suurim möödapanek oli suutmatus kontrollida mõtlemist.". Oma raamatus Fukuyama väidab, et totalitaarsed riigid ei ole jätkusuutlikud ja lõppkokkuvõttes jääb võitjaks just liberalismi idee kui selline. Isiklikult leian, et palju selgemini jälgitav ja otsesemalt mõju avaldav põhjus N Liidu kokkuvarisemisel on
isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise suhtes - idee, mille Churchill resoluutselt tagasi lükkas. Erinevalt Sudetenland'i liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändes sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani. Suurbritannia välispoliitikas toimus täispööre, seni ka rahva seas populaarsest 'appeasement'ist' loobuti -
Mitu Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja tagada seeläbi enda eesmärkide elluviimine. Võimu ressursid · Omand, kapital · päritolu · teadmised, oskused · Sotsiaalsed suhted Võimu teostamise meetodid Sund Autoriteet traditsioon, karisma, kaalutus Võimu legitiimsuse küsimus Poliitiline kultuur Eesti poliitilise kultuuri mõjutajad: · Ajalugu (nõukogude aeg) · Geograafiline positsioon · Rahvuskultuur Kodakondsus õiguslik suhe riigi ja isiku vahel, kaasnevad õigused ja kohustused. Parlamentaarne riik Presidentaalne riik · Parlamendi võim on suurem kui · Presidendi võim on suurem kui parlamendi presidendi/riigipea oma. oma.
(lk 98) 1814.-1815.aastal. Napoleoni sõdade tulemusel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud ja võitjariikide arvates oli vaja seda ,,korrastada" ehk oma tahtmist mööda ümber korraldada ja likvideerida Napoleoni põhjustatud segadus. Olulisemad osalenud riigid olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa (kõrvale ei jäetud ka Prantsusmaad). 8. Nimeta Viini kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted! (lk 98-99) 1. Seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte - Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate (valitsevate suguvõsade) võimu taastamine. 2. Tasakaalu põhimõte ükski võitjariik ei tohi muutuda teisest tugevamaks. Selleks jagasid 4 peamist otsustajat omavahel maa-alasid. 3. Julgeoleku põhimõte piirata Prantsusmaa võimalikku sõjakust, Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 9. Miks toimus ülestõus Kreekas 19. saj. algupoolel? Mida kreeklased saavutasid? (lk 103) Kreeka kuulus 19
peale. Tõusis veel kolmeks kuuks võimule · 18 juunil toimus 1815 Waterloo lahing. Võitjaks said inglased. · Napoleon saadeti seekord Atlandi ookeanile, üksikule Saint Helena saarele, kus ta 1821 aastal suri. Napoleoni-järgne maailm · 1815 Viini kongress kohtumine rahvusvaheliste suhete korrastamiseks. Võeti vastu põhimõtted, mis kehtisid rahvusvahelistes suhetes I maailmasõjani: · Legitiimsuse e seaduslikkuse pm taastati enne 1789 aastat valitsenud dünastiate võim (v.a Rootsi, Saksa-Rooma keisririik) · Julgeoleku pm ümber Prantsusmaa puhverriikide tsoon · Tasakaalu pm ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest suuremaks ja tugevamaks. Moderniseerumine Tehnilised edusammud 19. sajandil · Charles Darwin evolutsiooniõpetus. 19 saj lõpuks juurdunud arusaam, et kõik areneb ja peabki arenema..
valitseja 11. novembrist 1799 11. täielikult segi paisatud. Põhiline aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. vastuolu oli Poola jagamine. Viini juunini 1815.11. novembrist 1799 25. Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni detsembrini 1799 oli ta konsul koos 1815 alla lõppaktile, millega pandi Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel paika Eur uus poliitiline korraldus.Viini Joseph Sieyès'iga.25. detsembrist Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse 1799 18. maini 1804 oli ta esimene e. seaduslikkuse põhimõte è taastati konsul.18. maist 1804 kuni aprillini Euroopas enne 1789 valitsenud 1814 oli ta dünastiate võim,Erandid: ei taastatud keiser.Tsensuur>tsiviilkoodeks,Turu Saksa-Rooma Keisririiki Rootsis ei majandus- tööstuse areng1806 taastatud Gustav IV Adolfi kontinentaalblokaad Inglismaa võimuKonkr. ümberkorraldused:
Türgist. Kongressi peaorganisaator ja korraldaja oli tagurlike vaadetega Aut peaminister Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid, mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Vm ja Preisi tahtsid omavahel Poola jagada, selle vastu olid IM, Aut, Pra. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus. Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seadusandlikkuse põhimõte e taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim. Erandid: ei taastatud Saksa-Rooma Keisririiki; Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu. Konkr. Ümberkorraldused: võimule said Bourbonid, Habsburgid jt. Julgeoleku põhimõte e. Prantsusmaa ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suure riigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Prantsusmaa ja teiste suurriikide vahel. Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks. Konkr
regulation“: R. Goldwin ja W. Schambra (eds.) How Capitalistic is the Constitution? (Washington DC: American Eneterprise Institute, lk 75) avaldatud arvamus, mille kohaselt efektiivse valitsemissüsteemi sihiks on tegutseda ühiskonnas kõige enam võimu omava grupi või gruppide huvides ning igasugune riik täidab seejuures kolme põhifunktsiooni: 1. Kaitseb nende põhivajadusi ja –huvisid, kes kontrollivad antud ühiskonnas tootmisvahendeid. 2. Riigi legitiimsuse ja sotsiaalse harmoonia tagamine. 3. Riigi ning majanduses ja ühiskonnas domineerivate jõudude kaitsmine väliste ohtude ja rünnakute eest. Seega on liberaalne demokraatlik riik kokkuvõtvalt eelkõige omandisuhete kaitsja, mis tegelikult ongi riigi suveräänse võimu allikas, ning legitiimse sunduse monopoolne kasutaja. 2011. aastal ilmunud Leif Kalevi ja Anu Tootsi toimetatud autorite Mari-Liis Jakobson, Leif
sõduritega (1100meest) Elba saarelt ja maabus 1815 Prantsuse rannikul. 10) Viini kongress ja selle 3 põhimõtet. 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kuhu sõitis 216 esindajat enamikust Euroopa riikidest.Koos oldi kuni 1815 aasta suveni.Kõige olulisemad küsimused otsustati 4 suurriigi- Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa -omavahelisel läbirääkimisel.Riigid lähtusid uute piiride kindlaksmääramisel mitmest põhimõttest.Seaduslikkuse e. legitiimsuse põhimõtte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. 11) Mitternichi süsteem, Saksa Liit. Viini kongressil 1815 kinnitati Euroopa poliitilist korraldust reguleeriv Mitternichi süsteem Viini kongressi otsustega loodi Saksa Liit kuhu 1815 kuulus 41 Saksa riiki.Viini kongress säilitas Saksamaa killustatuse:Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria.
-Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa- prantsusmaa-vastane koalitsioon -1815 brüssel, Waterloo lahing, Napoleoni väed purustati liitlaste poolt -1840 toodi Napoleoni surnukeha pariisi, paigutati invaliidide kirikusse sarkofaagi VIINI KONGRESS Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: -riikidevaheline kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud põhimõtetest kinnipidamine -pr vastu koalitsioonis sõdinud riigid tunnistasid vajadust järgida restauratsiooni, legitiimsuse ning solidaarsuse põhimõtteid -seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal euroopas Tasakaalupõhimõtte ellurakendamine: -1815 juuni, allkirjastati viini kongressi lõppakt, pandi paika suurriikidevaheline tasakaal euroopas -pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks -viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult euroopa mandril -pikim rahuaeg- 40 aasta jooksul ei osalenud suurriigid üheski sõjas, peale Krimmi
Õigusnorm on alati erinevate huvide ja taotluste kompromiss. 4.väga oluliseks ülesandeks on füüsilise ja sotsiaalse kaitse tagamine üksikisikule. See on õigusriigi turvafunktsioon. Moodsas heaoluriigis on õigusnormide tähtsaks ülesandeks kujunenud sotsiaalse kaitstuse kindlustamine. 5.viimaseks on õiguse otsustamisfunktsioon. Õigusnormid on otsuste tegemisel aluseks ja nagu hiljem näha nende seaduspäraseks tunnistamise ehk legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur.(lk 58) Õigusnormi põhitüübiks on peetud käsku ja keeldu ehk preskriptsiooni. Neid on väljendatud tavaliselt imperatiivivormilise lausega, mis sisaldab normi. Imperatiiv on normi keeleline vorm. Normilause grammatiline sisu ei ole siiski otsustav, üsna tavalised on jutustavad normilaused. Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud
Kodanikukultuur: Kolm tüüpi: osalev, alluv, võõrandunud-eemalseisev. Avalik arvamus: Ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud on avalikult väljendanud. Arvamuse tasandid Pierce'i järgi: Üldine avalikkus (kõik inimesed) Hääletav avalikkus (valijad) Tähelepanelik avalikkus (jälgivad ingot) Aktiivne avalikkus (avaldajad) Funktsioonid : Sotsiaalsed (Demokraatliku otsustamise tagamine; Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine; Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal) Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta) Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad:
ühinemine kontinentaalblokaadiga. Selle toimiseks peab vallutama ka Port ja Hisp. Hispaanias! Mäss! 1812 Sõjakäik Venemaale!!! Mihhail Barclay de Tolly juhtis Vene armeed ja taganes. Nap oli kurb lugu… Moskva said, aga venelased ei palunud rahu ja mindi tagasi. Tagasiteel surid paljud. Leipzigi lahingus sai ühendatud rahvastelt lüüa. Restaureeriti Bourbonide võim. Tuli 100 päevaks uuesti võimule, Waterloo ja siis oli baibai. VIINI KONGRESS - Legitiimsuse põhimõte, Julgeoleku põhimõte ja Tasakaalu põhimõte. 3.5 Euroopa 19. sajandil Kõik vana korra rüppe tagasi minemise üritused olid juba määratud luhta minema, kuna inimeste prioriteedid olid muutunud. Dekabristid korraldasid venemaal riigipöördekatse, läks pekki. Prantsusmaa kukutas 1830 kuninga ja pani asemele Louis- Philippe (kodanlasest kuningaks). Tsartistid ühendasid tööliskonda. Esitasid parlamendile palvekirju. Ei rahuldatud, puhkesid rahutused
annaabi.ee 
